(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 19.november 2020.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-18741
Kohtuasi
UF OÜ kaebus kohtutäitur Tarvi Söömeri tegevuse peale täiteasjas nr 133/2019/141
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. jaanuar 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
kohtutäitur Tarvi Söömeri määruskaebus XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/sissenõudja (vastustaja): UF OÜ (registrikood 12509677, aadress Kandle 6B, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Meeli Rondel (e-post: xxx) Puudutatud isik I/kohtutäitur (määruskaebuse esitaja I): kohtutäitur Tarvi Söömer (büroo asukoht Karja 17, Haapsalu, e-post:xxx) Puudutatud isik II/võlgnik (määruskaebuse esitaja II): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margit Lahevee (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2020.a määruse resolutsiooni punkte 3 ja 4 ning määrata tühistada kohtutäitur Tarvi Söömeri 26.11.2019 otsus, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr 133/2019/141 ja kohustada kohtutäitur Tarvi Söömerit vaatama XX 24.10.2019 kaebus uuesti läbi osas, milles see oli kohtutäituri 26.11.2019 otsuse tegemise ajaks läbi vaatamata. Muuta ja täpsustada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2020.a määruse õiguslikke põhjendusi. Jätta Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2020.a määrus muus osas muutmata.
2.Lugeda Pärnu Maakohtu 10.jaanuari 2020.a määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
1.Jätta XX (isikukood XXXXXXXXXXX) 03.01.2020 taotlus tsiviilasja nr 2-1918741 peatamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada UF OÜ (registrikood 12509677) kaebus kohtutäitur Tarvi Söömeri 26.11.2019 otsuse peale.
3.Tühistada kohtutäitur Tarvi Söömeri 26.11.2019 otsus, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr 133/2019/141.
4.Kohustada kohtutäitur Tarvi Söömerit vaatama XX 24.10.2019 kaebus uuesti läbi osas, milles see oli kohtutäituri 26.11.2019 otsuse tegemise ajaks läbi vaatamata.
5.Jätta menetluskulud kohtutäitur Tarvi Söömeri kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
6.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Kohtutäitur Tarvi Söömeri määruskaebus jätta rahuldamata. XX määruskaebus jätta rahuldamata. Jätta rahuldamata kohtutäitur Tarvi Söömeri 18.märtsi 2020.a taotlus võtta täiendavate tõenditena vastu Tallinna Ringkonnakohtu 16.märtsi 2020.a määrus ja kohtutäituri otsus ning eemaldada need toimikust. Jätta kohtutäitur Tarvi Söömeri määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Tarvi Söömeri kanda. Jätta XX määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-4, 6-7 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkt 5 ei ole edasikaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UF OÜ (sissenõudja) esitas 28.novembril 2019.a Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu tööpiirkonna Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömeri (kohtutäitur) 26.novembri 2019.a otsuse (vaidlustatud otsus) peale, millega kohtutäitur peatas XX (võlgnik) 24.oktoobri 2019.a kaebuse alusel täitemenetluse nr 133/2019/141. Sissenõudja kaebuse 02.detsembri 2019.a täpsustuse kohaselt palub ta tühistada kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsus, kohustada kohtutäiturit võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt peatas kohtutäitur 26.novembril 2019.a täitemenetluse, viidates TMS § 46 lg 2 p-idele 1 ja p 4, kuid vastavad alused puuduvad. Kohtutäitur ei ole oma otsuses kaalunud poolte huvisid ja õigusi ning on selle tulemusena teinud täitemenetluse peatamiseks
2-19-18741 motiveerimata otsuse. Kohtutäituri otsuse resolutsioon täitemenetluse peatamiseks ei ole selge ega üheselt mõistetav, mis on täitemenetluse eesmärke (sh TMS § 8 lg 1) silmas pidades nii intensiivne riive, et sellise otsuse tegemiseks peaksid esinema väga mõjuvad põhjused. Kohtutäituri otsuses nimetatud põhjendused ei anna alust täitemenetluse peatamiseks, samuti ei ole nendel põhjendustel seadusest tulenevalt võimalik täitemenetlust peatada. Kohtutäitur on pöördunud kohtusse enampakkumisele mineva kinnistu õiglase hinna tuvastamiseks, samas on kohtutäitur ise asunud seisukohale, et hinda ei ole õiguspäraselt vaidlustatud. Täitemenetluse peatamist on lisaks põhjendatud asjaoluga, et kohtu menetluses on võlgniku hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sissenõudja