RP ja MM apellatsioonkaebus AS Nordea Finance Estonia vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): RP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Katri Tomson ja kostjate esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.03.2016 otsus tühistada osaliselt väljamõistetava summa suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning täpsustada otsuse põhjendusi.
2.2.Välja mõista RP-lt ja MM-lt solidaarselt AS Nordea Finance Estonia kasuks 41 900,79 eurot.
2.3.AS Nordea Finance Estonia poolt Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) vastu esitatud nõuete osas jätta menetluskulud nende endi kanda.
2.4.AS Nordea Finance Estonia poolt RP ja MM vastu esitatud nõuete osas jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest 18% AS Nordea Finance Estonia kanda ja 82% solidaarselt RP ja MM kanda.
3.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas maakohtule 28.10.2009 RP (kostja I) vastu ja 21.06.2010 MM (kostja II) vastu hagi (terviktekst 27.06.2015, täpsustatud 13.11.2015). Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt 51 180,40 eurot hageja kasuks.
2.Hageja ja Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel, edaspidi liisinguvõtja, võlgnik) sõlmisid 28.11.2007 liisingulepingu nr 520073146, mille esemeks oli laadurekskavaator Komatsu. Hageja ja kostjad sõlmisid 28.11.2007 käenduslepingu nr 520073146 Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) liisingulepingust tulenevate kohustuste käendamiseks. Kuna liisinguvõtja rikkus liisingulepingus sätestatut, jättes tähtaegselt tasumata lepingust tulenevad maksed, ütles hageja liisingulepingu 22.07.2009 üles. Liisingulepingu nr 520073146 alusel nõuetekohaselt tasumata liisinguvõtja võlgnevuse saldoks ülesütlemise seisuga jäi 112 530,35 krooni ehk 7192 eurot. Laadur-ekskavaatori lepingujärgne jääkväärtus liisingulepingu nr 520073146 ülesütlemise seisuga oli 564 145,83 krooni. Vara jääkmaksumus ilma käibemaksuta (18%) oli 478 089,69 krooni ehk 30 555,50 eurot).
3.18.05.2009 pandi väidetavalt toime liisinguvõtja valduses ja kasutuses olnud laadurekskavaatori vargus, mistõttu jäi liisingulepingu nr 520073146 esemeks olev vara hagejale tagastamata. Hagejale teadaolevalt ei ole vara tänaseni leitud. Ka ei saanud hageja vara kaotsiminekul kindlustusandjalt kindlustushüvitust. Kindlustusandja If P&C Insurance AS 08.02.2010 vastusega hageja 18.05.2009 kahjuavaldusele keeldus kindlustushüvitist välja maksmast põhjusel, et kõnealune masin varastati mittevalvatavalt territooriumilt, samas masinate ja seadmete kindlustuse üldtingimuste 2(14)
THMS 20031 p 2.5.5. järgi loetakse kindlustusjuhtumiks vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt. Hagejale ei olnud keeldumise otsuse tegemisel teada ega saanud ka selle vaidlustamistähtaja jooksul teatavaks ühtegi asjaolu, mis oleks välistanud kindlustusandja tuginemise THMS 20031 p-le 2.5.5. Hageja kindlustusandja keeldumise otsust ei vaidlustanud. Kuna laadur-ekskavaatorit ei ole seni leitud, ei ole teada, mis oli selle turuväärtus liisingulepingu nr 520073146 ülesütlemise hetkel.
4.Hageja ja Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) sõlmisid 28.11.2007 liisingulepingu nr 520073147, mille esemeks oli roomikekskavaator Komatsu. Hageja ja kostjad sõlmisid 28.11.2007 käenduslepingu nr 520073147. Liisingulepingu nr 520073147 liisinguperioodi alguses esitati liisinguvõtjale 29.11.2007 koguvaraarve nr 10461473 summas 1 486 445,93 krooni (95 001,21 eurot, s.o liisingulepingu eseme hind koos käibemaksuga, millest on maha arvestatud liisinguvõtja poolt tasutud esimene lepingumakse ehk omafinantseering koos käibemaksuga). Arve tasumise korrana oli arvele märgitud vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule, st et arve ei kuulunud kohesele tasumisele liisinguvõtja poolt, küll aga oli liisinguvõtjal nimetatud arve alusel õigus küsida riigilt tagasi käibemaksu, kuna käibemaks oli liisinguandja poolt finantseeritud. Käibemaks sisaldub liisingulepingu maksegraafikus toodud põhiosamakses.
5.Kuna liisinguvõtja jättis tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, ütles hageja liisingulepingu 22.07.2009 üles. Ülesütlemise seisuga jäi liisingulepingu nr 520073147 alusel liisinguvõtja võlgnevuse saldoks 183 091,55 krooni ehk 11 701,68 eurot. Roomikekskavaatori lepingujärgne jääkväärtus liisingulepingu nr 520073147 ülesütlemise seisuga oli 881 924,05 krooni. Vara jääkmaksumus ilma käibemaksuta (18%) oli 747 393,26 krooni (47 767,14 eurot).
6.Roomikekskavaator tagastati hageja esindaja Credit Expert OÜ-le 26.10.2009. Varade tagastamisega tegeleva Credit Expert OÜ poolt koostatud vastuvõtuaktist nähtuvalt olid tagastatud roomikekskavaatoril mõlemal küljel vigastused, sh mõlgid ning värvkattel tugevad kahjustused. Ekskavaator anti üle ilma planeerimiskopata ehk siis puuduliku lisavarustusega. Masina väärtuseks on Baltem AS kasutatud tehnika hindaja RK hinnanud 750 000 krooni + km + plekitööd ja osaline värvimine, millest saab järeldada, et hindaja arvates tuleb lõpliku turuhinna määramisel remondikulud (sh plekitööde ja osalise värvimise kulu) arvesse võtta ehk siis nende võrra hindamisaktis toodud hinda (750 000 krooni + km) vähendada.
