EP ja LP hagi VL vastu põhivõlgnevuse summas 1166,68 eurot, kahju summas 78,30 eurot ning viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2016 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VL apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
339,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: EP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Jaani Hageja II: LP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: VL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Helis Selge ja Tiia Raudmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 20.01.2016 osaotsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata VL taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.02.2015 esitasid EP (hageja I) ja LP (hageja II) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid VL-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse summas 1166,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,33 eurot, alates 15.02.2015 viivise põhivõlgnevuselt 0,022% päevas ja kohtumenetluse eelsed kulud summas 78,30 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on 10.07.2014 Tallinna notar Kirsty Laidvee tõestanud OÜ Terralux osa jagamise ja osade müügilepingu, mille kohaselt müüsid hagejad kostjale OÜ Terralux osa nimiväärtusega 438 eurot, mis moodustab 17,14% OÜ Terralux osakapitalist. Müügilepingu punktis 5.2. leppisid hagejad ja kostja kokku osa ostuhinnaks 1750 eurot, millise summa kohustus kostja tasuma hagejatele igakuiste osamaksetena summas 291,66 eurot (viimase osamakse suurus 291,70 eurot) iga kuu 15. kuupäevaks, kuue kuu jooksul, arvates müügilepingu sõlmimisest. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 15.08.2014 ja viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 15.01.2015. Müügilepingu täitmisena on kostja hagejatele tasunud kokku 583,32 eurot. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused hagejate ees täitmata summas 1166,68 eurot. Müügilepingu punkti 5.3. järgi on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagejad arvestavad viivist alates 16.10.2014. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus kokku 19,33 eurot. Lisaks on kostja kohustatud hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel kohtumenetluse eelsed võla sissenõudmisega seotud kulud summas 78,30 eurot.
3.01.09.2015 esitasid hagejad taotluse nende hagi osas osaotsuse tegemiseks. Kostja ebaselge tasaarvestuse avalduse osas saab kohus menetlust jätkata. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 20.10.2014 edastas kostja ostuhinna alandamise avalduse. Ajaks, mil esitati avaldus ostuhinna alandamiseks, oli selge, et osaühing on maksejõuetu ning osaühingu osa on väärtusetu. Osaühing oli algatanud likvideerimismenetluse 29.09.2014 osanike otsusega. Tulenevalt asjaolust, et ostetud osaühingu osa oli avalduse esitamise hetkeks väärtusetu, nõudis kostja osa ostuhinna alandamist 1166,68 euro võrra. Likvideerimismenetluse käigus on selgunud, et hageja I on välja võtnud osaühingu pangakontolt sularaha summas 15 172,74 eurot. Nimetatud summa kulutamise osas ei ole hageja I esitanud osaühingu raamatupidamisse
kuludokumente. Sellise tegevusega tekitas hageja I kahju osaühingule summas 15 172,74 eurot. 22.05.2015 loovutas OÜ Terralux kostjale alusetutest sularaha väljamaksetest tuleneva nõude hageja I vastu summas 15 172,74 eurot. 22.07.2015 esitas kostja taotluse tasaarvestuse tegemiseks, milles palus juhul, kui kohus hagi rahuldab, tasaarvestada hagejate nõuded kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja I vastu.
5.Kostja vaidles vastu hagejate taotlusele teha asjas osaotsus. Kostja on tasaarvestuse avaldust piisavalt põhjendanud ning poolte nõuded on võimalik lahendada ühes menetluses. Menetluse käik
6.13.01.2016 määrusega rahuldas maakohus hagejate taotluse osaotsuse tegemiseks ning märkis, et teeb lahendi teatavaks 20.01.2016. Maakohus selgitas, et hagejate nõue kostja vastu on lõplikuks otsustamiseks valmis. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus tegi 20.01.2016 osaotsuse, millega rahuldas hagiavalduse ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja võlgnevuse summas 1352,71 eurot (sh põhivõlg 1166,68 eurot, viivised 107,73 eurot ja kahju 78,30 eurot) ja alates 21.01.2016 viivise 0,022% põhivõlgnevuselt (1166,68 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus märkis, et menetlust tuleb jätkata kostja tasaarvestamise nõudes ning et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel (TsMS § 450 lg 2). Samuti märkis maakohus, et menetluskulude jaotuse sätestab kohus lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).