on seisukohal, et seadus ei anna alust kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse tõttu. Kohane õiguskaitsevahend oleks hagi tagamine. Kohus ei ole pidanud kolmel korral põhjendatuks hagi tagamise taotluse rahuldamist. Kohtutäituri käsitlusest nähtub, et ta seab kahtluse alla täitedokumendi, milleks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäituri otsuse p-s 10.1 nimetatud põhjendused täitemenetluse peatamiseks ei ole samuti asjakohased. Nimetatud punktis on kohtutäitur viidanud täitemenetluse peatamisele võlgniku kaebuse esitamise tõttu. Samas on kohtutäitur võlgniku kaebuse lahendanud, millest tulenevalt ei saa see enam olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Puudutatud isikute seisukohad
3.Võlgnik vaidles sissenõudja kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur peatas täitemenetluse õiguspäraselt. Kui tekkinud vaidlus või küsitavus võib muuta täitemenetluse tulemust, on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama. Kohtutäitur peab täitemenetlust läbi viies kaaluma erinevaid huvisid ja tegutsema viisil, mis järgib põhiseaduslikke printsiipe, sh proportsionaalsuse põhimõtet. Üks asjaolu, miks kohtutäitur menetluse peatas, oli ebaselgus arestitud kinnisasja õiges hinnas ja tõsisasi, et sissenõudja oli esitanud andmeid selle kohta, et talle pakuti kinnistu eest 1/3 võrra kõrgemat hinda, kui kohtutäiturile enampakkumise alghinnaks öeldud 122 000 eurot. Seega on kohtutäitur arestinud rohkem vara, kui sissenõudja nõude rahuldamiseks vaja. Sellistel asjaoludel oleks täitemenetluse jätkamine, sh arestitud kinnisasja müük võlgnikule äärmiselt kahjulikul viisil vastuolus võlgniku õigustega. Kohtutäitur peatas täitemenetluse õigesti ka asjaolu tõttu, et Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-14301, mille raames menetletakse võlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäituril on kohustus hinnata täitemenetluse alustamise ja läbiviimise eeldusi ning täitemenetlust õiguspäraselt kujundada. Kohtutäitur on ise möönnud, et jättis täitemenetluse alustamisel piisava põhjalikkuseta kontrollimata avaldaja nõuete olemasolu. Olukorras, kus täitedokumendiks on hüpoteegileping, milles ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ, ei ole kontrollinud sundtäitmise eelduste täitmist (nõude suurust) või poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud, lasub kohtutäituril eriline hoolsuskohutus hindamaks, kas täidetava nõude sisu ja olemasolu on selge.
4.Kohtutäitur vaidles sissenõudja kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur algatas menetluse 27.veebruaril 2019.a sissenõudja avalduse alusel – võlanõue 131 250 eurot ja summat nimetamata viivised. Kohtutäitur arestis 15.augustil 2019.a võlgniku hüpoteegiga kinnistu Hõralaiu (reg.osa 60033) alghinnaga 122 000 eurot ja otsustas 24.septembril 2019.a korraldada enampakkumise, mis pidi lõppema 29.oktoobril 2019.a. Võlgnik esitas 24.oktoobril 2019.a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse taotlusega täitemenetluse peatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei toimu enampakkumine TMS-s sätestatu kohaselt, kohtumenetluses on võlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille tulemus ei ole teada. Kohtuvaidluste toimumise ajal täitemenetluse läbiviimine ja kinnistu sundvõõrandamine rikub olulisel määral võlgniku õigust õiglasele menetlusele. Täitemenetluses sundenampakkumisel müüdava
2-19-18741 kinnistu alghind on ebaõige, olles tegelikkuses vähemalt 1/3 võrra suurem. Kohtutäitur on arestinud sissenõudja nõude täitmiseks rohkem võlgniku vara, rikkudes sellega TMS § 53 lg-t
1.Kohtutäitur tühistas 28.oktoobril 2019.a võlgniku kaebuse alusel vara enampakkumise ja esitas 25.novembril 2019.a kohtule TMS § 74 lg 8 kohase avalduse kinnistu hindamisel ekspertiisi määramiseks. 26.novembril 2019.a rahuldas kohtutäitur võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebuse ja peatas täitemenetluse kuni täiteasjaga puutumuses olevate kohtuasjade lahendite jõustumiseni. Avaldaja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks puudus kohtutäituril õigus rakendada otsuses märgitud õigusnorme ja milliste õigusnormidega on takistatud kohtutäituril täitemenetluse peatamine. Täituri otsus on piisavalt motiveeritud ja vastab HMS § 54. Kohtutäitur ei ole rikkunud HMS § 56 lg-t 1 ja 2, § 55 lg 1, TMS § 2 ega TMS § 46 lg 1 p-i 2. Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 74 lg 8. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks ei ole asjaolu, et hinna vaidlustamine poolte poolt peab olema lahendatud kohtutäiturile esitatud kaebuse vm seaduses määratud viisil kohtueelselt. Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 8 lg 1. Kohtutäituril on õigus täitemenetlus peatada, kui tema tegevuse peale on esitatud kaebus (TMS § 46 lg 2 p 1). Otsuse tegemise seisuga oli kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaks kaebust, mõlemad kaebused on lahendamisel kohtus (tsiviilasjas nr 2-19-18739 ja 2-19-18741). Mõlemad kaebused on otseses puutumuses enampakkumisel müüdava kinnisasjaga. Kohtutäituril on õigus peatada täitemenetlus muul seaduses sätestatud alusel (TMS § 46 lg 2 p 4). Jätkuv täitemenetlus rikub võlgniku õigusi, poolte vahel on pooleli kohtumenetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kohtutäitur on kohtule esitanud TMS § 74 lg 8 kohase taotluse, mille lahendamine on pooleli. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks on vajalik kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluse edasine käik
5.Võlgnik esitas 03.jaanuaril 2020.a taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 tehtava lahendi jõustumiseni. Antud tsiviilasja lahendamisel tuvastatakse muu hulgas see, kas nõue, mille sissenõudja on sundtäitmisele pööranud, on võlgniku vastu olemas ja kas enampakkumine saab toimuda. Juhul, kui tsiviilasja nr 2-19-18741 ei peatata, siis viiakse täitemenetlus lõpule ennatlikult ja vaieldava nõude alusel.
6.Sissenõudja vaidles tsiviilasja menetluse peatamise taotlusele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 10.jaanuari 2020. a määrusega võlgniku 03.jaanuari 2020.a taotluse tsiviilasja peatamiseks rahuldamata; rahuldas sissenõudja kaebuse kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse peale; tühistas kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse nr 133/2019/141 ning kohustas kohtutäiturit vaatama võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebus uuesti läbi. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lg-le 1, TMS § 217 lg-le 1 ja § 218 lg-le 1. Kohus leidis, et avaldaja kaebus on põhjendatud osaliselt.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja avalduse alusel alustas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetlust nr 133/2019/141, milles täitedokumendiks on 17.detsembri 2013.a hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping nr 3473. Avaldaja nõude suurus on 131 250 eurot ja summat nimetamata viivised. Nõuet tagab võlgniku kinnistule nr 60033 seatud hüpoteek avaldaja kasuks. Võlgniku 24.oktoobri 2019.a (ilmselt ekslikult on kuupäevaks
2-19-18741 märgitud 17.detsember 2019.a) kaebuse kohaselt ei toimu enampakkumine täiteasjas nr 133/2019/141 TMS sätestatud reeglite järgi. Täitur on teatanud võlgnikule 27.septembril 2019.a, et enampakkumisele registreerimine algab 24.septembril 2019.a ja lõppeb 24.oktoobril 2019.a kell 10.00. Samas on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud, et enampakkumisele registreerimine algas 01.oktoobril 2019.a ja lõppeb 22.oktoobril 2019.a. Teiseks on võlgnik esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks avaldaja vastu (tsiviilasi nr 2-19-14301). Enne kohtuvaidluse sisulist lahendamist ei ole õiguspärane enampakkumist läbi viia ja esineb TMS § 46 lg 2 p 1 ja 4 sätestatud alus täitemenetluse peatamiseks. Kolmandaks on täitemenetluses müüdava kinnistu hind määratud võlgnikule teadaolevalt ekspertarvamuse järgi, mis on põhimõtteliselt ebaõige. Antud juhul on arestitud võlgniku vara rohkem, kui seda on vaja avaldaja nõude rahuldamiseks. Eeltoodud asjaoludel taotles võlgnik täitemenetluse peatamist TMS § 46 lg 2 p-ide 1 ja 4 alusel.
10.Maakohus märkis, et kuna nii võlgnik, kohtutäitur kui ka sissenõudja on 24.oktoobri 2019.a kaebust käsitlenud kaebusena TMS § 217 lg 1 tähenduses, käsitleb kohus vaidlustatud kohtutäituri otsust menetlusökonoomia kaalutlustel võlgniku kaebuse peale tehtud otsusena, mis on TMS § 218 lg 1 alusel kohtus vaidlustatav.
11.Kohtutäitur otsustas võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebust lahendades 26.novembri 2019.a otsusega (tl 5 – 6) „peatada täitemenetlus täiteasjas nr 133/2019/141 kuni peatamist tingivate asjaolude äralangemiseni – täiteasjaga puutumuses olevate kohtuasjade lahendite jõustumiseni“ (otsustuse osa asub tl 6).
