Xxxxhagi XXXXOÜ vastu raha tasumise ja vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamise nõuetes
Tsiviilasja hind vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamise nõude osas
3500 eurot
Tsiviilasja hind raha tasumise nõude osas
9757,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Xxxx(Gruusia registrikood xxxx, aadress, xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (elektronpost [email protected])
Kostja
XXXXOÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
17.06.2016,
pärast
kohtuistungit
Lentsius kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) hagiavaldus XXXXOÜ (registrikood xxxx) vastu nõudes tuvastada, et Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) ja XXXXOÜ (registrikood xxxx) vahelises lepingus nr 01/2013 ei ole sõlmitud kehtivat vahekohtu kokkulepet ja poolte vahel puudub vahekohtu kokkulepe.
Tuvastada, et Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) ja XXXXOÜ (registrikood xxxx) vahelises lepingus nr 01/2013 ei ole sõlmitud kehtivat vahekohtu kokkulepet ja poolte vahel puudub vahekohtu kokkulepe.
3.Rahuldada osaliselt Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) hagiavaldus XXXXOÜ (registrikood xxxx) vastu raha tasumise nõudes.
4.Välja mõista XXXXOÜ-lt (registrikood xxxx) Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) kasuks 9707,46 USD (üheksa tuhat seitsesada seitse koma nelikümmend kuus USA dollarit).
5.Jätta rahuldamata Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) hagiavaldus XXXXOÜ (registrikood xxxx) vastu leppetrahvi 1576,54 USD (üks tuhat viissada seitsekümmend kuus koma viiskümmend neli USA dollarit) tasumise nõudes. 1 (7)
6.Välja mõista XXXXOÜ-lt (registrikood xxxx) Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) kasuks 400 (nelisada) eurot.
7.Välja mõista XXXXOÜ-lt (registrikood xxxx) Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) kasuks viivis põhinõude 400 (nelisada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.05.2014.a (kahekümne seitsmendast mais kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) hagiavaldus XXXXOÜ (registrikood xxxx) vastu alternatiivsetes nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
9.Jätta tsiviilasjas nr 2-16-4215 esitatud hagiavaldusega seonduvad menetluskulud XXXXOÜ (registrikood xxxx) kanda.
10.Jätta tsiviilasjas nr 2-14-20355 esitatud hagiavaldusega seonduvad menetluskulud 18% (kaheksateistkümne protsendi) ulatuses Xxxx(Gruusia registrikood xxxx) kanda ja 82% (kaheksakümne kahe protsendi) ulatuses XXXXOÜ (registrikood xxxx) kanda.
11.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 26.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXOÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-5). Kohus jättis hagi 04.10.2014 käiguta (I kd, tl-d 65-69). Hageja esitas 03.11.2014 hagi tervikteksti (I kd, tl-d 74-82). Kohus võttis hagi 06.11.2014 menetlusse (I kd, tl 153). Kostja esitas 19.11.2014 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks (I kd, tl-d 163-169). Hageja esitas 15.12.2014 menetlusdokumendi, milles taotles vaheotsuse tegemist (I kd, tl-d 172-177). Kostja esitas 13.03.2015 taotluse kostja eeldatavate menetluskulude tagatise andmiseks (I kd, tl-d 183-187). Hageja esitas 06.04.2015 vastuväited kostja taotlusele (I kd, tl-d 197-200). Kostja vastas hagile 25.08.2015 (II kd, tl-d 11-15). Hageja esitas kostja menetlusdokumendile 01.09.2015 vastuväited (II kd, tl-d 16-20). Kohus jättis 08.09.2015 rahuldamata kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks (II kd, tl 34). Kostja esitas 26.10.2015 vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl-d 46-50). Kostja esitas 17.11.2015 korduva taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks (II kd, tl-d 51-53). Eelistung toimus 10.11.2015 (II kd, tl-d 55-56). Hageja esitas 25.11.2015 vastuväited kostja 17.11.2015 taotlusele (II kd, tl-d 62-65). Hageja esitas 11.12.2015 hagiavalduse täienduse (II kd, tl-d 70-74). Kohus jättis 15.02.2016 määrusega rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 97). Kohus jättis 15.02.2016 hageja 11.12.2015 menetlusdokumendi käiguta (II kd, tl 101).
