Menetlusosalised ja nende Hageja S.D (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja C.R (isikukood XXX) Kostja B.R (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
eelistungil 15. detsembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta Tartu Maakohtu 17. septembri 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-51098 (jõustunud 23. oktoobril 2014) välja mõistetud igakuise elatise suurust ja suurendada alates 1. septembrist 2025 elatist 150 euroni kuus kuni S.D täisealiseks saamiseni ().
3.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
4.Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.S.D (hageja) esitas 10. septembril 2025 hagi B.R (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-14-51098 välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta, sest lapse vajadused on suurenenud tema tervise tõttu, hagejal on vaja prille ja ta soovib käia kasvõi ühes ringis. Varasemalt on kostjalt elatis välja mõistetud 120 eurot kuus. Hageja soovib elatist suurendada 180 euroni kuus alates 1. septembrist 2025. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vastas 22. oktoobril 2025 kohtule, et tal ei ole võimalik tasuda suuremat elatist, sest tal on elatise võlgnevus ning pärast täitemenetlusi jääb talle kätte 443 eurot. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus korraldas 15. detsembril 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et ta saab suurepere toetust ning et hageja erivajaduse tõttu, on püsivad ravikulud (ATH diagnoosi tõttu maksavad 1,5 kuu ravimid ca 60 eurot). Kohus kogus täiendavaid tõendeid vanemate varalise olukorra kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tartu Maakohus mõistis 17. septembri 2014. a otsusega kostjalt välja elatise 120 eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2013 (dtl 6). Hageja soovib elatise suurendamist 180 euroni kuus ning hageja seaduslik esindaja leidis kohtuistungil, et elatise suurus võiks olla ka 150 eurot kuus.
5.Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning suurendab Tartu Maakohtu 23. oktoobril 2014 jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-14-51098 välja mõistetud elatise suurust 150 euroni kuus. Suuremas summas elatist tuleb kostjal tasuda alates 1. septembrist 2025.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
7.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka
2-25-14924 tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ja pooltega eelistungil läbiarutatust ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kohus on varasemas menetluses tsiviilasjas nr 2-14-51098 leidnud, et elatise vähendamise põhjuseks alla toona kehtinud miinimummäära, oli see, et kostjal on lisaks hagejale veel ülal ülalpeetav ning kohus mõistis välja 120 eurot põhjusel, et kuna kostja peaks olema suuteline teemina vähemalt miinimumpalka ning tal on kohustus kasutada oma palka enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, mõistab kohus elatisena välja 1/3 miinimumpalga suuruse summa.
10.Praegusel juhul peab kohus põhjendatuks, et kostja tasub alates 1. septembrist 2025 elatist 150 eurot kuus nagu on soovinud hageja seaduslik esindaja kohtuistungil. Elatise suurendamise põhjuseks on hageja suurenenud vajadus ravimite järele ning üldteadaolev elukalliduse tõus. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et olukorras, kus kostja tasub elatist oma teisele lapsele 270 eurot kuus ja hagejale on välja mõistetud vaid 120 eurot kuus, on kostja lapsed ebavõrdses olukorras. Kui kostja tasub elatist 150 eurot kuus ning hageja saab osa perele makstavast suurepere toetusest, paraneb hageja olukord ning tema elukvaliteet muutub paremaks.
