2-24-10278/24 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

5.Kostja leiab, et hagi võib olla põhjendatud osaliselt (dtl 127-130) ning palub rahuldada hagi osaliselt, vähendades Viru Maakohtu 22.03.2017. a otsusega nr 2-17-3228 K D D D kasuks välja mõistetud elatise suurust kohtu poolt määratud ulatuses. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on kostja seisukohal, et arvestades asjaolu, et alates 01.01.2022 on muutunud õiguslik olukord ja miinimuelatise arvestamise kord ning muutunud on ka faktilised asjaolud, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamine osaliselt põhjendatud. Samas leiab kostja, et puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses, s.o elatise vähendamiseks kuni 0 euroni kuus. Kostja arvates ei anna ainuüksi asjaolu, et käesoleval ajal kostja viibib vanemate kokkuleppel üle nädala hageja juures, alust vähendada elatist kuni 0 euroni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15.5) järgmist: „Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise korral võib kohustatud vanema juures viibimise tõttu väheneda PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise suurus. Seda juhul, kui täidetud on PKS § 101 lg-s 6 sätestatud eeldused (vt otsuse p-d 14.5-14.7). Kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu PKS § 101 alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurust, kuid võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Seda muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas 3(1

kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.” Käesoleval juhul ei ole lapsega suhtlemise kord kohtulahendiga kindlaks määratud, vaid kostja hageja juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel. Järelikult ei anna see alust arvutada elatise määraks automaatselt elatiskalkulaatori järgi 0 eurot, vaid kohus võib arvestada kostja viibimist hageja juures mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 23.2) viidetega varasemale kohtupraktikale, et elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Nii leidis kohus samas lahendis (p 23.4), et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Kuigi kostja viibib käesoleval ajal üle nädala hageja juures, ei kanna hageja lisaks söögi- ja eluasemekuludele kostja hageja juures viibimise ajal mingeid muid kulusid seoses kostjaga. Hageja väide, justkui kannaks ta 50% lapse ülalpidamiskuludest ja ostaks lapsele vajalikke asju ja riideid, ei vasta tõele. Lisaks ei vasta tõele ka hageja väide oma sissetulekute suuruse kohta, justkui saaks ta töötasu keskmiselt 410 eurot kuus. Kuna kohtutäitur teeb kinnipidamisi elatise katteks hageja töötasust, siis 410 eurot laekub hageja pangakontole juba peale kohtutäituri kinnipidamisi. Lisaks nähtub hageja esitatud pangakonto väljavõttelt, et kohtutäitur teeb hageja pangakontole tagasimakseid arestivaba sissetulekut ületavas ulatuses tehtud kinnipidamistelt. Samuti ei piirdu hageja sissetulekud R AS-st saadava sissetulekuga, vaid nagu nähtub ka 11.06.2024. a kohtumääruse põhjendustest tsiviilasjas nr 2-24-8394 (riigi õigusabi määrus) tehakse hagejale väljamakseid ka OÜ-st W ning kaebajal on avatud ettevõtluskonto. Kostja seadusliku esindaja sissetulekuteks on käesoleval ajal Eesti Töötukassast saadav töövõimetoetus keskmiselt 339 eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusametilt saadav vanemahüvitis, keskmiselt 791 eurot kuus. Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil XXX, milles elavad kostja seadusliku esindaja tuttavad (üüritasu kostja seaduslikule esindajale ei maksta, vaid hüvitatakse üksnes kommunaalkulud). Kostja seaduslik esindaja elab koos abikaasa ja kahe lapsega abikaasale kuuluvas korteris aadressil XXX.

