VT kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12. juuni 2015 otsusele täiteasjas nr 025/2014/1175
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VT määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: VT (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Kai Vainola Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja Tõnu Kala Puudutatud isik II: AT (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXX) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VT kanda.
3.Välja mõista VT-lt AT (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 546 eurot. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.VT-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AT (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoole viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.VT (avaldaja) esitas 19.06.2015 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 12.06.2015 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 025/2014/1775 (nõuet täpsustatud 30.06.2015 e-kirjas). Avaldaja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2014/1775 või kui kohus täitemenetlust peatada ei otsusta, siis lükata edasi täitmistoimingud Tallinnas, Saare 7 asuva kinnisasja suhtes.
2.Avalduse kohaselt edastas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (puudutatud isik I) avaldajale 19.06.2014 koostatud täitmisteate, mille kohaselt oli sissenõudja AT (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (puudutatud isik II) esitanud 19.06.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14. Tegemist oli avaldaja ja AT (pankrotis) vahelise ühisvara jagamise vaidlusega, millega jagati muuhulgas Tallinnas, Saare 7 asuv kinnistu. Riigikohus märkis lahendis, et Saare 7 asuva kinnisasja ühisomandi lõpetamisel tuleb kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel ning saadud rahast esmajärjekorras täita 08.10.2003 laenulepingust tulenev AT (pankrotis) ja VT kohustus ASi SEB Pank ees.
3.Avaldaja esitas 09.07.2014 täitemenetluse algatamise otsuse vaidlustamiseks kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur peatas 21.07.2014 otsusega avaldaja taotlusel täitemenetluse kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. 01.08.2014 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Harju Maakohus tühistas 09.01.2015 määrusega kohtutäituri 01.08.2014 otsuse (tsiviilasi nr 2-14-56828). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2015 määrusega maakohtu 09.01.2015 määruse ja jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 01.08.2014 otsuse peale rahuldamata. 04.06.2015 edastas kohtutäitur avaldajale teate, millega otsustati täitemenetlus uuendada. Avaldaja esitas 09.06.2015 kohtutäituri 04.06.2015 otsuse peale kaebuse täitemenetluse uuendamise vaidlustamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. 12.06.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata.
4.Avaldaja hinnangul on täitemenetluse uuendamine tekitanud olukorra, kus kohtutäitur kavatseb tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tehtud Riigikohtu otsuse p 2.3.2 täitmiseks arestida Tallinnas, Saare 7 asuva kinnistu ning kanda kinnistu müügist laekunud raha üle AS-le SEB Pank. AS-i SEB Pank väidetava nõude täitmine on avaldaja suhtes lubamatu, sest Riigikohtu otsusega jagati avaldaja ja tema abikaasa ühisvara, mitte ei tuvastatud panga nõude olemasolu või ulatust. Praegu ei ole veel selge, millises ulatuses tuleb täitemenetluses
panga nõuet täita. Täitedokumendiks olevat Riigikohtu otsust ei saa täita enne menetluse lõppemist tsiviilasjas nr 2-12-40207. Selles tsiviilasjas vaidlevad AS SEB Pank ja avaldaja nõude olemasolu ja maksmapaneku üle. Nimelt on AS SEB Pank esitanud avaldaja vastu hagi laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Avaldaja on panga nõude täies ulatuses vaidlustanud, kuna panga nõue ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt realiseeritav seetõttu, et pank ei kontrollinud piisavalt laenusaaja krediidivõimelisust.
