Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-15856
Tsiviilasi
I.D. hagi Bigbank AS vastu laenulepingus kokkulepitud intressi vähendamiseks 2378.87 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.D. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): I.D. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Raivo Edala Vastustaja (kostja): AS Bigbank (registrikood 10183757), esindaja Keiu Pettai
esindajad
mis jätta riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping nr 1 sõlmiti 22. septembril 2011 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 62,8%. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 29,90%. Leping nr 2 sõlmiti 15. jaanuaril 2013 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 64,89%. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 35,57%. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning et lepingust nr 1 ja lepingust nr 2 tulenevate vastastikuste soorituste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole tõendanud, et intressi tasumise kohustus asetab hageja olukorda, mis on tema jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi igakuiselt korrektselt, mis näitab just vastupidist – hageja on maksevõimeline. Lisaks eelnevale puudusid laenulepingute sõlmimise ajal maksehäired. Hageja on telefoni teel kostjale kinnitanud lepingu nr 2 sõlmimisel, et töötab ilusalongis.
1) on kohus otsuse tegemisel hinnanud valesti kõiki asjaolusid ja hageja poolt esitatud tõendeid, ning on valesti rakendanud materiaal- ja menetlusõiguslikke norme, mis põhjustas nõude osas ebaõige kohtulahendi; 2) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellant on laenu põhisumma lepingu nr 1 järgi (500 eurot) pea kolmekordselt tagasi maksnud (1324,83 eurot). Seega on hageja poolt tagasi makstud krediidikulukuse määr 264% (1324,83/500x100). See on apellanti koormav, ebamõistlikult tasakaalust väljas ning ületab kokkulepitud krediidi kulukuse määra neli korda ja Eesti Panga kaebuse esitamise seisuga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määra (35,57%) üle seitsme korra. 3) on vastustaja apellandilt ülemäära suure intressi (264%) tasumist nõudes rikkunud oluliselt ühiskonnas välja kujunenud häid kombeid ja intress on seetõttu liigkasuvõtlik. Kui kohus leiab, et nõutav intress on heade kommete vastaselt ülemääraselt kõrge, siis võib kohus analoogiat rakendades vähendada intressi mõistliku suuruseni (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13914); 4) isegi kui lepingud on sõlmimise hetkel kooskõlas heade kommetega, ei ole välistatud heade kommete sisu muutumine ja tehingust tulenevate õiguste teostamise sattumine vastuollu hea usu põhimõttega.
Apellant on saanud ringkonnakohtus riigilõivu tasumiseks menetlusabi 150 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus apellandi selles ulatuses riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.