2 (7)
2.Hageja esitas 15.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu nõudes tuvastada, et pooltevahelises lepingus ei ole pooled sõlminud kehtivat vahekohtu kokkulepet ja vahekohtu kokkulepe poolte vahel puudub (2-16-4215, tl-d 1-3). Hagi registreeriti kohtuasjana nr 2-16-4215 (216-4215, tl 1). Kohus võttis hagi 29.03.2016 menetlusse (2-16-4215, tl 59). Kohus liitis 29.03.2016 hagiavaldused tsiviilasjades nr 2-14-20355 ja 2-16-4215 ühte menetlusse. Liidetud hagisid menetletakse tsiviilasjas nr 2-14-20355 (2-16-4215, tl 61).
3.Hageja teavitas kohut 15.03.2016 hagi esitamisest (II kd, tl 113). Kostja esitas 18.04.2016 taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks (II kd, tl-d 115-118). Hageja esitas 08.05.2016 kostja taotluse osas seisukoha (II kd, tl 119). Kohus andis 16.05.2016 pooltele korraldused toimingute tegemiseks (II kd, tl 130). Hageja esitas 20.05.2016 täiendava vastuse kostja 18.04.2016 menetlusdokumendile (II kd, tl-d 136139). Kohus rahuldas 03.06.2016 osaliselt kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks taotluse (II kd, tl 141). Hageja tasus tagatise 13.06.2016 (II kd, tl-d 14-151). Kostja esitas 17.06.2016 taotluse liidetud hagide eraldamiseks ning vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 146-147). Eelistung toimus 17.06.2016 (II kd, tl-d 169-170). Kohus jättis 17.08.2016 rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 166). Kostja vastas hagile 02.09.2016 (II kd, tl-d 173-175).
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 23.09.2013 lepingu nr 01/2013, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale 26 000 kilogrammi külmutatud kanajalgu ostuhinnaga 1,20 USA dollarit kilogramm, kokku 32 240 USA dollarit. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus hageja tasuma ostuhinna kahes osas: 30% ettemaksuna ja 70% seitse päeva enne laeva saabumist Poti sadamasse. Hageja maksis kostjale 01.10.2013 9672 USA dollarit. Kostja pidi lepingu punkti 3.2 kohaselt kauba lähetama 12 tööpäeva jooksul alates ettemaksu saamisest, s.o 17.10.2013. Hageja saatis 18.10.2013 kostjale elektronkirja, milles palus teatada kauba tarneajast. Hageja saatis 24.10.2013 kostjale elektronkirja, milles palus teatada tarne eeldatav aeg või tarne viibimise põhjused. Hageja saatis 28.10.2013 kostjale elektronkirja, milles juhtis kostja tähelepanu sellele, et eelmistele elektronkirjadele ei ole vastatud ning nõudis ettemaksu tagastamist. Hageja tõendab elektronkirjade edastamist serveri logidega. Hageja loeb 28.10.2013 elektronkirja konkludentseks taganemisavalduseks. Hageja saatis 09.04.2014 kostjale pretensiooni, milles nõudis kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt tasutu tagastamist ning leppetrahvi või alternatiivselt intressi ja viivise tasumist. Pooled ei ole sõlminud vahekohtu kokkulepet. Vene Föderatsioonis tähistab termin „arbitraažikohus“ ärivaidlusi lahendavat riiklikku erikohut. Poolte tahe oli lahendada asi riiklikus vaidlusi lahendavas institutsioonis. Asjas ei kohaldu CISG, sest pooled on leppinud kokku Eesti õiguse kohaldamises (I kd, tl-d 75-81).