5.Kohtutäitur on põhjendamatult tühistanud 21.07.2014 menetluse peatamise otsuse, kuigi peatamise asjaolud pole ära langenud. Lisaks on täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes ebaõiglane, sest esinevad TMS §-s 45 sätestatud asjaolud. AS SEB Pank rikkus avaldajale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Avaldaja on 90% ulatuses töövõimetu ning täitetoimingud puudutavad tema ainsat elukohta. Puudutatud isiku I seisukoht
6.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Puudub sundtäitmist lubamatuks tunnistav kohtulahend, mis välistaks täitemenetluse läbiviimise täiteasjas nr 025/2014/1775. Avaldaja ja panga vahel toimuva tsiviilasja menetlus ei sega täiteasja nr 025/2014/1775 läbiviimist, sest kui kinnisasja müügist ülejäävat summat ei saa mingil põhjusel seadusega sätestatud korras viivitamata välja maksta, on see võimalik hoiustada. Täitemenetluse peatamise motiiviks 21.07.2014 otsuses pidas kohtutäitur vaid võlgniku esitatud kaebust ja selle kohta tehtud kohtutäituri otsuse jõustumist. Avaldaja ja AT ühisvara realiseerimine käimasolevas täitemenetluses ei riku avaldaja õigusi, sest vara müümisel täidetakse ühisvara omanike solidaarkohustust. Puudutatud isiku II seisukoht
7.Puudutatud isik II vaidles kaebusele vastu. Riigikohtu 21.05.2014 otsusega tsiviilasjas nr 32-1-38-14 jagati abikaasade ühisvara. Ühisvara jagamise viisiks oli vara müük avalikul enampakkumisel. Riigikohtu otsuse p-s 17 märgiti, et ühisvara jagamiseks korraldatava avaliku enampakkumise käigus tuleb enne raha jagamist täita abikaasade laenust tulenev sissenõutavaks muutunud hüpoteegiga tagatud panga nõue. Abikaasade täitmata laenukohustus hüpoteegipidaja AS SEB Pank ees on tunnustatud ka AT pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. See, milliseks kujuneb panga ja avaldaja vahelise kohtuvaidluse lõplik tulemus, ei ole lahendatav Riigikohtu lahendi täitmiseks läbiviidava täitemenetluse raames. Ka juhul, kui peaks tuvastatama, et pangal ei ole nõuet avaldaja vastu, ei saa selle menetluse tõttu olla takistatud kohtulahendi täitmine ja abikaasade ühisomandi jagamine avalikul enampakkumisel. Riigikohtu lahendi täitmisest sõltub ka AT pankrotimenetluse lõpuleviimine, mis on avaldaja kaebuste tõttu takistatud. Täitemenetlus ei saa olla avaldaja suhtes ebaõiglane, sest täidetakse kohtulahendit, mis on siduv mõlema abikaasa suhtes. Menetluse vahepeale käik
8.Harju Maakohus jättis 25.09.2015 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.12.2015 määrusega maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja samale maakohtule uueks arutamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 04.03.2016 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 12.06.2015 otsuse peale täiteasjas nr 025/2014/1175 rahuldamata ning jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 1833 eurot.
10.Maakohtu põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 09.06.2015 kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse uuendamise otsuse peale. Kaebuse resolutsioonis esitas avaldaja järgmised taotlused: 1) tühistada kohtutäituri 04.06.2015 otsus täitemenetluse uuendamise kohta ja jätta jõusse varasem täitemenetluse peatamise otsus; 2) peatada täitemenetlus 09.06.2015 kaebuse lahendamiseni ja/või tsiviilasja nr 2-12-40207 menetluse lõppemiseni. 12.06.2015 otsusega jättis kohtutäitur täitemenetluse 09.06.2015 esitatud kaebuse lahendamiseni ja/või tsiviilasja nr 2-12-40207 menetluse lõppemiseni peatamata. Maakohus leidis, et kohtutäitur on 12.06.2015 otsuses teinud sisulise otsustuse mitte üksnes täitemenetluse peatamata jätmise kohta 09.06.2015 kaebuse lahendamise ajaks, vaid ka selle peatamata jätmise kohta tsiviilasja nr 2-12-40207 menetluse ajaks. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas täitemenetluse peatamata jätmine tsiviilasja nr 2-12-40207 menetluse tõttu oli põhjendatud. Käesolevas asjas on täitedokumendiks Riigikohtu 21.05.2014 otsus nr 3-2-1-38-14, mille resolutsiooni punktis 2.3 on märgitud, et: „Jagada ja täita AT ja avaldaja solidaarkohustused järgmiselt“ ja punktis 2.3.2 „Täita Tallinnas Saare tee 7 asuva kinnisasja ühisomandi lõpetamisel 08.10.2003 laenulepingust tulenev AT ja avaldaja kohustus AS SEB Pank vastu.“ Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et AS-i SEB Pank ja avaldaja vahel on tsiviilasjas nr 2-1240207 käimas kohtuvaidlus 08.10.2003.a laenulepingust tuleneva 417 751 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks.
