2-25-109091 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.B2 Impact OÜ esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 27.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.04.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Võlgnik K K esitas 02.04.2025 nõudele vastuväite. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 24.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 29.04.2025 hagiavalduse K K vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2263.36 eurot, sissenõutavaks muutunud intress summas 308.52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 73.29 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis alates 30.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 385 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja ESTO AS vahel 19.12.2022 sõlmitud arvelduskrediidi leping nr xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles ESTO AS lepingu 14.01.2025 üles. ESTO AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 05.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja lähtunud lepingute sõlmimisel kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtupraktika kohaselt kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks. Kohus andis hagejale käesolevaga võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 05.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja ei esitanud nõude ümberarvestust. Harju Maakohus võttis 21.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale uue tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks.
2-25-109091 Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 28.08.2025. 11.09.2025 esitas kostja seisukoha hagiavaldusele. Kostja toob välja, et, tarbijakrediidi väljastamine maksimaalse lubatud krediidikulukusemääraga isikule, kelle sissetulek moodustas 2022 lõpus 65% Eesti keskmisest sissetulekust, millest omakorda vähemalt 70% oli püsikohustustega kaetud, ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Seega palub kostja jätta kohtul hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 01.10.2025 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja on teadlikult eksitanud krediidiandjat ning rikkunud VÕS § 314 lg 2 ja § 403 4 lg 3 tulenevat kohustust. Harju Maakohus on märkinud, et olukorras, kus krediidiandja ei kogu teavet andmekogudest, kuid tarbijapoolne kohustuse rikkumine seisnes oma krediidivõimelisuse kohta mittetäieliku informatsiooni esitamises, ei saa kohus premeerida tõese info avaldamise kohustuse rikkumist. Seega ei saa andmekogude kontrollimata jätmisel tsiviilõiguslikku sanktsiooni rakendada, kui tarbija on ise infot varjanud või esitanud valeinfot. 03.12.2025 määras kohus hagejale hagiavalduse täpsustamiseks tähtaja. Kohus selgitas hagejale, et asjaolu, mis lepingud kostja sõlmis peale 19.12.2022 ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidivõimelisust peab kontrollima enne lepingu sõlmimist, mistõttu ei oma tähtsust, mis lepingud sõlmis kostja peale lepingu sõlmimist ehk peale 19.12.2022. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi ning kohus on teinud ettepaneku esitada nõude ümberarvestus. Hagiavalduse punktis 1.5. oleva tagasimaksete arvestuse kohaselt oli lepingujärgne intress ligi poole võrra suurem kui põhiosamakse. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid, ei ole kohtu hinnangul ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ja hageja kogu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ka lepingu tähtaeg ei ole saabunud, kuna osamaksete arv on 60. Kohus palus hagejal esitada nõude ümberarvestus; tuua välja, mis summas on nõue muutunud ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks; esitada selgitus, miks on hageja seisukohal, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, juhul kui hageja esitab edasiulatuva nõude. 08.12.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles toob välja, et esitatud hagiavaldus vastab TsMS-ile ning hageja on tõendanud oma nõude sisu kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa 2263.36 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 73.29 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulud peale lepingu loovutamist 35 eurot, viivis viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 30.04.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Hageja ei nõua võrreldes esialgse hagiga intressi 308.52 eurot. Hageja nõude ümberarvestust ei esitanud. 08.12.2025 esitas hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja toob välja, et vähendas kohtunõudel hagi ja ühtlasi palub kohtul tagastada hagiavalduselt enam makstud riigilõivu summas 35 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
2-25-109091 II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi osaline läbi vaatamata jätmine
4.TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Esialgse hagiavalduse kohaselt oli hagi hind 2932.53 eurot ja 08.12.2025 hagiavalduse täienduse kohaselt 2371.65 eurot. Hageja ei nõudnud 08.12.2025 hagiavalduse täienduse
2-25-109091 kohaselt sissenõutavaks muutunud intressi 308.52 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust intressi nõudest loobumiseks ega tagasivõtmiseks. 08.12.2025 riigilõivu taotluses on hageja vaid selgitanud, et vähendas oma nõuet. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega (V.Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 150 komm, p 3.2.3. c). Eeltoodust tulenevalt, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohus jätab läbi vaatamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi K K (isikukood xxxx) vastu intressi 308.52 eurot nõudes. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hagiavalduse lahendamine
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
2-25-109091 − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
6.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
7.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel (vt Riigikohtu 24.11.2023 lahend tsiviilasjas 221-13098), kas:
1.poolte vahel oli kehtiv krediidileping;
2.krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal ei ületanud maksimaalset määra;
3.krediidiandja on tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral on kohtul Riigikohtu praktika kohaselt sõltumata menetlusliigist kohustus kontrollida, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 17). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Hageja on seisukohal, et kostja on teadlikult eksitanud krediidiandjat ning rikkunud VÕS § 314 lg 2 ja § 4034 lg 3 tulenevat kohustust. Harju Maakohus on märkinud, et olukorras, kus krediidiandja ei kogu teavet andmekogudest, kuid tarbijapoolne kohustuse rikkumine seisnes oma krediidivõimelisuse kohta mittetäieliku informatsiooni esitamises, ei saa kohus premeerida tõese info avaldamise kohustuse rikkumist. Seega ei saa andmekogude kontrollimata jätmisel tsiviilõiguslikku sanktsiooni rakendada, kui tarbija on ise infot varjanud või esitanud valeinfot.