7.Roomikekskavaatori värvimisega seoses kandis hageja kulusid summas 5000 krooni ning muid remondi- ja hoolduskulusid summas 5000 krooni ja 2922 krooni. Hooldusja remonditööd olid vajalikud selleks, et üldse oleks võimalik antud turuolukorras liisingueset müüa. Masina väärtust mõjutavad tööd seisnesid lisaks korralisele hooldusele ja värvimisele veel akude vahetuses, käivituses, kopa paigalduses, küljeluukide kleepimises, külge panemises jne. Lisaks tuli hagejal kõnealuse vara tagasisaamiseks teha kulutusi tagastus- ja transporditeenusele kokku summas 5775 krooni ja komisjonimüügiteenusele summas 30 000 krooni.
8.23.11.2009 õnnestus liisinguandjal roomikekskavaator võõrandada Radix Hoolduse OÜ-le hinnaga 900 000 krooni koos käibemaksuga (20%), s.t vara müügihinnaks oli 750 000 krooni + käibemaks, mis vastas sisuliselt turuhinnale.
3(14)
9.Kokku võlgnevad kostjad hagejale liisingulepingu nr 520073146 alusel 112 530,35 krooni lepingumaksete võlgnevuse osas ja 478 089,69 krooni liisingulepingu nr 520073146 esemeks oleva vara jääkmaksumuse osas ilma käibemaksuta. Liisingulepingu nr 520073147 alusel võlgnevad kostjad hagejale lepingumaksete võlgnevuse osas ja liisinguandja varale tehtud kulutuste osas kokku 231 788,55 krooni, millest kuulub maha arvestamisele vara müügikasum summas 2606,74 krooni. Arvestades, et hageja on põhivõlgniku pankrotimenetluses kinnitatud kompromissi alusel saanud oma nõude katteks 1214,46 eurot, tuleb nimetatud summa hageja nõudest maha arvata.
10.Hageja nõuded põhivõlgniku vastu muutusid sõltumata liisingulepingute varasemast ülesütlemisest igal juhul sissenõutavaks hiljemalt Harju Maakohtu poolt 23.09.2009 otsusega põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kostjate vastuväited
11.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
12.Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jäi liisinguesemete jääkväärtuste nõue tunnustamata. Kuna hageja nõude tunnustamiseks hagi ei esitanud, siis nõue puudub. Liisingulepingust nr 520073146 tulenev nõue laadur-ekskavaatori jääkväärtuse 564 145,83 krooni osas on AS If Eesti Kindlustuse poolt rahuldatud. Roomikekskavaator Komatsu PC160LC.7E0 on hagejale tagastatud ja hageja on selle võõrandanud 900 000 krooni eest. Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate 28.04.2010 üldkoosolekul tegid võlausaldajad pankrotimenetluses kompromissi kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks (kompromissotsus). Kompromissotsuse kinnitas 01.07.2011 Harju Maakohus ja see on täidetud. Kostjate käendus on lõppenud seoses võlasuhte lõppemisega, sest kohustuse lõppemise riski tagamiseks pole hagejale käendust antud.
13.Liisingulepingute ülesütlemine hageja poolt 22.07.2009 on tõendamata. Liisinguleping nr 520073146 on lõppenud ülesütlemise tõttu põhivõlgniku poolt 13.07.2009. Liisingulepingu nr 520073147 liisinguese oli 27.10.2009 hagejale tagastatud, mille tõttu mõlemad liisingulepingud on lõppenud. Hagi esitamata jätmise tõttu AS-lt If Eesti Kindlustus kindlustushüvitise 47 511,92 euro nõudmiseks on liisinguvõtjal tekkinud kahju 47 511,92 eurot. Kuivõrd kuriteosündmus, liisingueseme vargus, ajavahemikul 15.-18.05.2009 on toimunud, see on kohane kindlustusjuhtum ja tõendatud (politsei 28.08.2009 määrus), siis kuulunuks kohaldamisele lepingu p 8.2.2. Viivise, samuti sõiduki tagastus- ja transporditeenuse kulude osas on nõue aegunud. Käibemaksu võrra liisinguvõtja kohustuste suurendamine pole põhjendatud. Roomikekskavaatori tagastamisaegseks harilikuks väärtuseks tuleb lugeda 57 520,48 eurot. Hageja tegevuse tõttu pole liisingueseme tegelikku turuväärtust kindlaks tehtud. Sõiduki väljanõudmise, komisjonimüügiteenuse ja remondi kulud on põhjendamatud ja tõendamata. Esinevad alused nõude vähendamiseks (VÕS § 139, § 140, § 146 lg-d 2, 3).
14.Põhivõlgnik on liisingulepingust nr 520073146 tuleneva kogu kahju hüvitamise nõude summas 37 747,50 eurot ja liisingulepingust nr 520073147 tuleneva nõude summas 11 318,21 eurot tasaarvestanud 16.07.2015 avaldusega. Arvestades, et põhivõlgnikul on hageja vastu liisingulepingust nr 520073146 tulenev kahju hüvitamise nõue
4(14)
summas 47 511,92 eurot, võib põhivõlgnik nõude täiendavalt tasaarvestada. Kostjad keelduvad hageja nõude täitmisest seni, kuni liisinguvõtjal on veel võimalik teha tasaarvestus. Tsiviilasja vahepealne menetlus
15.Kostja Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) vastu esitatud rahalise nõude osas keeldus maakohus 13.11.2009 määrusega hagi menetlusse võtmast. Liisinguvõrja vastu esitatud omandiõiguse tunnustamise ja vara väljanõudmise nõudest hageja loobus ja maakohus lõpetas nõuete osas 21.08.2015 määrusega menetluse.
16.15.06.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2013 otsusega tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
17.31.01.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2015 otsusega maakohtu otsus tühistati ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
18.Harju Maakohus 14.03.2016 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja kostjatelt solidaarselt 45 734,81 eurot hageja kasuks, jättis kostjate vastu esitatud nõuete osas menetluskuludest 13% hageja kanda ja 87% solidaarselt kostjate kanda.