5.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Hageja ei ole vaidlustanud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Pooled on lepingu peatüki 8 kohaselt sõlminud arbitraaži kokkuleppe. Vastavalt eesti õigekeelsussõnaraamatule on „arbitraaž“ juriidiline mõiste, mis tähendab vahekohut. Lepingu peatüki 8 pealkirja ja punktide 8.2 ja 8.3 grammatilisel tõlgendamisel on ilmne, et pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Pooled on kokku leppinud menetluse toimumise keeles. Vahekohtumenetlus toimub poolte valitud keeles. Lepingu inglise keelne tekst kinnitab samuti vahekohtu kokkuleppe sõlmimist. Hageja ja kostja ei ole Vene Föderatsiooni äriühingud, mistõttu on ainetu ja otsitud hageja väide, mille kohaselt on lepingu keelekasutus mõjutatud Vene Föderatsiooni õigusterminoloogiast. Kostja hagi ei tunnista (I kd, tl-d 164-169, II kd, tl-d 173-174). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.TsMS § 423 lg 1 p 6 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. 3 (7)
Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei allu hagi maakohtule, sest pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe (I kd, tl 165). Sellisele seisukohale on kostja jäänud kogu menetluse jooksul (I kd, tl 11, II kd, tl-d 55 pöördel, 173). Hageja on kohtul palunud tuvastada, et pooltevahelises lepingus ei ole pooled sõlminud kehtivat vahekohtu kokkulepet ja vahekohtu kokkulepe poolte vahel puudub (2-16-4215, tl-d 1-3). Kohus on seisukohal, et kohus peab andma enne hageja raha tasumise nõude läbivaatamist hinnangu sellele, kas poolte vahel on kehtiv vahekohtu kokkulepe. Kui poolte vahel on kehtiv vahekohtu kokkulepe, tuleb hagiavaldus hageja raha tasumise nõudes kostja vastu jätta läbi vaatamata. Kui poolte vahel vahekohtu kokkulepe puudub või see on tühine, vaatab kohus hageja raha tasumise nõude läbi ja teeb selle kohta otsuse.
7.Pooled sõlmisid 23.09.2013 lepingu nr 01/2013 (leping, I kd, tl-d 12-18). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise asjaolu üle, mistõttu ei vaja lepingu sõlmimise asjaolu tõendamist.
8.Lepingu punkti 8 pealkiri on „ARBITRAAŽ“. Lepingu punkt 8.2 sätestab: „Juhul, kui küsimust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad kõik Lepingust tulenevad, sealhulgas selle täitmist, rikkumist, lõpetamist või kehtetust puudutavad vaidlused, lahkarvamused või nõuded majanduskohtus vastavalt Eesti kehtivatele õigusaktidele.“ Lepingu punkt 8.3 lause 1 sätestab: „Arbitraaži keel on vene keel“ (I kd, tl 92). Lepingu ingliskeelses versioonis on lepingu punkti 8 pealkiri „ARBITRATION“, venekeelses versioonis vastavalt „АРБИТРАЖ“. Lepingu punkti 8.2 ingliskeelses versioonis kasutatakse terminit „Commercial Court“ ja venekeelses versioonis terminit „хозяйственный суд“. Hageja on seisukohal, et Vene Föderatsioonis tähistab termin „arbitraažikohus“ ärivaidlusi lahendavat riiklikku erikohut. Seejuures on hageja viidanud veebilehele http://arbitr.ru/. Poolte tahe ei olnud sõlmida vahekohtu kokkulepet. Poolte tahe olu lahendada asi riiklikus vaidlusi lahendavas institutsioonis (I kd, tl 76, 2-16-4215, tl 3). Kostja hageja käsitlusega ei nõustu ning on seisukohal, et pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe.
9.Kohus on seisukohal, et negatiivseks asjaoluks on poolte tahte puudumine sõlmida leping vaidluse vahekohtule lahendada andmiseks. Poolte tahe sõlmida vahekohtu kokkulepe on positiivne asjaolu. Eeltoodust tulenevalt jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et hageja peab põhistama vahekohtu kokkuleppe puudumise ning kostja peab tõendama asjaolud, millest nähtub poolte tahe sõlmida vahekohtu kokkulepe.