8.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - hagejad müüsid 10.07.2014 müügilepingu alusel kostjale OÜ Terralux 438 euro suuruse osa, mis moodustab 17,14% osaühingu osakapitalist; - pooled leppisid kokku ostuhinnas 1750 eurot, mis tuli vastavalt müügilepingu punktile
5.2.tasuda ositi, st 291,66 euro suuruste maksetena (viimase makse suurus 281,70 eurot) kuus, iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks, 6 kuu jooksul, arvates müügilepingu sõlmimisest. Esimese makse tähtpäevaks oli 15.08.2014; - kostja on hagejatele tasunud esimese osamakse summas 291,66 eurot ja teise osamakse summas 291,66 eurot, kokku 583,22 eurot, ülejäänud osamaksed summas 1166,68 eurot on kostja poolt hagejatele tasumata; - kostja on 20.10.2014 edastanud meiliaadressile XXX ostuhinna alandamise avalduse, mille kohaselt nõudis kostja osaühingu osa väärtusetuse tõttu ostuhinna alandamist 1166,68 euro võrra.
9.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole 20.10.2014 ostuhinna alandamise avalduses hageja(te)le selgitanud ega tõendanud müügilepingu eseme mittevastavust lepingutingimustele. Kostja väited osaühingu maksejõuetuse ning osa väärtusetuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole ostuhinna alandamise avalduses hageja(te)le selgitanud, milles seisneb väidetav osaühingu maksejõuetus ning osa väärtusetus. Kostja on müügilepingu allkirjastamisel kinnitanud, et on osaühingu juhatuse liige ja osanik, ning on tutvunud osaühingu põhikirjaga ning osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ja teab osaühingu majanduslikku olukorda. Tulenevalt müügilepingu punktis 2.2. sisalduvast kinnitusest ja lähtudes asjaolust, et kostja oli osaühingu juhatuse liige enne müügilepingu sõlmimist (alates 25.02.2014), siis saab eeldada, et kostja oleks müügilepingu allkirjastamisel pidanud teadma osaühingu majanduslikust olukorrast. Kostja ei ole tõendanud, et tal osaühingu juhatuse liikmena ja osanikuna puudus ligipääs osaühingu
arvele. Kostja on alles hagiavalduse vastuses (mitte ostuhinna alandamise avalduses) selgitanud, milles seisnes osaühingu maksejõuetus ja osa väärtusetus ning esitanud kohtule vastuse lisana dokumentaalsed tõendid. Nimetatud selgitused (koos dokumentaalsete tõenditega) oleks kostja pidanud esitama aga ostuhinna alandamise avalduses.
10.Kostja esitas kohtule osaühingu pangakonto väljavõtte ajavahemikul 01.01.201421.07.2014, millest nähtuvad osaühingu pangakontolt tehtud väljaminekud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et enamus väljaminekuid on tehtud enne müügilepingu sõlmimist. Seega pidid müüjad olema teadlikud osaühingu pangakontolt tehtud väljaminekutest. Kohtu hinnangul ei vastuta aga müüjad osaühingu osa lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuivõrd ostja, osaühingu juhatuse liikmena, osaühingu arvele ligipääsu omava isikuna ja müügilepingu punkti 2.2. kinnitusele tuginedes, pidi olema teadlik enne müügilepingu sõlmimist pangakontolt väljavõetud summadest. Kui kostja ostjana kinnitas müügilepingus osaühingu dokumentatsiooniga tutvumist, kuid reaalselt dokumentatsiooniga ei tutvunud, siis on kostja ise võtnud endale teadliku riski ning vastutab dokumentatsiooni tutvumata jätmisega kaasnevate tagajärgede eest.