19.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 28.11.2007 liisingulepingu nr 520073146, mille esemeks oli laadur-ekskavaator Komatsu (registreerimismärk 7498TA, tehasetähis KMTWB021E77F00554) liisimine ning liisingulepingu nr 520073147, mille esemeks oli roomikekskavaator Komatsu (tehasetähis KMTPC187T55K45321) liisimine; - hageja ja kostjad sõlmisid 28.11.2007 käenduslepingud nr 520073146 ja nr 520073147 liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks; - liisinguvõtja jättis tähtaegselt tasumata liisingulepingutest tulenevad maksed; - laadur-ekskavaator oli kindlustatud AS-is If Eesti Kindlustus (uue ärinimega If P&C Insurance AS) sõlmitud masinate ja seadmete kindlustus lepinguga nr 41347188; - 27.10.2009 andis hageja oma allkirja vastuvõtuaktile nr 92TLN-N, millest nähtuvalt tagastati liisingulepingu nr 520073147 esemeks olev roomikekskavaator hageja esindajale Credit Expert OÜ-le üleandmise teel 26.10.2009; - liisingulepingu nr 520073146 esemeks olev vara on hagejale tagastamata; - Harju Maakohtu 23.09.2009 määrusega (tsiviilasi nr 2-09-24749) kuulutati välja liisinguvõtja pankrot; - 23.11.2009 ostu-müügilepingu nr 520073147 alusel võõrandati roomikekskavaator Radix Hoolduse OÜ-le hinnaga 900 000 krooni (koos käibemaksuga); - 31.12.2009 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet summas 190 021,54 krooni ja vastuväide esitati nõudele summas 1 558 600,23 krooni; - kindlustusandja If P&C Insurance AS keeldus 08.02.2010 vastusega hageja 18.05.2009 kahjuavaldusele kindlustushüvitist välja maksmast põhjusel, et laadurekskavaator varastati mittevalvatavalt territooriumilt, viidates masinate ja seadmete kindlustuse üldtingimuste THMS 20031 p-le 2.5.5.; - hageja kindlustusandja keeldumise otsust ei vaidlustanud; - Harju Maakohtu 01.07.2011 määrusega (tsiviilasi nr 2-09-24749) kinnitati liisinguvõtja pankrotimenetluses kompromiss, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma igale
5(14)
-
-
-
võlausaldajale 10% tunnustatud nõudest (sh hagejale 19 002,15 krooni ehk 1214,46 eurot). Hagejale on nimetatud summa tasutud 08.09.2011; 16.07.2015 saatis liisinguvõtja hagejale tasaarvestusavalduse, mille hageja sai kätte 20.07.2015; 29.10.2015 saatis liisinguvõtja hagejale (uue) tasaarvestusavalduse, mille hageja sai kätte 02.11.2015. laadur-ekskavaatori lepingujärgne jääkväärtus liisingulepingu nr 520073146 ülesütlemise seisuga oli koos finantseeritud käibemaksuga 564 145,83 krooni ning vara jääkmaksumus ilma käibemaksuta 478 089,69 krooni (30 555,50 eurot); roomikekskavaatori lepingujärgne jääkväärtus liisingulepingu nr 520073147 ülesütlemise seisuga oli koos finantseeritud käibemaksuga 881 924,05 krooni, ning vara jääkmaksumus ilma käibemaksuta 747 393,26 krooni (47 767,14 eurot); hageja on arved liisinguvõtjale esitanud.
20.Hageja nõuded liisinguvõtja vastu muutusid sõltumata liisingulepingute varasemast ülesütlemisest igal juhul sissenõutavaks hiljemalt Harju Maakohtu 23.09.2009 määrusega (tsiviilasi nr 2-09-24749) liisinguvõtja pankroti väljakuulutamisest (PankrS § 42). Eeldused liisinguvõtjaga sõlmitud liisingulepingute ülesütlemiseks olid täidetud. Ei ole tõendamist leidnud liisinguvõtja poolt liisingulepingu nr 520073146 ülesütlemine 13.07.2009 kaudse tahteavaldusega ega liisingulepingu nr 520073147 ülesütlemine liisinguvõtja pankrotihalduri poolt 20.11.2009. Hageja nõuded ei ole aegunud.
21.VÕS § 42 lg 1 alusel on tühine liisingulepingu(te) üldtingimuste p-s 8.5. sätestatu, mis annab liisinguandjale õiguse nõuda liisinguvõtjalt lepingust tuleneva mistahes kohustuse rikkumisel leppetrahvi 5000 krooni. Üldtingimuste p 6.7. kahjustab liisinguvõtjat ebamõistlikult ja tühiste tingimuste asemel tuleb kohaldada VÕS § 367 lg 3. Roomikekskavaatori turuhinda kajastab selle liisinguandjale tagastamise hetkel kõige selgemini 27.10.2009 koostatud kasutatud tehnika hindamisakt (III kd, tl 31-33), mille kohaselt on turuhind 750 000 krooni (47 933,74 eurot) + käibemaks. Remondija hooldusega seotud kulud summas 12 922 krooni ei kuulu hüvitamisele (VÕS § 367 lg 4). Roomikekskavaatori tagastusteenusega seotud kulud (5775 krooni) ei ole põhjendatud.
22.Roomikekskavaatori müügiga seotud kulud summas 30 000 krooni (1917,35 eurot) kuuluvad VÕS § 367 lg 4 kohaste lisakuludena hagejale hüvitamisele. Kindlustusandja keelduva otsuse vaidlustamise õigus ja kohustus oli liisinguvõtjal. Juhul kui liisinguandja on märkinud ilma käibemaksuta liisinguesemete omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse), mida tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega ilma käibemaksuta, on käibemaksu juurdearvutamine liisinguesemete väärtuse määramisel liisinguandja suhtes põhjendamatu (3-2-1-14-14, p 11). Kahjuhüvitist ei saa vähendada ega välistada VÕS § 139 või § 140 alusel.
23.Hagejal oli võimalus saada liisinguvõtjast põhivõlgniku pankrotimenetluses hüvitust enam, kui ta seda tegelikult sai. Eelduslikult on hagejal endast tingitud põhjustel jäänud osa nõudest pankrotimenetluses saamata, kuna hageja ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks, mistõttu tuleb kostjatelt väljamõistetavat summat vähendada 1/10 võrra eelnevalt tuvastatud võlgnevusest, s.o 5081,65 euro võrra tulenevalt VÕS § 146 lg-test 2 ja 3.