10.Kohus on seisukohal, et hageja avaldatu põhjal saab lugeda usutavaks väite, et pooled ei ole sõlminud vahekohtu kokkulepet ning on kasutanud lepingus termineid „АРБИТРАЖ“ ja „хозяйственный суд“ mõjutatuna Vene Föderatsiooni õigusterminoloogiast. Kohtu hinnangul mõjutab Vene Föderatsiooni õigusterminoloogia vene õiguskeelt, mistõttu lepingu ja poolte Vene Föderatsiooniga mitteseotus ei anna alust anda terminitele vene õiguskeeles levinud tähendustest erinevat tähendust. Kohus loeb hageja väite põhistatuks.
11.Lepingu tekstis termini АРБИТРАЖ“ kasutamine ei anna alust eeldada poolte tahet sõlmida vahekohtu kokkulepe, sest „arbitraažikohus“ tähistab Vene Föderatsioonis ärivaidlusi lahendavat riiklikku erikohut ning terminiga „арбитраж“ tähistatakse nii vahekohtumenetlust kui ka menetlust Vene Föderatsiooni arbitraažikohtus. Nimetatud asjaolu ei vaja tõendamist, sest selle väite kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Kostja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte tahe sõlmida vahekohtu kokkulepe. Kohtu hinnangul ei saa lepingu enda teksti põhjal sellise tahte olemasolu tuvastada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda lepingu punkti 8.2 vahekohtu kokkuleppeks. 4 (7)
Seetõttu ei saa kohus hageja avaldatu põhjal lugeda tõendatuks, et pooled soovisid allutada vaidluse lahendamise Eesti Vabariigi riiklikule kohtule, mis lahendab analoogselt Vene Föderatsiooni arbitraažikohtuga ärivaidlusi. Kohus on seisukohal, et tõendada ei ole vaja asjaolu, et terminiga „арбитраж“ tähistatakse nii vahekohtumenetlust kui ka menetlust Vene Föderatsiooni nn „riiklikus arbitraažikohtus“. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et pooled ei ole sõlminud vahekohtu kokkulepet. Kohus rahuldab hageja vastava nõude.
12.Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vahekohtu kokkulepe, ei esine TsMS § 423 lg 1 punktis 6 sätestatud hagiavalduse läbi vaatamata jätmise alust. Kostja asukoht on Tallinnas, mistõttu TsMS § 79 lg 1 kohaselt allub hagi Harju Maakohtule.
13.-
Hageja põhjendab raha tasumise nõuet asjaoludega, mille kohaselt: pooled sõlmisid müügilepingu; kostja kohustus lepingu alusel tarnima hagejale kauba; hageja kohustus lepingu alusel tasuma kostjale ostuhinna enne kauba tarnimist; hageja on ettemaksu 9672 USA dollarit vastavalt lepingule tasunud; kostja ei ole kaupa tarninud; hageja on 28.10.2013 saatnud kostjale elektronkirja, milles nõudis ettemaksu tagastamist; hageja saatis kostjale pretensiooni, millega seoses tekkisid kulud 400 eurot.
Kohus leiab, et hageja väide lepingu sõlmimise ja lepingus sisalduvate kokkulepete sisu kohta on tõendatud lepingudokumendiga (I kd, tl-d 89-144). Hageja väide ostuhinna ettemaksu tasumise kohta on tõendatud SWIFT makse teostamise kinnitusega (I kd, tl-d 117-118). Lepingust taganemise avalduse saatmine ja kostjale kättetoimetamine on tõendatud hageja saadetud elektronkirjadega ja serverilogidega (I kd, tl-d 119-133). Võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused on tõendatud pretensiooni dokumendi (I kd, tl-d 134-135), õigusabiarve (I kd, tl-d 145) ja makse teostamise kinnitusega (I kd, tl-d 146-147). Kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud. Vastuväiteid hagile on kostja põhjendanud väitega, et pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe, mistõttu ei ole maakohus pädev asja arutama. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja faktiväidetele, millega hageja põhjendab oma raha tasumise nõuet. Seejuures ei ole kostja vastu vaielnud hageja väidete tõendatusele. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud hagi aluseks olevad asjaolud tuleb lugeda hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seejuures võtab kohus arvesse kostja vastuväidete puudumist raha tasumise nõude aluseks olevatele asjaoludele ja hageja esitatud tõenditele.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus luges eelnevalt tõendatuks hageja 28.10.2013 elektronkirja saatmise kostjale ja selle kättesaamise kostja poolt. Kohtu hinnangul saab ettemaksu tagastamist lugeda tahteavalduseks, millega hageja on tehingust taganenud. Elektronkirja kohaselt ei loe hageja müügilepingut enda jaoks enam siduvaks, sest ta nõuab ostuhinna ettemaksu tagastamist. Kohtu hinnangul kinnitab lepingu lõppemist sellest taganemise tõttu ka asjaolu, et kostja ei ole lepingut täitnud, mistõttu võib eeldada, et ka kostja ei pea lepingut enda jaoks siduvaks. Kohus leiab, et lepingust on taganetud.