11.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus märkis, et kui VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist, siis ei saa eeldada, et antud juhul oleks lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg pikem kui 2 kuud. Isegi kui kostja poolt 20.10.2014 edastatud ostuhinna alandamise avaldus oleks sisaldanud selgitusi osaühingu osa lepingutingimustele mittevastavustest, ei teavitanud kostja hagejaid osaühingu osa lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja pidi asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama. Kostja pidi müügilepingut sõlmides olema teadlik osaühingu majanduslikust seisukorrast. Müügileping sõlmiti 10.07.2014 ning kostja edastas ostuhinna alandamise avalduse hageja(te)le 20.10.2014, seega teatas kostja üldsõnaliselt lepingutingimustele mittevastavusest hageja(te)le rohkem kui 3 kuu möödumisel lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest.
12.Hinna alandamise õigus on VÕS § 112 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi ühine õigus ja seda saab teostada vaid lepingupoolel osalevate isikute suhtes ühiselt. Kostja on ostuhinna avalduse edastanud üksnes hagejale I. Kostja ei ole ostuhinna alandamise avalduse edastamist hagejale II tõendanud, mistõttu on ostuhinna alandamise formaalne eeldus täitmata.
13.Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada järgmise valemina (RKTKo 3-2-1-131-05, p 20; RKTKo nr 3-2-1-111-07, p 12): alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Kostja ei ole ostuhinna alandamise avalduses välja toonud osaühingu osa väärtust koos puudustega ning osaühingu osa väärtust puudusteta. Kohus märkis, et ostuhinna alandamise materiaalsete ja formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu jätab kohus tähelepanuta ka poolte poolt kohtule esitatud likvideerimise ja pankrotiga seonduvad selgitused ja dokumendid.
14.Kuivõrd kostja ei ole järginud ostuhinna alandamisega kaasnevaid materiaalseid ja formaalseid eelduseid, siis ei toonud kostja poolt hageja(te)le 20.10.2014 edastatud avaldus endaga kaasa kostja poolt taotletud tagajärge, st kostja õigust jätta müügilepingu punktist
5.2.tulenev müügihinna tasumise kohustus osaliselt täitmata. Maakohus leidis, et seega tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista müügilepingu punktidest 5.1. ja 5.2. tulenev põhivõlgnevus summas 1166,68 eurot. Müügilepingu punkti 5.3. kohaselt on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustus ostuhinna tasuma hagejatele 6 kuu jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest. Seega oli kostjal kohustus tasuda ostuhind hiljemalt 15.01.2015. Kostja on jätnud hagejatele 15.01.2015 seisuga tasumata 1166,68 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks (14.02.2015) sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 19,33 eurot ja edasiulatuvaid viiviseid TsMS § 367 alusel alates 15.02.2015. Kohus rahuldas hagejate TsMS § 367 alusel esitatud viivise väljamõistmise taotluse ning mõistis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivised välja kohtuotsuse tegemise päeva (20.01.2016) seisuga summas 107,73 eurot ning alates 21.01.2016 viivise 0,022% põhivõlgnevuselt (1166,68 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuavad hagejad võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu, s.o Bene Est Law Office OÜ poolt hagejatele esitatud õigusteenuse osutamise arvet summas 78,30 eurot. Kostja ei ole kahjule vastuväited esitanud. Kohus nõustus eelnimetatud kahjuga ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja kahju summas 78,30 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.19.02.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 20.01.2016 osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ning teha uus vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata või reguleerida otsuses selle täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel ning lükata otsuse jõustumine edasi senikauaks, kuni jõustub kohtulahend, mis lahendab kostja tasaarvestamise vastuväite.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rahuldanud hagiavalduse, arvestamata kostja vastuväiteid ning tõendeid. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole ostuhinna alandamise avalduses piisavalt põhjendanud ega tõendanud müügilepingu eseme mittevastavust lepingutingimustele. Seejuures tõi maakohus välja, et hagimenetluses on kostja osaühingu maksejõuetust ja osa väärtusetust selgitanud ja tõendanud. Kuna kostja esitas kohtumenetluses täiendavad põhjendused ning dokumentaalsed tõendid müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse kohta, siis pidi maakohus otsust tehes ka nendega arvestama. Ei ole põhjendatud nende arvestamata jätmine üksnes seetõttu, et neid ei ole hagejatele esitatud enne kohtumenetluse algust hinna alandamise avalduses.