6(14)
24.Liisinguvõtja väidetava kahju hüvitamise nõude tasaarvestamise eeldused on täitmata. Isegi juhul, kui liisinguvõtjal selline nõue oleks, ei saaks ta seda tasaarvestada, sest hageja nõue liisinguvõtja vastu on lõppenud seoses liisinguvõtja pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi järgi hagejale väljamakse tegemisega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
26.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud liisingulepingute ülesütlemise ja erinevate hageja teadete esitamisega seotud asjaolud. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas liisinguvõtja kontaktaadressi muutmine sai mõjutada kostjate kontaktaadresse. Liisingulepingute ülesütlemise kohta tähitud postiga 22.07.2009 ei ole esitatud mis tahes tõendeid. Maakohtus on järeldusega, et hagejal ei ole ülesütlemisavalduse kättesaamist võimalik tõendada, rikkunud tõendamiskoormise jaotust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et liisingulepingust tulenevate nõuete sissenõutavus on seotud pankroti väljakuulutamisega. Liisingulepingu nr 520073146 puhul tuleb arvestada, et varguse kohta oli liisingulepingu üldtingimustes ettenähtud eriregulatsioon (üldtingimuste p 8.2), mis mõjutab intressinõuet. Maakohus on ebaõigesti sisustanud VÕS § 366, mis näeb ette ka ülesütlemise õiguse. Maakohus on ülesütlemise toimumise hindamisel ebaõigesti tuginenud ülesütlemisest hiljem tekkinud asjaoludele.
27.Liisingumaksete nõuded on tõendamata. Jääb arusaamatuks, milliste nõuete katteks on liisinguvõtja makseid arvestatud. Hageja viivise nõuded on arusaamatud ja oleks tulnud jätta arvestamata. Liisingulepingu tingimus, mis näeb ette viivise 0,25% päevas, on tüüptingimus ja tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti tuvastanud liisingulepingute ülesütlemise aja, on ebaõige lepinguga nr 520073146 seotud intressi nõue.
28.Maakohus on ebaõigesti rahuldanud nõude komisjonimüügi teenuse kulu osas. Müügikuulutuse järgse hinna ja turuhinna vahe 50 000 eurot mõjutab käendajate vastutuse ulatust. Komisjonitasu põhjendatuse hindamiseks tuleb kõrvutada tasu suurust teenuse osutaja poolt tehtud toimingutega, võttes arvesse pankrotihalduri tasu suurust puudutavat kohtupraktikat. Ei ole arusaadav, kas Remarksa Nordic AS, kelle esitatud arve alusel hageja müügikulude hüvitamist nõuab, on üldse mingeid toiminguid teinud. Kostjad soovisid ise liisingueset omandada, kuid hageja keeldus sellest.
29.Maakohus on ebaõigesti arvestanud liisingulepingu nr 520073147 liisingueseme väärtust tagastamise hetkel ilma käibemaksuta. Tegemist on nn kapitalirendi tüüpi lepinguga, s.t et liisingulepinguga finantseeritud käibemaks sisaldub kõikides osamaksetes. Kui lähtuda maakohtu esile toodud väärtustest, oleks hageja müügikasum suurem ja hageja nõudest tuleb maha arvata 1155,16 eurot.
30.Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja võimaluse saada kindlustushüvitist. Kindlustatud isikuks oli hageja. Isegi kui hagejale ei olnud kindlustusandja keeldumise ajal teada ühtki asjaolu, miks oleks välistanud kindlustusandja tuginemise THMS 20031 punktile 2.5.5, pidid need asjaolud hagejale teatavaks saama vaidlustamistähtaja jooksul 11.10.2010 kostjate vastusest. Kostjad teatasid, et laadur-
7(14)
ekskavaator varastati ehitusobjektilt, mille valvet teostas liisinguvõtja töötaja, ning kindlustusandja aktsepteeris mehhanismide hoiukohana valvatavat territooriumi, milleks oli suletud töömaa. Neid väiteid pole hageja ümber lükanud.
31.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud kindlustuse üldtingimuste punkti 41 ja ebaõigesti kohaldanud VÕS § 463 lg 1. Antud juhul ei kindlustatud kolmandast isikust tulenevat kindlustusriski. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud varguse mõju omandiõiguse kuuluvusele. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tal puudub võimalus hinnata kindlustusjuhtumi toimumist. Maakohtu otsus on vastuoluline, võttes arvesse, et samal üldtingimuste punktil põhineva sama kindlustusandja otsuse vaidlustamine oli perspektiivikas. Menetluses ei olnud vaidlust asjaolus, et kindlustusandja otsust oli vaidlustama õigustatud üksnes hageja. Hageja ei andnud liisinguvõtjale, pankrotihaldurile ega kostjatele teada, et hageja otsust ei vaidlusta. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel oleks otsuse vaidlustamise õigus omistatav liisinguvõtjale. Kosjad ei oleks saanud otsust vaidlustada. Võimalik kindlustushüvitis 700 000 krooni annab aluse jätta hagi täielikult rahuldamata. Maakohus on jätnud kindlustushüvitise välja maksmata jätmise asjaolud tähelepanuta, mis on kostjate suhtes ebaõiglane.
32.Liisinguvõtja OÜ Eesti Teede Grupp (likvideerimisel) poolt esitatud tasaaarvestuse avaldused mõjutavad kostjate võimaliku vastutuse ulatust. Tasaarvestuse olukord oli tekkinud hiljemalt 09.02.2011, mil möödus tähtaeg, mille jooksul hageja ei vaidlustanud kindlustusandja otsust. Hilisemas sündmused ei saanud tasaarvestust takistada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kindlustusjuhtumi korral ei ole liisinguvõtjal võimalik vabaneda kohustuste täitmisest. OÜ Eesti Teede Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss ei lõpetanud liisinguvõtja nõudeid hageja vastu. Kompromiss hõlmas üksnes pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid. Nõude lõppemise korral ei saaks hageja esitada nõuet ka käendajate vastu (VÕS § 207 lg 1). Vastavalt 16.07.2015 tasaarvestusavaldusele on nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Tuginedes hea usu põhimõttele, tuleks jätta seadus ja leping vastavas ulatuses kohaldamata.