hageja suhtes ebaõiglaselt koormav, sest lapse ülalpidamiskohustus on jaotatud vanemate vahel ebavõrdselt. Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et lapse suhtluskord ei ole kinnitatud kohtumäärusega. Selles osas toob hageja välja, et suhtluskorra kinnitamist takistab lapse ema, kes väldib suhtlemist hagejaga. Kostja juba pikemat aega elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Hageja juhib kohtu tähelepanu TsMS § 459 lg-tele 1 ja 2. Lisaks alates 1. jaanuarist 2022 on kehtima hakanud uus elatissüsteem ning elatise arvutamise korra järgi on elatise määraks seaduses sätestatud elatise summa, mis arvutatakse perekonnaseaduses toodud valemi alusel muutuva suurusena. Kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Lapse jagatud elukoha korral on kohustatud vanema elatise summaks seega 0,00 eurot. Antud juhul on lapsel vahelduv elukoht. Näiteks viimastel kuudel viibis laps hageja juures ja ülalpidamisel järgmistel kuupäevadel: juunis kahel nädalal 10.06.24 - 16.06.24 ja 24.06.24 30.06.24 ning juulis 08.07.24 - 14.07.24 ja 22.07.24 - 28.07.24 kuupäevadel. Kostja elab võrdset aega nii ema kui isa juures, mistõttu kannab hageja 50% lapse ülalpidamiskuludest ning lisaks ostab lapsele riided ja asjad. Riigipoolne lapsetoetus laekub aga lapse ema kontole. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskohustused ja lapsega seotud kulutused jaotatud vanemate vahel ebaproportsionaalselt ja esineb alus elatise vähendamiseks nullini. Kuivõrd vanemate kokkuleppel viibib kostja mõlema vanema juures võrdselt, tuleb elatise arvutamisel arvestada asjaoluga, et laps viibib isa juures pool ajast. Antud juhul viibib laps mõlema vanema juures võrdselt. Lapse vahelduva elukoha korral võimaldab seadus nõuda elatist teiselt vanemalt vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Käesoleval juhul nimetatud erandeid ei esine ning esineb alus hagi rahuldamiseks.

täitemenetlusest tal kogu aeg konto kinni 300 euro ulatuses. Ja jooksvat elatist tal praegu ei olegi võimalik maksta. Tal lõppes sissetulek ja töökohta ei ole. Peale selle iga kuu läheb hagejal tervise kuludest 70 eurot. Hagejal puuet ei ole tuvastatud. Lisaks sellele olukord, kus oli 50/50, see oli hageja suhtes täielikult ebaõiglane. Ebaproportsionaalne oli hoolduskohustuste jagamine. Praegu hageja soov jätkuvalt, et laps käiks ja ema ei takistaks. Et laps käiks nii, nagu ta soovib, võrdselt vanemate juures. Hageja osaleb kostja riiete ostmisel. Selle aja jooksul, mis kostja elab hageja juures, tagab hageja kostjale toitumist ja muid vajalikke asju. Hageja jääb oma nõuete juurde. Kostja ema tunnistas, et kuni eelmise aasta novembrini elas laps vaheldumisi mõlema vanema juures. Kuid kostja on arvamusel, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna nagu ka hageja kinnitab, et alates 2025 novembrist ei ole kostja hageja juures viibinud. 2025 novembris, kui kostja käis hageja juures, ei ole ta seal ööbinud. Kui kostja viibis hageja juures, siis hageja kandis nt söögikulusid, aga eluaseme peale nagunii pidi kostja ema tasuma täies mahus. Praegu tuleb lähtuda olemasolevatest faktilisest olukorrast ettenähtavast tulevikust. Olemasolev olukord on selline, et kostja ei viibi pool ajast hageja juures. Tegelikult ei viibi ka hageja juures üldse. Mis puudutab hageja väidet, et ta maksab elatist, siis ka see ei vasta tõele. Hageja esindaja ise kinnitas, et hageja on käesoleval ajal töötu ja praegu saab kostja ainult elatisabi. Kostjal on probleemid tervisega, tal on hüperaktiivsus. Kostja pidevalt võtab ravimeid. Puudet hagejal ei ole tuvastatud. Rinnale paigaldatud kostjal plaadid roiete sirgendamiseks. Ta oli Tartus haiglaravil. Kui kostja oli Tartus ravil, kostja ema pakkus hagejale, et ta võiks minna lapsega koos haiglasse ja seal olla. Aga hageja ütles, et tal ei ole selleks raha. Hageja väitis, et ta kandis kulud ka, kommunaalkulud ja üür korteri eest, sest see korter ei olnud hageja oma. Sisuliselt maksis hageja kostja osa ka selle aja eest. Kulude kandmine oli võrdne. Hageja väitel ei saa ta Narvas leida tööd, mis võimaldaks tasuda elatist väljamõistetud suuruses. Pooled püüdsid sõlmida kompromissi. Hageja pakkus, et hagi esitamisest kuni 2025 novembrini vähendada elatist nullini, kuna kostja vanemate kulud olid võrdsed, aga alates 2025 novembrist vähendada elatist 150 euroni kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud.

ei ole hageja suhtes õiglane. Alates 2025 novembrist takistab kostja ema lapse ja isa suhtlemist. Samuti on hageja hetkel töötu ning ei saa anda kostjale ülalpidamist väljamõistetud suuruses. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 22. märtsi 2017. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-3228 (varasem otsus) (dtl 69-71) otsustas välja mõista hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 235 eurot alates 28. veebruarist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). 7(1