15.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
5 (7)
Kohus on seisukohal, et lepingust taganemise tulemusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasutud ostuhinna ettemaksu 9672 USA dollarit tagastamist. Kohus rahuldab nimetatud osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9672 USA dollarit.
16.Hageja nõuab kostjalt lepingu punkti 6.2 alusel leppetrahvi summas 1612 eurot tasumist. Lepingu punkt 6.2 sätestab: „6.2. Tarne hilinemisel maksab Müüja iga hilinenud päeva eest Saajale trahvi 0,01% tarnimata Kauba hinnast, seejuures ei saa maksimaalne trahvi suurus ületada 5% Lepingu summast“ (I kd, tl 91). Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on poolte kokkulepet arvestades põhjendatud osaliselt. Hageja on avaldanud tarne tähtpäevaks 17.10.2013. Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi tasumise nõue on põhjendatud üksnes kuni lepingust taganemiseni, sest pärast lepingust taganemist on müüja vabastatud oma kohustusest tarnida kaup. Lepingust taganemise tähtpäevaks on hageja avaldanud 28.10.2013. Eeltoodust tulenevalt viivitas kostja 11 päeva. Vastavalt arvele oli kauba maksumus 32 240 USA dollarit. 0,01% 32 240-st on 3,224. 3,224 * 11 = 35,46. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvi 35,46 USA dollarit tasumise nõue. Kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 35,46 USA dollarit. Kohus jätab rahuldamata leppetrahvi 1576,54 eurot tasumise nõude (161235,46=1576,54).
17.TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus rahuldas hageja leppetrahvi tasumise nõude osaliselt. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude intressi ja viivise tasumiseks.
18.Hagejal tekkisid sissenõudekulud 400 eurot. Hagejale ei oleks tekkinud kulusid, kui kostja oleks lepingut täitnud või tagastanud ettemaksu enne hageja pöördumist õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kohus mõistab sissenõudekulu kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 5 ja 127 lg 1 alusel välja. Kohus rahuldab ühtlasi hageja nõude mõista 400 eurolt välja viivis protsendina seadusjärgses määras alates 27.05.2014. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude tuvastada poolte vahel kehtiva vahekohtu kokkuleppe puudumine. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud seoses tsiviilasjas nr 2-16-4215 esitatud tuvastusnõudega kostja kanda.
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Euroopa Keskpanga päevakursi järgi võrdus hagi esitamise päeva seisuga 1 euro 1,3635 USA dollariga. Eeltoodust tulenevalt oli hageja USA dollarites esitatud nõude suuruseks alternatiivset nõuet arvestamata 8275,76 eurot ((9672+1612):1,3635=8275,76). Kokku oli hageja nõue seega 8675,76 eurot (8275,76+400= 8675,76). Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahasumma vääringus 7119,52 eurot ((9672+35,46):1,3635= 7119,52). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja raha tasumise nõude 82% ulatuses (7119,52 8675,76-st on 82%). Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud seoses tsiviilasjas nr 2-14-20355 esitatud raha tasumise nõudega 82% ulatuses kostja kanda ning 18% ulatuses hageja kanda.
21.Seoses kohtu määratud menetluskulude jaotusega peab kohus välja selgitama, millised kulud tekkisid pooltel seoses tuvastushagiga ning millised kulud seoses raha tasumise nõudes esitatud 6 (7)
hagiga. Asjaolude täpsustamine kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks ei ole võimalik, mistõttu kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.