33.Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata võimaliku hüvitise vähendamise taotluse (VÕS § 139, § 140). Kostjad tuginesid asjaolule, et hageja ei võtnud midagi ette laadur-ekskavaatori väljanõudmiseks kolmanda isiku valdusest. Kostjad on praeguseks kohustatud suures ulatuses erinevate kohtuasjadega tasuma erinevatele liisinguandjatele võlgnevusi, mis on tingitud Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) pankrotistumisest. Hageja on olnud oma õiguste realiseerimisel tegevusetu ja ei ole täitnud VÕS § 23 lg-st 2 tulenevat koostöökohustust. Olukord, kus hagejal õnnestus võõrandada üks liisinguese jääkmaksumusest väidetavalt kõrgema hinnaga ja teise liisingueseme puhul oli hagejal õigus saada kindlustushüvitis, mis oleks katnud kõik liisinguvõtja võlgnevused, on vastuolus VÕS § 367 eesmärgiga (Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-13-7500, p 11). Hageja seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
35.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt välja 50 427,87 eurot hageja kasuks.
8(14)
36.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele liisingulepingu nr 520073147 esemeks oleva roomikekskavaatori remondi- ja hoolduskulud 825,87 eurot, on ebaõige. Hageja ei ole remondiga ja hooldusega seotud kulusid nõudnud VÕS § 367 lg 4 mõttes, nagu on ekslikult märkinud maakohus, vaid kuluna, mis mõjutab liisingueseme väärtust VÕS § 367 lg 3 tähenduses. Hindaja RK hindamisakti tuleb mõista selliselt, et roomikekskavaator saavutaks oma turuväärtuse 750 000 krooni + käibemaks pärast hageja poolt plekitööde ja osalise värvimise kulude kandmist, s.t enne nende tööde teostamist oli turuväärtus väiksem. Üksnes asjaolust, et roomikekskavaatori värvimisega seoses hageja makstud Remarksa Nordic AS arvel ei ole kõiki toiminguid loetletud, ei saa teha järeldust, et hooldustoimingud oleksid põhjendamatud. Põhivõlgnik ega käendajad ei ole hooldustoimingute sisu vaidlustanud. Tõenditest nähtuvalt (21.06.2010 lisa 4 ja 26.06.2015 lisa 3) puudus ekskavaatoril tagastamise hetkel kopp ja remonditööd hõlmasid ka kopa paigaldust. Maakohus on vastavaid tõendeid valesti hinnanud. Antud juhul ei teostatud hooldust korraliselt, vaid tingituna vajadusest. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama vajadust täpsustada ja täiendavalt tõendada hoolduse asjaolusid. Maakohus on põhjendamatult võrrelnud hooldusarvel märgitud kirjet „2000 h hooldus“ ja üleandmisaktil märgitud „läbisõitu 1898 km“, milliseid näitajaid ei saa võrrelda.
37.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb nõuet vähendada põhivõlgniku pankrotimenetluses saavutatud kompromissi tõttu 5081,65 euro ulatuses, on ebaõige. Põhivõlgniku pankrotimenetluses hageja esitatud nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse kohaselt ei teavitanud pankrotihaldur hagejat, et tema nõue jäi osaliselt kaitsmata. Seega oli hageja esitanud oma nõude pankrotimenetluses seaduses ettenähtud korras ja teinud kõik endast oleneva, et saada nõue pankrotimenetluses rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Maakohtu otsusest ei nähtu, missugust kohtulahendit nõude tunnustamise hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta on maakohus silmas pidanud ja missugused puudused hageja väidetavalt kõrvaldamata jättis. Maakohus on väljunud hagi piirest, asudes hindama teise kohtuasja võimalikku perspektiivi. Seejuures ei ole maakohus analüüsinud nõude tunnustamata jätmise asjaolusid. Põhivõlgniku pankrotimenetlusega kursis olek ei ole üksnes hageja riisiko. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 146 lõikeid 2 ja 3. Maakohus oleks pidanud hageja nõudest maha arvama üksnes pankrotimenetluses kinnitatud kompromissi alusel saadud 1214,46 eurot. Kostjate seisukoht
38.Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud kaebustega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetava summa suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb osaliselt täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi.
40.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuste väidete põhjal. Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles ei mõistetud kostjatelt välja liisingulepingu nr 520073147 järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingu ülesütlemistasu (leppetrahv) 383,47 eurot (6000 krooni) ning sama liisingulepingu järgi nõutud tasu liisingueseme tagastus- ja transporditeenuse eest 369,09 eurot (5775 9(14)
krooni). TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
41.Hageja ja Eesti Teede Grupp OÜ (likvideerimisel) vahel olid 28.11.2007 sõlmitud liisinguleping nr 520073146, mille esemeks oli laadurekskavaator Komatsu, ja liisinguleping nr 520073147, mille esemeks oli roomikekskavaator Komatsu. Kostjad käendasid 28.11.2007 sõlmitud käenduslepingutega liisinguvõtja poolt kohustuste täitmist. Hageja on esitanud nõuded liisingulepingute järgi tasumisele kuuluvate maksete, intressi, viivise ja kõrvalkulude, mis olid muutunud liisingulepingute lõppemise ajaks sissenõutavaks, saamiseks ning seoses liisingulepingute ülesütlemisega hageja poolt liisinguesemete ostmiseks tehtud kulude ja lisakulude hüvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjad kui kaaskäendajad vastutavad liisinguvõtja kohustuste täitmise eest VÕS § 145 ja § 150 järgi solidaarselt.