17.Maakohus leidis, et kostja pidi ostjana olema puudustest teadlik, kuna ta oli OÜ Terralux juhatuse liikmeks. Kostja selgitab, et oli enne müügilepingu sõlmimist juhatuse liikmeks, kuid ettevõtte finantsküsimustega tegeles kuni müügilepingu sõlmimiseni hageja I ning kostjal puudus juurdepääs ettevõtte pangakontole. Rahalisi tehinguid tegi sel perioodil hageja I üksi. Ka pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale on väljastatud pangakaart ning tehtud esimene tehing alles 16.07.2014. Internetipangale sai kostja ligipääsu veelgi hiljem. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei teavitanud kostja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning et kostja pidi mittevastavustest olema teadlik juba lepingu sõlmimise päeval. Kui kostja oleks olnud asja lepingutingimustele mittevastavusest teadlik lepingu sõlmimise päeval, siis ei oleks ta vastavat lepingut sõlminud ja tasunud järgneva kahe kuu jooksul lepingujärgseid osamakseid. Kostja käitumine näitab, et ta ei olnud mittevastavustest teadlik.
18.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud ostuhinna alandamise avalduse tegemist hagejale II. Tuvastatud on, et kostja edastas ostuhinna alandamise avalduse e-posti teel aadressil XXX. Müügilepingus on välja toodud, et hagejatel oli ühine e-posti aadress XXX. Samuti tuleb arvestada, et hagejad on abikaasad, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja II ei saanud ostuhinna alandamise avaldusest teada. Tahteavaldus on tehtud mõlemale hagejale. Lisaks leidis maakohus põhjendamatult, et kostja ei ole välja toonud osa väärtust puudusteta ja puudustega. Arvestades, et müügilepingu sõlmimisel olid pooled kokku leppinud konkreetses ostuhinnas 1750 eurot, siis järelikult on vastav summa poolte hinnangul puudusteta osa väärtuseks. Pärast puuduste ilmnemist oli osaühingu osa väärtuseta, millest tulenevalt oli puudustega asja väärtuseks 0 eurot. Lisaks oleks maakohus pidanud VÕS § 112 lg 1 viimase lause kohaselt ise otsustama hinna alandamise väärtuse.
19.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja tasaarvestamise taotluse eesmärgi, milleks on mitte tasuda hagejatele müügilepingust tulenevat ostuhinda enne, kui on lahendatud tema vastuväide tasaarvestuse osas. Seetõttu tuleb kohaldada TsMS § 445 lg-t 1 ja otsuse täitmine lükata edasi senikauaks, kui jõustub kohtulahend, mis lahendab kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Kostja on esitanud kohtuotsuse kindlaksmääramise korra taotluse hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu osaotsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei saa võimalikule puudusele müügilepingu esemes tugineda. Pooled sõlmisid osaühingu osa müügilepingu 10.07.2014. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt VÕS § 220 lg-le 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Esmalt märgib ringkonnakohus, et müügilepingu punktis 2.2. on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ja teab osaühingu majanduslikku olukorda. Aga ka juhul, kui kostjal ei olnud enne müügilepingu sõlmimist osaühingu majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, pidi ta VÕS § 219 lg-st 1 tulenevalt müügilepingu järgselt viivitamata ostueseme üle vaatamata ehk osaühingu majandusliku olukorra kindlaks tegema. Kostjal ei olnud selleks mingit takistust, kuna äriregistri andmetest nähtuvalt oli ta alates 25.02.2014 kuni 06.10.2014 osaühingu juhatuse liige (t lk 77). Ka juhul, kui kostjal ei olnud ligipääsu osaühingu pangakontodele, oli tal juhatuse liikmena võimalus endale ligipääs pangakontodele teha. Osaühingu reskontro väljavõttest selgub, et 15 172,72 eurot oli välja võetud 09.07.2014 seisuga (I kd lk 41). Kuna raha väljavõtmine toimus enne müügilepingu sõlmimist, siis oli kostjal, osaühingu majandusliku olukorra väljaselgitamisel, võimalus ka sellest teada saada. Kostja teavitas hagejat I osa väärtusetusest 20.10.2014 (t lk 74). Arvestades, et kostja tegutses majandus- või
kutsetegevuses, siis on käesoleval juhul mõistlik aeg puudustest teatamiseks alla kahe kuu (VÕS § 220 lg 1). Kuna kostja pidi müügilepingu järgselt ostueseme viivitamata üle vaatama, siis ei ole ta puudustest teatanud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja jooksul. Seega ei saa kostja võimalikule puudusele tugineda. VÕS § 221 lg-s 1 sätestatud asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisustele ei ole kostja tuginenud ega neid asjaolusid tõendanud. Kuna kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, siis ei saa ta ka hinda alandada.
