Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-15-15856
Otsuse tegemise aeg ja koht
24 märts 2016. a Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
I. D. hagi Bigbank As vastu laenulepingus kokkulepitud intressi vähendamise nõudes.
Hagihind
3500 EUR
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja: I. D. (IK xxx, elukoht: xxx, epost: xxx ) Hageja esindaja: Raivo Edala
Hageja esindaja:
Kostja: AS Bigbank (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23 Tartu, e-post: [email protected] )
Kostja: Keiu Pettai Kostja esindaja
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui
tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Tarbijakrediidilepingu lisana hageja allkirjastas maksgraafiku, millest tulenevalt on näha igakuiste tagasimaksete suurus ning kogu lepingu perioodil tasutav intressisumma kokku. 09.01.2013 esitas hageja telefoni teel laenutaotluse 840 euro krediidi saamiseks perioodiga 60 kuud. Kostja rahuldas laenutaotluse ning tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 allkirjastati 15.01.2013 Iidla postkontoris. Lepingutingimuste kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt intressi 37,59% krediidisummast aasta kohta, krediidi kulukuse määraga 64,89% aastas. Tarbijakrediidilepingu lisana on hageja allkirjastanud maksegraafiku, millest tulenevalt on näha igakuiste tagasimaksete suurus ning kogu lepingu perioodil tasutav intressisumma kokku. Tegemist on kehtivate lepingutega, mille maksegraafikuid on täidetud korrektselt ning milles puudub võlgnevus. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole soovides makseperioodi või intressimäärade üle vaatamist või teavitanud kostjat makseraskustest. Maksed on laekunud korrektselt vastavalt maksegraafikule, seega ei saa hageja tuletada makseraskusi ka maksete viivitustest. Kostja leiab, et lepingutes kokkulepitud intressimäära suurus ei ole vastuolus heade kommetega. Pooled saavad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt kokku leppida, mis intressimääraga sõlmitakse laenuleping, kuidas intressi tasumine toimub, ehk mis kujul, määras ja milliste maksetena intressi tasutakse (kas näiteks annuiteedigraafiku alusel, fikseeritud põhiosaga maksegraafiku alusel vms.). Intressiarvutustes tehakse vahet nominaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Laenuandja poolt väljakuulutatud aasta intressimäär kannab nimetuse nominaalne aasta intressimäär ehk lepingu põhitingimustes toodud intressimäär. Ta ei arvesta ei intressiarvestuse ajabaaside erinevusi ega intressi arvestuse kordade arvu aastas ning ka seda, et krediidiperioodi pikkus võib olla lühem või pikem kui aasta. Efektiivne intressimäär on tegelik aasta intressimäär, mis arvestab nii tegelikku krediidiperioodi pikkust kui ka intressi juurde arvestuse kordade arvu aastas ning ajabaasi eripära. Teades krediidi tagasimaksmise perioodi pikkust, krediidi välja- ja tagasimaksete summat ja sagedust, intressi ajabaasi ning krediidilepingu sõlmimisel (või sõlmimiseks) tehtavaid kulutusi, saab teada krediidilepingu kogumaksumust. Poolte vahel sõlmitud krediidilepingus on selle väljenduseks kulukuse määr, mis sisuliselt näitab, kui palju reaalselt peab kostja hagejale intressi ühe (1) aasta kohta tasuma. Arvestades, et intressimäära on võimalik arvutada lepingutes erinevalt siis ongi kõige täpsemaks näitajaks krediidi kulu arvestamisel krediidi kulukuse määr. Kostja on seisukohal, et pooled on kokku leppinud tarbijale aastas langevas krediidist tulenevate kulude (intressi) koormuses, mis väljendub krediidi kulukuse määras ja mille suuruseks on vastavalt lepingutele 63,8% ja 64,89% aastas. Krediidi kulukuse määr on sätestatud sõlmitud laenulepingus, mille hageja on allkirjastanud ja millega hageja on nõustunud. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidileping nr 1100768/46ST sõlmiti 22.09.2011 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 62,8%. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 29,90%. Tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 sõlmiti 15.01.2013 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 64,89%. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 35,57%. Eeltoodust tulenevalt on näha, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt
eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning et tarbijakrediidilepingutest nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 tulenevate vastastikuste soorituste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on leidnud enda hagiavalduses, et kohus peab tuvastama, et praeguste lepingutingimustele vastavate intresside tasumise korral satub hageja olukorda, mis on tema jaoks ilmselt ebamõistlikult koormav ja mistõttu tasumisele kuuluva summa vähendamine on õiglane ja kooskõlas lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et intressi tasumise kohustus asetab hageja olukorda, mis on tema jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi igakuiselt korrektselt, mis näitab just vastupidist – hageja on maksevõimeline. Lisaks eelnevale puudusid laenulepingute sõlmimise ajal maksehäired. Lisaks eelnevale on hageja telefoni teel kostjale kinnitanud laenulepingu nr SL13-01-13-339633 laenutaotluse esitamisel, et töötab ilusalongis, kus saab tasu sularahas. Samuti peab kostja vajalikuks välja tuua, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mis on laenulepingus eraldi kokku lepitud. Seega ei ole asjakohane rakendada intressile leppetrahvi sätteid, mille eesmärk on kaitsta võlausaldaja õigusi lepingu rikkumise korral. Laenulepingute lisas olevates maksegraafikutes on täpselt näha, milliseks kujuneb kogu laenulepingu perioodi jooksul tagasi maksmisele kuuluv laenu ning intressi summa ehk milline on tasu laenu kasutamise eest. Seega ei ole asjakohased hageja väited, et intressi tuleks vähendada vastavalt VÕS §162-le. Kostja leiab, et puuduvad alused laenulepingute nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 intressimäära vähendamiseks põhjusel, et intressimäär või sõlmitud lepingud oleks vastuolus heade kommetega ning laenulepingud ei ole tühised.
TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidileping nr 1100768/46ST sõlmiti 22.09.2011 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 62,8%. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 29,90%. Tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 sõlmiti 15.01.2013 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 64,89%. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 35,57%. Maakohus leiab, et hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidilepingutest nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 tulenevad poolte kohustused teineteise suhtes ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte põhistanud hagiavalduses, et kostja teadis või pidi teadma hageja poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest või, et hagejal oli lepingute sõlmimise ajal erakorraline vajadus laenu võtmiseks (sundseis, mida kostja heade kommete vastaselt ära kasutas) vms. Alusetu on hageja väide, et intressimäär ei vasta lepingu tingimustele.
Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.