42.Esmalt analüüsib kolleegium kostjate apellatsioonkaebuse väiteid liisingulepingute ülesütlemise kohta. Pooled ei vaidle, et liisingulepingud on lõppenud, kuid vaidlus on selles, kelle poolt ja millal on lepingud üles öeldud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjate poolt väidetud asjaoludel ja viisil ei ole liisinguvõtja poolt liisingulepinguid üles öeldud. Kostjate väidete kohaselt ütles liisinguvõtja liisingulepingu nr 520073146 üles 13.07.2009 kaudse tahteavaldusega. Maakohus on tuvastanud, et liisingulepingu võib liisinguvõtja ka kaudse tahteavaldusega üles öelda, kuid leidnud, et VÕS § 366 järgi ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud. Kolleegium leiab, et kostjate poolt viidatud viisil kaudse tahteavaldusega liisingulepingu nr 520073146 üles ütlemine ei ole tõendamist leidnud. Liisingulepingu nr 520073146 üldtingimuste p 9.2 järgi tuleb kõik lepinguga seotud teated esitada lepingus fikseeritud aadressil lihtkirjaga või tähitud kirjaga, kiireloomulistel juhtudel faxi või elektronposti teel. Kostjad ei ole esile toonud isegi seda, millistest liisinguvõtja poolt saadetud üldtingimuste p-s 9.2 toodud vormis saadetud teadetest pidi hageja järeldama liisinguvõtja tahet leping üles öelda. Liisinguvõtja kaudse tahteavalduse määratlemisel ei saa lähtuda kolmandate isikute, käesoleval juhul kindlustusandja, toimingutest.
43.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust puutuvalt hageja poolt liisingulepingute ülesütlemisega 22.07.2009 kirjadega. Maakohus on pidanud usutavaks, et hageja on eeltoodud kuupäeval liisingulepingud üles öelnud. Liisinguvõtjal oli suveks 2009 võlg mõlema lepingu järgi liisingu- ja intressimaksete osas. Seega oli hagejal alus üldtingimuste p 6.4 järgi liisingulepingud üles öelda. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on vastavad tahteavaldused liisinguvõtjale teinud. Hageja liisingulepingu üldtingimuste p 6.5 järgi on liisinguandja kohustatud liisinguvõtjale liisingulepingu ülesütlemisest teatama kirjalikult. Hageja 2009. a esitatud hagiavalduses toodud väidete kohaselt saadeti liisinguvõtja registrijärgsele aadressile Narva mnt 7 Tallinnas 22.07.2009 tähitud kirjaga teated lepingute ülesütlemise kohta. Kostjad esitasid sõnaselge vastuväite, et hageja pole tõendanud liisingulepingute ülesütlemise teadete liisinguvõtjale saatmist, esmakordselt 12.08.2015 menetlusdokumendis. TsMS § 393 lg 2 p 3 järgi pidid kostjad juba vastuses hagile esitama kõik oma väited. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad, esitades vastuväite esmakordselt üle viie aasta pärast menetluse algust, kuigi vaidlusalune asjaolu oli hageja poolt esitatud koheselt, on asetanud hageja olukorda, kus tal võib olla võimatu tõendada 2009. aastal tähitud kirja saatmist. Sellisel moel menetlusõiguste kasutamist kostjate poolt ei saa pidada ringkonnakohtu arvates heauskseks.
10(14)
44.Lisaks ei ole liisingulepingute lõppemise täpse aja määramine puutuvalt perioodi pärast 22.07.2009 hageja nõudeid arvestades käesolevas vaidluses oluline. Hageja on liisingulepingute järgsete osamaksete, intressi, viivise ja kõrvalkulude nõude esitanud seisuga kuni 22.07.2009. Kuna eelnevalt on kolleegium kontrollinud maakohtu järeldust, mille kohaselt ei olnud tõendatud liisingulepingu nr 520073146 ülesütlemine enne 22.07.2009, siis kuni 22.07.2009 oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt lepingute täitmist. Kostjate väited liisingulepingu nr 520073147 hilisema ülesütlemise kohta ei ole tsiviilasja lahendamisel olulised, kuna hageja ei ole nõudnud VÕS § 367 lg 1 järgi tasumisele kuuluvaga viivitamise eest viivist, mille üle otsustamisel oleks oluline täpselt tuvastada, millal on nõuded muutunud sissenõutavaks.
45.Kolleegium märgib, et ebaõige on maakohtu otsuse järeldus, et hageja kõik nõuded muutusid igal juhul sissenõutavaks PankrS § 42 järgi seoses liisinguvõtja pankroti väljakuulutamisega 23.09.2009. Juhul, kui tegemist on kehtivate liisingulepingutega, siis kuuluvad kohaldamisele PankrS §-d 51 ja 52. Liisingulepingud ei lõpe pankroti väljakuulutamisega. Pankroti väljakuulutamisega muutuvad VÕS § 367 järgi esitatud nõuded sissenõutavaks igal juhul ainult siis, kui lepingu ülesütlemine on toimunud enne pankroti väljakuulutamist. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
46.Kolleegium käsitleb järgnevalt hageja nõudeid liisingulepingute järgsete osamaksete (VÕS § 361), intressi, viivise ja muude arvetel toodud kulude (kindlustusmakse ja võlateatise tasu) saamiseks, see tähendab nõudeid, mis liisingulepingute lõppemise ajaks olid muutunud sissenõutavaks. Intressi tasumise kohustus tulenes liisingulepingute üldtingimuste p-st 4.2 ja intressi suuruses oli lepingutes kokku lepitud. Maksetega viivitamisel viivise 0,25% päevas kohaldamises oli liisingulepingutes eraldi kokku lepitud.
47.Liisingulepingu nr 520073146 järgi olid hageja väidetel liisinguvõtjal seisuga 22.07.2009 tasumata liisingumakseid, intressi, viivist ja muid lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid kokku 7192 eurot. Hageja on tõendanud oma nõuet liisinguvõtjale esitatud arvetega ajavahemiku 04.09.2008-22.07.2009 kohta (II kd, lk 34-44). Liisingulepingu nr 520073147 järgi nõuab hageja võlga sama perioodi eest summas 11 701,68 eurot, mis kuulus tasumisele esitatud arvete järgi (III kd, lk 46-56). Kostja vaidles nõudele vastu, väites, et nõue on ebaselge, eelkõige tulenevalt sellest, et hageja ei ole esile toonud viivise arvestust, mistõttu pole võimalik kontrollida, millise perioodi eest on viivis arvestatud ja kas see võib olla osaliselt aegunud. Intressi nõude osas väitsid kostjad, et arvestus on ebaõige tulenevalt sellest, et liisingulepingud on üles öeldud liisinguvõtja poolt erinevatel aegadel hageja poolt väidetust.