11.Täitemenetluse peatamise kohustuslikud alused tulenevad TMS § 46 lg 1 p-dest 1–8. Praeguses asjas ei ole tegemist ühegi seadusest tuleneva kohustusliku alusega täitemenetluse peatamiseks. Valikulistest alustest on asjassepuutuv TMS § 46 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral. Kohus asus seisukohale, et kohtutäituri otsus, täitemenetluse peatamata jätmise kohta avaldaja 09.06.2015 kaebuse lahendamise ajaks ning ka tsiviilasja nr 2-1240207 menetluse ajaks, oli õiguspärane. Täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega. TMS § 8 alusel on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäiturile esitati täitedokument, mille järgi tuli kohtutäituril müüa vaidlusalune kinnisasi avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest täita kohustus AS-i SEB Pank ees. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et täitedokumendi alusel alustatud sundtäitmist pole lubamatuks tunnistatud ega kohtulahendiga peatatud, samuti puuduvad muud TMS § 46 lg 1 p-des 1–8 nimetatud asjaolud.
12.Kohus leidis, et vaidlusalust täitedokumenti saab täita ilma, et selguks tsiviilasjas nr 2-1240207 tehtud lõpplahend. Kuigi kinnistu enampakkumisel saadud rahast tuleb täitedokumendi järgi täita avaldaja ja AT solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, selgub saadava raha suurus ja nõude rahuldamise ulatus TMS § 56 järgi alles kinnisasja müümisel. Isegi kui eelviidatud kohtuasjas leitakse, et AS-il SEB Pank puudub avaldaja vastu nõue, ei takistaks see kinnisasja enampakkumisel müümist ja solidaarkohustuse täitmist, kuivõrd AT (pankrotis) laenulepingu alusel tekkinud nõude suurust ei vaidlusta ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Täitemenetluse peatamine takistaks ka pankrotimenetluse läbiviimist ning kahjustatud saaksid sealsete võlausaldajate huvid.
13.Riigikohus on täitedokumendiks oleva lahendi p-s 15 märkinud, et pooled ei vaidle selle üle, et AS-iga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on abikaasade solidaarkohustus. Samuti leidis Riigikohus, et põhjendatud ei ole ühisvara jagamise käigus abikaasade eluasemelaenulepingust tulenevat kohustust abikaasade vahel jagada, vaid see tuleb täita, et tagada kõigi asjast puudutatud isikute
huvide arvestamine võimalikult suures ulatuses. Ka on Riigikohus märkinud, et kohtud on otsustanud jagada abikaasade ühisvara avalikul enampakkumisel müümise teel ja menetlusosalised ei ole selles osas otsust vaidlustanud. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab ühisvara jagamise hagi esitanud pankrotihaldur alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS §-d 78 jj ja §-d 150 jj).
14.Kohus asus seisukohale, et kui avaldaja leiab, et täitedokument pole täies ulatuses täidetav selle ebaselguse või puudulikkuse tõttu, või et sissenõudjaks peaks olema AS SEB Pank, tuleks neil motiividel avaldajal vaidlustada täidedokumendi täitmisele võtmine, mitte menetluse peatamata jätmine. Samuti tugines kohus TMS § 107 lg-le 3, mille järgi kui nõue on edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Kuivõrd AS SEB Pank nõue on vaidlustatud, võib lugeda, et see nõue on edasilükkava tingimusega ning kohtutäitur hoiustab esialgu AS-ile SEB Pank väljamaksmisele kuuluva võlasumma, mille osas on vaidlus, kuni selle sissenõutavaks muutumiseni ehk kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-12-40207.