Hageja väidab ja kostja ei vaielnud sellele vastu, et kuni 2025 novembri alguseni viibis kostja vaheldumisi sama palju aega nii hageja kui emaga. Hageja juures viibimise ajal kandis hageja seoses kostja ülalpidamisega kulud vahetult. Kostja väitis, et kostja vanemate kulutused ei olnud võrdsed vaatamata sellele, et kostja viibis hageja juures sama palju aega kui emaga. Seega poolte vahel ei ole vaidlust, et alates hagi esitamisest kuni 2025 novembri alguseni tegeliku elukorralduse järgi viibis kostja hageja juures ööbimisega, sama palju aega kui emaga, mis teeb keskmiselt 15 ööpäeva kuus. Seetõttu on alust varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib eeldus, et lahuselav vanem (antud juhul hageja) kannab lapse (kostja) vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (vt. nt. Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 15.6; 13.06.2025 lahend asjas 2-23-8691/35, p 13.1). Seega ei pea hageja tõendama kulutuste võrdsust emaga, vaid eeldatakse, et ajal, mil laps viibib isa juures, täidab isa ülalpidamiskohustust vahetult (toit, eluase jms) (Riigikohtu 29.10.2025 lahend asjas 2-21-16454/58, p 14). Kui kostja ema soovis seda eeldust ümber lükata, pidi ta tõendama, et vaatamata lapse viibimisele isa juures, peab ka ema sel ajal lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 15.6; 31.03.2025 lahend asjas 217-6713/196, p 35). Kostja vanemad ei vaidle selle üle, et hageja juures kostja viibimise aeg oli kuni 2025 novembri alguseni aasta jooksul keskmiselt 15 ööpäeva kuus, seega võrdset aega iga vanema juures, mistõttu vähendab kohus elatist proportsionaalselt automaatselt, ilma et vanem peaks seda eraldi tõendama (Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 14.6; Riigikohtu 13.06.2025 lahend asjas 2-23-8691/35, p 13). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on imperatiivne – see on üks kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures (Riigikohtu 29.10.2025 lahend asjas 2-21-16454/58, p 14). Eelneva alusel on hagi põhjendatud elatise nullini vähendamise nõude osas ajavahemikul 8. juuli 2024 (menetlusse võetud hagi esitamine) – 31. oktoober 2025 (seni kostja viibis hageja juures keskmiselt 15 ööpäeva kuus). Elatise vähendamine alates 1. novembrist 2025 Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 1. novembrist 2025 ei viibi kostja hageja juures. Seega, kohtul tuleb tuvastada, kas on alust elatise suuruse vähendamiseks pärast 1. novembrit 2025. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5). PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80 eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Pooled ei vaidle, et lapsetoetust saab kostja ema. Kohus leiab, et alates 1. novembrist 2025 on hageja kohustatud tasuma elatist kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus PKS § 2172 alusel, millest on põhjendatud maha arvata 50% 8(1

perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest, s.o 40 eurot. Elatise suuruseks seega on 252 eurot kuus. PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega, hagi põhjendatuse üle otsustamisel peab kohus tuvastama, kas hageja on võimeline andma kostjale ülalpidamist suuruses 252 eurot kuus või on alust elatise vähendamiseks. Hageja nõuab elatise vähendamist 0 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on töötu, tal puudub vara, mille arvelt saaks ta kostja ülalpidamiskohustust täita, tal on suur elatisevõlgnevus. Kohtutäituri A. Kreki õiendi (dtl 73-74) kohaselt on 01.06.2024 seisuga elatise võlg 5341,70 eurot (sh D Dees elatise võlg summas 4215,34 eurot ja D D väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 1126,36 eurot). Hageja kogumiskontol nr XXX (dtl 76, 77) seisuga 04.06.2024 oli 0 eurot. Hageja arvelduskonto XXX ajavahemiku 03.02.2024 – 04.06.2024 eest (dtl 79-100) kontole kokku laekunud 2328,69 eurot, jääk seisuga 04.06.2024 on 0,12 eurot. Arvelduskrediidi jääk 11,589.67 eurot (sh Inkassonőue 11,589.67). Väljaminekuteks on maksed kauplustes, üür, kohtutäiturilt tagastus. Hageja üürib korterit (dtl 104-107) ja maksab iga kuu (100 eurot + kommunaalkulud + elekter). Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel oli hagejal R AS-s lõpetatud tööleping 18.06.2024. Hagejal on ettevõtluskonto. 9(1