11.Kohtule selgitas kostja, et talle jääb kätte 443 eurot. Kohtul sellekohast arvutuskäiku ta ei selgitanud, kuid selgus, et see summa jääb tal kätte, sest ülejäänu võtavad ära tema selgituste järgi kohtutäiturid. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et täitemenetluse registri väljavõtte järgi on täiteasjas nr 175/2020/2888 kohtutäitur Rannar Liitmaa juures täitmisel kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-14551, millega on B.R elatisenõude täitmise jääk on 7149 eurot (dtl 42); täiteasjas nr 176/2021/730 kohtutäitur Rocki Alberti juures 2-21-100866, sissenõudja on B2 IMPACT OÜ – nõudejääk on 2519 eurot (dtl 43); täiteasjas nr 173/2022/34 kohtutäitur Rocki Alberti juures 2-14-51098 sissenõudja S.D elatisenõude täitmise jääk 1574 eurot ja täiteasjas nr 173/2023/105 kohtutäitur Rocki Alberti juures S.D elatisnõude täitmise jääk 4200 eurot (dtl 45). Seega on kostja selgitus usutav, et teda koormavad täitemenetlused, kuid kohus rõhutab siinjuures, et täitemenetlustes täidetakse ülalpidamiskohustust tema laste suhtes, mis aga omakorda näitab kostja senist ükskõikset suhtumist enda laste ülalpidamiskohustuse täitmisse. Kostja tavapärase pingutuse tulemusel ei saanuks tekkida sellises suuruses elatise võlgnevusi.
12.Muu vara kohta märgib kohus, et liiklusregistri väljavõtte järgi on kostjal 2007. aasta Mazda 6 millel on peal 3 keelumärget (dtl 46) ning e-Kinnistusraamatu päringu järgi kostjal kinnistuid ei ole (dtl 47). Kostja SEB pank on kontole laekunud 340 eurot ja kontolt välja läinud 345 eurot ja kontojääk on miinuses 14 541 euroga (dtl 70-72). Swedbankis on kostjal arvelduskonto jääk 8 eurot 82 senti ning kontol broneering 43 eurot 52 senti kaardi kuutasudest ja viimase kuue kuu jooksul toimingud puudusid (dtl 117).
13.Kostja kinnitas kohtule, et tal on täistöövõime. Seega on kostja laste isana kohustatud tegema endast sõltuva, et hageja ja tema poolvend saavad enda arenguks vajaliku ja õigustatud ülalpidamise. Kostja selgitas kohtule istungil, et ta töötab üldehitajana ehitusel ning tema sissetulek on kuude lõikes erinev – 700-800 eurot kuus. Kostja EMTA päringu järgi on kostja saanud 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 on tehtud väljamakseid 5806 eurot 58 senti (ühes kuus 483 eurot) (sh töötasu 4799 eurot 53 senti (ühes kuus 400
2-25-14924 eurot) (dtl 59). Seega on kostja enda kinnitusel tema sissetulek suurem kui deklareeritud töötasu. Kohus lähtub kostja enda kinnitusest tema töötasu suuruse kohta, sest kostja on enda töötasu suurusest teadlik ning näib, et ametlikult näidatakse töötasu väiksemana. Kostja nimetas endaga seotud kuludena toiduraha, telefoni, elektri, ravimeid (ei soovinud kohtule selgitada, milliseid ravimeid regulaarselt võtab).
14.Võrdlemaks vanemate varalist seisu tegi kohus järelepärimise ka hageja seadusliku esindaja töötasu kohta ning sai teada, et C.R EMTA päringu järgi on talle 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 tehtud väljamakseid 10476 eurot 96 senti (ühes kuus 873 eurot) (sh töötasu 8928 eurot 1 senti (ühes kuus 744 eurot) (dtl 60). Seega on hageja seadusliku esindaja sissetulek sama suur kui kostja enda väidetav sissetulek. C.R saab suure pere toetust 910 eurot (dtl 79). S.D on saanud sotsiaaltoetust 139 eurot (2025. aasta juulist kuni oktoobrini (dtl 120129) ja edasi 37 eurot kuus (dtl 130). Kuna aga hageja seaduslik esindaja on hinnanud, et elatise suurus võib olla 150 eurot kuus, siis kohus ei hinda eraldi hageja vajaduste suurust ega ülalpidamise osa, mis tuleb hagejale toetustest.
15.Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Küll on kohus seisukohal, et 150 euro suurune elatis ei koorma kostjat liigselt ja enda tööelu ja valikute parema korraldamise tulemusel, tuleb tal hagejale selles ulatuses ülalpidamist anda.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.