15.Kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat võimalust täitemenetlust üksnes teise kohtumenetluse toimumise või täiendavate õigusvaidluste tekkimise ohu tõttu peatada. Seda on võimalik kaaluda üksnes selle otsustamiseks, kas peatada täitemenetlus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise ajaks (TMS § 46 lg 2 p 1). Sellest tulenevalt leidis kohus, et kohtutäituri 04.06.2015 otsus menetluse uuendamise kohta oli õiguspärane, sest ei olnud alust hoida täitemenetlust peatatuna. Isegi juhul, kui tõlgendada 21.07.2014 otsust, millega kohtutäitur menetluse peatas, selliselt, et selle põhjendustes on ka viide kohtuasjale nr 2-12-40207, ei õigustaks see täitemenetluse jätkuvat peatamist, kui kohtutäitur tegelikult neil kaalutlustel täitemenetlust peatada ei oleks tohtinud. Lisaks on kohtutäitur 21.07.2014 otsuses selgelt märkinud, et „täitemenetluse peatamine on põhjendatud kuni võlgniku ülalnimetatud kaebuse osas tehtava kohtutäituri otsuse jõustumiseni.“
16.Kohus leidis, et täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel ei ole põhjendatud juba seetõttu, et teises asjas toimuv kohtumenetlus võib kesta aastaid, kuid TMS § 45 mõttest tulenevalt võib selle alusel täitemenetluse peatada üldjuhul üksnes kuude-, mitte aastatepikkuseks ajaks (vt Riigikohtu 12.06.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Samuti leidis Riigikohus eelviidatud lahendis, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina kaasneb täitemenetlusega, milles tuleb täita täitedokument, mille järgi tuleb lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasja müümisega enampakkumisel. Samuti pole nimetatud sätte kohaldamise aspektist veenvad avaldaja väited elukoha kaotuse ja raske majandusliku olukorra kohta, sest seda võib väita iga täitemenetluse võlgnik, kelle (kinnis)vara täitemenetluses müüakse. Ka on Riigikohus leidnud, et täitemenetluse käigus sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks (vt selle kohta Riigikohtu
11.novembri 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 27).
17.TsMS § 172 lg 7 alusel jättis maakohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis, et puudutatud isiku II menetlustoimingud on olnud vajalikud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud mahus põhjendatud. Samuti on mõistlikus suuruses ning kehtiva Riigikohtu praktikaga kooskõlas õigusabitunni maksumus, s.o 130 eurot,
millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud kokku summas 1833 eurot. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas 21.03.2016 Harju Maakohtu 04.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse ja kohtutäituri 12.06.2015 otsuse tühistada. Menetluskulud palub avaldaja jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
19.Maakohus ei ole õigesti aru saanud tsiviilasja nr 2-12-40207 tegelikust mõjust ja tähendusest vaidlusalusele täitemenetlusele. Viidatud tsiviilasjas jõustuva lõpliku lahendiga saab selgeks, kas AS-il SEB Pank on üldse õigus oma nõue avaldaja vastu maksma panna. Seega kahjustab täitemenetluse jätkamine liigselt avaldaja huve ning viimaste kaitsmiseks on ainus võimalus täitemenetluse peatamine ja arestitoimingu edasilükkamine, kuni tsiviilasjas nr 2-12-40207 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Täitemenetluse eesmärgist tulenevalt ei saa viia täitemenetlust läbi sellise rahalise nõude täitmiseks, mille suurus ei ole teada.
20.Maakohus on oma põhjendustes tuginenud asjaolule, et täitemenetluse läbiviimine on põhjendatud, kuna AT pankrotimenetluses on tunnustatud AS-i SEB Pank nõuet AT vastu ning selle nõude suurust vaidlustatud ei ole. Oluline on aga rõhutada, et AT on pankrotis ning tema vastu nõude esitamine toimub pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras. PankrS § 35 lg 1 p-st 6 tulenevalt lõpeb pankroti väljakuulutamisega viiviste ja intresside arvestus. Avaldaja aga ei ole pankrotivõlgnik. Lisaks on tõenäoline, et nõude suuruse (või selle maksmapandavuse lubatavuse) erinevuse tingib ka asjaolu, et avaldaja kui kaaslaenaja suhtes ei viinud AS SEB Pank läbi tema maksevõimelisuse analüüsi. Maakohus on väljendanud seisukohta, et kuivõrd AS-i SEB Pank nõue on vaidlustatud, võib lugeda, et see nõue on edasilükkava tingimusega ning kohtutäitur hoiustab esialgu AS-ile SEB Pank väljamaksmisele kuuluva võlasumma, mille osas on vaidlus, kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-12-40207. Esiteks leiab avaldaja, et täitemenetluses ei ole võimalik täita rahalist nõuet, mille suurus ei ole teada ning selle valguses ei oma tähtsust ka asjaolu, kas vara müügist saadavat summat on võimalik hoiustada või mitte. TMS § 107 lg 3 näeb tõepoolest ette täitemenetluse objektiks olevate asjade müügist saadud tulu hoiustamise võimaluse, kuid hoiustamise võimalus peaks olema ette nähtud täitedokumendis ning kui viimases sellist võimalust ette pole nähtud, puudub ka kohtutäituril alus asjade müügist saadud tulu hoiustamiseks.