23.Kostja esitas 20.10.2014 ostuhinna alandamise avalduse hagejale I, aadressile XXX. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja esitas 20.10.2014 ostuhinna alandamise avalduse üksnes hagejale I, kuna avaldusest nähtuvalt oli see adresseeritud ainult hagejale I (t lk 64). Tähtsust ei oma asjaolu, et müügilepingus oli hagejate e-posti aadressiks märgitud sama aadress. Kui kostja soovis esitada hinna alandamise avaldust mõlemale hagejale, siis ta pidi selle ka mõlemale hagejale adresseerima. Käesoleval juhul ei ole hageja II nime hinna alandamise avalduses adressaadina märgitud. Siiski ei saa väita, et kostja ei ole hageja II suhtes hinna alandamise avaldust formaalselt teinud. Hinna alandamise avalduse saab teha ka kohtumenetluse käigus. Kostja kohtus esitatud menetlusdokumentidest ilmneb, et kostja soovib hinda alandada ka hageja II suhtes. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja ei saa hinna alandamise avalduses esitatud asjaolusid kohtumenetluses täiendada. Seadus ei keela hinna alandamise põhjuseid kohtumenetluses täiendada ja täpsustada. Lisaks on alusetu maakohtu etteheide kostjale, et ta ei ole toonud välja osaühingu osa väärtust koos puudustega ja ilma puudusteta. Kui maakohus leidis, et kostja ei ole neid välja toonud, siis oleks maakohus eelmenetluses pidanud juhtima sellele kostja tähelepanu ja andma tähtaja andmete esiletoomiseks. Kuna maakohus ei täitnud selles osas selgitamiskohustust, siis ei ole põhjendatud maakohtu etteheide kostjale, et need asjaolud on välja toomata. Eeltoodud minetused ei anna aga alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuna kohtud on tuvastanud, et kostjal puudus üldse hinna alandamise õigus, sest ta ei saa võimalikule puudusele müügilepingu esemes tugineda seetõttu, et ta ei ole õigeaegselt hagejaid väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud. Nõude arvestuslikku külge ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
24.Ülaltoodule tuginedes on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud.
25.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud reguleerida otsuse täitmise korda ning lükata otsuse täitmine edasi senikauaks, kuni jõustub kohtulahend, millega lahendatakse kostja tasaarvestuse vastuväide. Kolleegium märgib, et tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsust on reguleeritud TsMS §-s 450. Selle paragrahvi lg 3 sätestab, et tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. Vastavalt TsMS § 450 lg-le 4, kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. TsMS § 450 lg 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju. Eeltoodud sätetest tuleneb, et seadusest ei tulene kohtule kohustust lükata tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul kohtuotsuse täitmist edasi. Küll aga tuleneb selline võimalus TsMS §-ist 445, mille lõige 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja ei ole aga maakohtus taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist.
Vastavalt TsMS § 329 lg 1 peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud, mis takistas tal kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust õigeaegselt maakohtus esitamast. Kuna kostja ei esitanud taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks õigeaegselt ega põhistanud, mis takistas tal seda tegemast, siis jätab ringkonnakohus selle taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 5 sätestab, et kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kolleegium leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei märgita menetluskulude jaotust ka tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu otsuses. Seega ei märgi ringkonnakohus käesolevas otsuses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse märgib maakohus lõppotsuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.