48.Kolleegium leiab, et kohtule esitatud viivise nõue peab olema kontrollitav, see tähendab, et hageja peab esitama viivise nõude selliselt, et välja on toodud, milliste maksete tasumisega on võlgnik viivitanud ja millise perioodi vältel. Hageja kohtu ette eeltoodud asjaolusid toonud ei ole. Hageja esitatud arvetelt ei ole võimalik kindlaks teha, millise maksega viivitamise ja millise ajavahemiku eest on viivis arvestatud. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, millal liisingulepingute järgsed osamaksed muutusid sissenõutavaks ning millise perioodi eest ja millistelt summadelt on hageja arvutanud viivist. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et viivise nõue on ebaselge ja kontrollimatu ning ei kuulu rahuldamisele. Maakohus on viivise nõude
11(14)
ebaõigesti rahuldanud. Liisingulepingu nr 520073146 järgi tuli liisinguvõtjal tasuda viivist 1680,97 eurot (26301,45 krooni) ja liisingulepingu nr 520073147 järgi 2898,62 eurot (45 353,40 krooni). Seega liisingulepingu nr 520073146 lõppemise seisuga oli liisinguvõtja võlg tasumata osamaksete, intressi ja kõrvalkuludena 5511,03 eurot (hageja nõue 7192 - viivis 1680,97) ja liisingulepingu nr 520073147 järgi 8419,59 eurot (hageja nõue 11 701,68 – viivis 2898,62 – maakohtu poolt rahuldamata jäetud ja apellatsioonimenetluses vaidlustamata leppetrahvi nõue 383,47). Eeltoodud summad kuuluvad kostjatelt kui käendajatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna viivise nõue jääb rahuldamata eelnevalt toodud põhjendustel, siis ei kontrolli ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuse väiteid viivise kokkuleppe tühisuse kohta.
49.Kolleegium ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuse väidetega puutuvalt intressi ebaõiget arvestamist hageja poolt liisingulepingu nr 520073146 järgi põhjusel, et liisinguleping oli lõppenud liisinguvõtja poolt ülesütlemisega 13.07.2009 ja pärast seda ei olnud hagejal õigust intressi maksmist nõuda. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et liisinguleping nr 520073146 ei lõppenud enne 22.07.2009, mistõttu hageja on õigustatud nõudma intressi kuni tema poolt nõutud ajani, s.o 22.07.2009. Liisingulepingu nr 520073147 väidetav ülesütlemine pärast 22.07.2009 ei mõju hageja intressi nõudele, kuna hageja intressi nõue lõpeb seisuga 22.07.2009.
50.Liisingulepingute ülesütlemistest tulenevatele nõuetele on maakohus õigesti kohaldanud VÕS § 367. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega liisingulepingute üldtingimuste p 6.7 tühisuse kohta.
51.Kostjad ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses toodud järeldust, et liisingulepingu nr 520073146 järgi oli liisingulepingu lõppemisel liisingueseme soetamiseks tehtud kuludest liisinguvõtja poolt tasumata ilma käibemaksuta 30 555,50 eurot (478 089,69 krooni). Kuna liisingueset ei ole liisinguandjale tagastatud, siis on VÕS § 367 lg 1 järgi hagejal õigus nõuda eelviidatud summat.
52.Liisingulepingu nr 520073147 esemeks olnud roomikekskavaator tagastati hagejale. Vara soetusmaksumusest oli lepingu lõppemisel hagejale tasumata ilma käibemaksuta 747 393,26 krooni. Liisinguese tagastati hagejale ja müüdi 750 000 krooniga, millele lisandus käibemaks. Müügikasum oli seega 166,60 eurot (2 606,74 krooni). Sama suureks, s.o 750 000 krooni, oli hinnatud liisingueseme väärtus tagastamise ajal ka RK koostatud hindamisaktis (III kd, lk 31). Kostjad ei ole veenvalt esile toonud ega tõendanud, et liisinguese müüdi liiga madala hinnaga. Ebaõige on kostjate käsitlus, mille kohaselt peaks hageja müügikasum olema käibemaksu võrra suurem. Hageja on arvestanud nii liisingueseme ostuhinna tasumata osa kui ka selle müügihinna käibemaksuta. Hageja käibemaksukohustuslasena ei saa müügihinnale lisanduva käibemaksu võrra kasu.
53.VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingulepingu nr 520073147 järgi on apellatsioonimenetluses vaidluse all järgmised lisakulud: värvimise kulu 5000 krooni, remondikulu 2922 krooni, hoolduse eest tasutud 5000 krooni ja müügikulu 30 000 krooni.
54.Hageja nõudis roomikekskavaatorile tehtud 2000 tunni hoolduse kulu 5000 krooni hüvitamist. Nimetatud summa oli hageja kohustatud tasuma Remarksa Nordic AS-le (I kd, lk 82). Maakohus jättis kolleegiumi arvates nõude ebaõigesti rahuldamata.
12(14)
Arvestades, et roomikekskavaator oli hindamisakti kohaselt töötanud 1898 tundi (III kd, lk 31), siis 2000 tunni ülevaatuse tegemine oli kolleegiumi arvates põhjendatud. Korralise hoolduse aeg oli koheselt saabumas ja hoolduse teostamisest võis oleneda vara müümisel saadav hind. Lisaks annab tehniline hooldus ülevaate seadme seisukorrast. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis välja mõistmata liisingulepingu nr 520073147 ülesütlemisest tingitud lisakuluna hoolduse eest tasumisele kuulunud 319,56 eurot (5000 krooni).