21.Kui kohtutäitur asub täitma AS-i SEB Pank kasuks nõudeid, mis hiljem osutuvad alusetuks, on avaldaja huvisid täitemenetluses ebamõistlikult kahjustatud. Maakohtu põhjendus, et avaldajal tuleks vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine, mitte menetluse peatamata jätmine, ei ole asjakohane, kuivõrd avaldaja on juba vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitedokumendi täitmisel tsiviilasjas nr 2-14-56828, mis lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.215 tehtud määruse jõustumisega 20.05.2015. Lisaks puudub avaldajal võimalus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna AS SEB Pank ei ole sissenõudjaks, vaid selleks on AT, keda esindab tema pankrotihaldur. Vastused määruskaebusele
22.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
25.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur oleks pidanud täiteasja menetluse peatama kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-12-40207. Kohtutäituri otsusel täitemenetluse peatamise alused on sätestatud TMS §-s 46. Kolleegiumi arvates ei esine praeguses asjas seaduslikku alust, millest tulenevalt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse peatama või mis annaks alust väita, et kohtutäitur on täitemenetluse ebaõigesti uuendanud. Käesoleval juhul puuduvad TMS § 46 lg-s 1 sätestatud kohustuslikud täitemenetluse peatamise alused. Samuti ei esine TMS § 46 lg-s 2 sätestatud eeldusi, millal kohtutäitur võib menetluse peatada. TMS § 46 lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral. Tegemist on kohtutäituri kaalutlusotsusega, kus hinnatakse kohtutäituri tegevuse vaidlustamise mõju käimasolevale täitemenetlusele. Maakohus on õigesti selgitanud, et kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat võimalust peatada täitemenetlust teise kohtumenetluse toimumise või täiendavate õigusvaidluste tekkimise ohu tõttu. Kohtutäituri 21.07.2014 otsusest, millega täitemenetlus peatati, on arusaadav, et kohtutäitur on TMS § 46 lg 2 p 1 tuginedes peatanud täitemenetluse kuni kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni, mitte kuni menetluse lõpetamiseni tsiviilasjas nr 2-12-40207. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et ei esine TMS §-s 45 sätestatud täitemenetluse peatamise aluseid.
26.Samuti on maakohus õigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-12-40207 toimuv vaidlus ei välista täitemenetluse korraldamist. Kuna vaidlusalune kinnisasi on ühisomandis ja teine solidaarvõlgnik AT (pankrotis) AS-i SEB Pank nõude suurust ei vaidlusta, siis ei ole kinnisasja müük enampakkumisel takistatud. Asjaolu, et avaldaja ei tunnista AS-i SEB Pank nõuet, ei ole seadusest tulenevalt aluseks täitemenetluse peatamisele.
27.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
28.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 järgi, kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Seega puudutatud isikul I puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isik II on esitanud 04.05.2016 ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isikule II osutatud õigusteenust 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 156 eurot, kokku summas 546 eurot. Sealhulgas on kulunud määruskaebusega tutvumisele 20 minutit, vastuse koostamisele 3 tundi ja arutelule kliendiga 10 minutit. Samuti palus puudutatud isik II kohustada avaldajat tasuma menetluskuludena väljamõistetavalt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on puudutatud isiku II taotluses toodud õigusabikulu põhjendatud ja vajalik. Ka lepingulise esindaja tunnihind 156 eurot (koos käibemaksuga) jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista menetluskulu summas 546 eurot (koos käibemaksuga) ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.