2-25-109091 Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja jättis esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis krediidiandja kontrollis vaid kostja sissetulekut EMTA-st, kuid krediidiandja ei kontrollinud kostja sissetulekuid ega küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
8.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi ning kohus on teinud ettepaneku esitada nõude ümberarvestus. Hageja ei ole nõude ümberarvestust esitanud. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on võimaldatud krediiti 3065.51 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 2515.91 eurot.
9.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Võttes arvesse, et hageja ei esitanud kohtule nõude ümberarvestuse järgset maksegraafikut, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise tingimused olid täidetud. Lepingu kohaselt oli tagasimaksete perioodiks 60 kuud, mistõttu ei ole lepingu tähtaeg saabunud. Hagiavalduse punktis 1.5. oleva tagasimaksete arvestuse kohaselt oli lepingujärgne intress ligi poole võrra suurem kui põhiosamakse. Kostjale on võimaldatud krediiti 3065.51 eurot. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid 2515.91 eurot, ei ole kohtu hinnangul ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ja hageja kogu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hetkel nõuab hageja intressi määraga 39.90% aastas, kuid seadusjärgne intress lepingu sõlmimisest alates on 0%-4,5% aastas. Isegi kui hageja oleks esitanud ka uue intressiarvestuse, ei oleks ülesütlemise tingimused 14.01.2025 täidetud. Ka lepingu tähtaeg ei ole saabunud, kuna osamaksete arv on 60. Kohtule esitatu alusel ei ole võimalik kontrollida, mis summas on hageja ümberarvestuse järgne nõue muutunud sissenõutavaks.
10.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on hagejale 05.05.2025, 21.08.2025 ja 03.12.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti
2-25-109091 üles öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole vastavaid taotlusi esitanud. Kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse oma nõuet täpsustada. Kohtul ei ole võimalik hageja esitatu alusel tuvastada, mis summas on laenulepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on toonud välja vaid laenusumma ning kostja teostatud tagasimaksete summa, kuid puudub info kuumakse suuruse kohta, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, mis summas on muutunud hageja nõue sissenõutavaks. Kohus on hagejale selgitanud, et kui hageja soovib esitada tulevase nõude täitmise hagi (TsMS § 369), tuleb hagejal välja tuua, miks ta on seisukohal, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole keeldunud nõude täitmisest, vaid pooled ei saavutanud kokkulepet nõude põhisumma osas. Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas leping on kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõue.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kogu hagi rahuldamata.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-25-109091 Riigilõivu tagastamise taotlus
14.08.12.2025 esitas hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja toob välja, et vähendas kohtunõudel hagi ja ühtlasi palub kohtul tagastada hagiavalduselt enam makstud riigilõivu summas 35 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Esialgse hagiavalduse kohaselt oli hagi hind 2932.53 eurot ja 08.12.2025 hagiavalduse täienduse kohaselt 2371.65 eurot. Hageja ei nõudnud 08.12.2025 hagiavalduse kohaselt sissenõutavaks muutunud intressi 308.52 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust intressi nõudest loobumiseks või tagasivõtmiseks. 08.12.2025 riigilõivu taotluses on hageja vaid selgitanud, et vähendas oma nõuet. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega (vt § 424) ning § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tagastamiseks ei ole alust (V.Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 150 komm, p 3.2.3. c). Kohus jättis läbi vaatamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi K K (isikukood xxxx) vastu intressi 308.52 eurot nõudes. Hageja intressi nõue jäeti läbi vaatamata, kuna kohus luges, et hageja võttis selles osa hagi tagasi. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 08.12.2025 taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.