55.Kolleegium leiab, et maakohus on lõppjäreldusena õigesti jätnud rahuldamata värvimistööde eest 5000 krooni ja remonditööde eest 2922 krooni hüvitamise nõude. Kolleegium ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väidetega, et eeltoodud kulude näol on tegemist kuludega, mis kuuluvad väljamõistmisele VÕS § 367 lg 3 järgi, kuna neid tuleb arvestada liisingueseme tagastamisaegse väärtusega seonduvalt. Hageja ei ole esile toonud, milline oleks sellisel juhul olnud roomikekskavaatori väärtus ilma nende töödeta. Kolleegiumi arvates ei mõjuta tehtud remonttööde eest tasutu täpselt samas summas liisingueseme tagastamise aegset väärtust. Töövahendite väärtust mõjutab ennekõike nende tehniline seisukord seonduvalt sihtotstarbelise kasutamisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on värvimise ja remondikulu arvesse võetud juba vara tagastamisaegse väärtuse määramisel. Kolleegium ei nõustu selles osas maakohtuga. Pigem nähtub aktist, et need tööd tuleks enne müüki teha, kuid nende mõju väärtusele ei ole hindamisaktis välja toodud. Kulude väljamõistmise nõue kuulub lahendamisele VÕS § 367 lg 4 järgi. Remonditööde osas nõustub kolleegium maakohtuga, et need ei ole seostatavad hindamisaktil toodud puudustega ja nende koosseis ei ole Remaksa Nordic AS arvelt (I kd, 83) tuvastatav. Kolleegiumi arvates värvimistööd kasutatud ekskavaatori puhul, mille müügihinda ei määra väljanägemine, pole VÕS § 367 lg 4 mõttes vajalikud.
56.Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja VÕS § 367 lg 4 järgi liisingulepingu nr 520073147 eseme komisjonimüügiteenuse tasu 1917,35 eurot (30 000 krooni). Selle summa väljamõistmise osas on maakohtu otsuse vaidlustanud kostjad, väites, et müük toimus kiiresti ja komisjonitasu maksmine pole põhjendatud. Kolleegium leiab, et eeltoodud osas ei ole alust maakohtu otsust tühistada. Liisinguandja ei ole kohustatud ise liisingueset müüma ja põhjendatud on selleks kasutada vastavat teenust osutavat isikut. Kostjad ei ole esitanud apellatsioonkaebuses asjaolusid, millest saaks järeldada, et teenuse hind on tavapärasega võrreldes ebamõistlikult kõrge ja sama teenust oleks olnud võimalik saada oluliselt madalama hinnaga.
57.Kokku oli liisingulepingu nr 520073146 järgi hagejal õigus kostjatelt nõuda enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud võlga 5511,03 eurot ja vara jääkmaksumust 30 555,50 eurot. Kokku 36 066,53 eurot. Liisingulepingu nr 520073147 järgi on hagejal õigus kostjatelt nõuda enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud võlga 8419,59 eurot ja VÕS § 367 lg 4 järgi lisakulusid 2236,91 eurot, millest tuleb maha arvata müügikasum 166,60 eurot. Kokku on õigus nõuda liisingulepingu nr 520073147 järgi 10 489,90 eurot. Mõlema liisingulepingu järgne võlg kokku on 46 556,43 eurot.
58.Pooled ei vaidle, et võlgnevusest tuleb maha arvata liisinguvõtja pankrotimenetluses kompromissi alusel väljamakstud summa 1214,46 eurot. Maakohus on vaidlustatud otsuses vähendanud väljamõistetavat võlgnevust mitte 1214,46 võrra, vaid VÕS § 146 lg-te 2 ja 3 alusel 1/10 võrra, kuna hagejal oli võimalus saada liisinguvõtjast võlgniku
13(14)
pankrotimenetluses oma nõue rahuldatud suuremas määras. Eeltoodud järelduse vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses hageja. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud VÕS § 146 lg-te 2 ja 3 kohaldamise eeldused. Vaidlust ei ole, et liisinguvõtja pankrotimenetluses sõlmiti kompromiss, millega rahuldati võlausaldajate nõuetest 10%. Hageja nõuet tunnustati pankrotimenetluses osaliselt ja hagejal oli võimalus esitada kohtule hagi isikute vastu, kes nõudele vastu vaidlesid. Hageja seda ei teinud. Maakohus on õigesti järeldanud, et hagejast endast tulenevatel põhjustel jäi ta nõue osaliselt tunnustamata ja kompromissi sõlmimisel eelduslikult rahuldamata. Käesolevas menetluses on kohtud tuvastanud, millises ulatuses oleks hageja nõuet põhimõtteliselt olnud võimalik tunnustada, kuid hageja enda tegevusetusest tulenevalt jäi see tegemata ja kompromissi alusel raha saamata. Eeltoodu tõttu tuleb väljamõistetavat summat vähendada mitte 1214,46 euro võrra, vaid 4655,64 euro võrra. Seega on kostjate solidaarne võlgnevus hageja ees 41 900,79 eurot.
59.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus vastas kostjate väidetele seonduvalt hageja poolt liisingulepingu nr 520073146 järgsete kohustuste rikkumisega kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise vaidlustamata jätmisel ja kahju vähendamise taotlusega VÕS § 139 ja § 140 järgi ning liisinguvõtja poolt esitatud tasaarvestusavaldustega. Kolleegium eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Maakohus on kostjate väidetele eelviidatud osas põhjalikult vastanud ja apellatsioonkaebuses on korratud maakohtus esitatud väiteid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu järeldusi selle kohta, et liisingulepingu eseme kindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja kohustused olid liisinguvõtjal ja kostjate poolt hagejale etteheidetud tegevusetus kindlustusandja otsuse vaidlustamata jätmisel ei anna alust jätta hagi rahuldamata või vähendada väljamõistmisele kuuluvat summat.
60.Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt esitatud apellatsioonkaebused ja tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistatava summa osas, siis arvestades hageja poolt maakohtule esitatud nõuet ja rahuldatud osa suurust, tuleb jätta menetluskuludest 82% solidaarselt kostjate kanda ja 18% hageja kanda. Arvestades apellatsioonkaebuste ulatust ja seda, et mõlemad kuulusid rahuldamisele osaliselt, kuuluvad ka ringkonnakohtu menetluskulud hüvitamisele samas määras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.