12.TMS § 46 lg 2 p 1 sätestab kohtutäiturile õiguse täitemenetluse peatamiseks, kui kohtutäituri tegevuse peale kaebus esitatakse. TMS § 46 lg 2 p 4 sätestab kohtutäiturile samasuguse õiguse, kui esineb muu seaduses sätestatud alus. Täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 1 ja 4 alusel on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus ning täitetoimikust peavad nähtuma asjaolud, mille kaalumisel pidas kohtutäitur põhjendatuks täitemenetluse peatamist. TMS § 46 lg 2 p-i 4 kohaldamisel peab nähtuma ka õigusnorm (muu seaduses sätestatud alus, s.t mõnes muus õigusaktis sätestatud norm), mille alusel kohtutäitur on pidanud täitemenetluse peatamist vajalikuks. Vastavalt TMS § 217 lg 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte.
13.Kohus oli seisukohal, et kohtutäituri otsustus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 pi 1 alusel on täielikult motiveerimata. Kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse põhjenduste kohaselt (tl 6) tühistas kohtutäitur 28.oktoobri 2019.a enampakkumise. 29.oktoobril 2019.a esitas sissenõudja kaebuse kohtutäituri otsusele, taotledes koostada tühistatud enampakkumises akt, millega tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine. 15.novembri 2019.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Kuna kohtutäituri otsus on kaevatav kuni 29.novembrini 2019.a, siis saab see olla aluseks täitemenetluse peatamisele.
14.Kohus oli seisukohal, et TMS § 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri kaalutlusotsustus, kus hinnatakse kohtutäituri tegevuse vaidlustamise mõju käimasolevale täitemenetlusele. Antud juhul ei nähtu kohtutäituri otsustusest mingeid kaalutlusi ega põhjendusi selle kohta, milline mõju on kohtutäituri arvates sissenõudja 29.oktoobri 2019.a kaebusel ja selle menetlusel täitemenetluse tulemusele ja miks on täitemenetluse peatamine nimetatud kaebuse menetlemise tõttu õigustatud, arvestades poolte huve ja õigusi. Nimetatud osas ei vasta kohtutäituri otsus TMS § 217 lg-s 5 sätestatud nõudele.
2-19-18741
15.Kohtutäitur on vastuses kohtule põhjendanud TMS § 46 lg 2 p-i 1 kohaldamist lisaks sissenõudja poolt 29.oktoobri 2019.a kaebuse esitamisele ka võlgniku poolt esitatud kaebusega, mida kohtumenetluses menetletakse. KIS-i andmetel on mõlemad kohtutäituri poolt viidatud tsiviilasjad, s.o tsiviilasi nr 2-19-18741 kui ka 2-19-18739 seotud sissenõudja kaebustega, mitte võlgniku kaebusega. 26.novembri 2019.a seisuga ei saanud kohtutäitur täitemenetluse peatamist motiveerida tsiviilasjaga nr 2-19-18741, kuna selles asjas esitati kaebus kohtule alles 28.novembril 2019.a. Vastavasisulist põhjendust ei ole kohtutäitur vaidlustatud otsuses ka esitanud. Kohtutäituri otsuse põhjendustest saab kohus aru, et kohtutäitur pidas silmas tsiviilasja nr 2-19-18526, mille raames kohtutäitur esitas avalduse arestitud kinnisasjale hindamiseksperdi määramiseks TMS § 74 lg 8 alusel ja mille menetlus on käesoleval ajal pooleli. Kohtutäitur on vaidlustatud otsuses vara hindamise kohtu kaudu viidanud. Samas ei ole kohtutäitur oma otsuse p-s 10.2 millegagi põhjendanud, miks on täitemenetluse peatamine kinnisasja hindamise ajaks kohtus põhjendatud. Samuti ei ole kohtutäitur viidanud ühelegi konkreetsele normile, mis sellisel puhul lubaks täitemenetlust peatada. Kohtutäitur on vaidlusaluses otsuses pelgalt sedastanud, et kuna vara hindamise küsimus on kohtu menetluses, siis tuleb täitemenetlus peatada. Kohtutäitur on sellega rikkunud TMS § 217 lg-s 5 sätestatud nõuet oma otsust motiveerida. Arvestades eeltoodut oli kohus seisukohal, et kohtutäituri otsus TMS § 46 lg 2 p-i 1 kohaldamisel on motiveerimata ja rikkus TMS § 217 lg-s 5 sätestatut, tuleb kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsus täitemenetluse peatamiseks tühistada.
16.Kohus märkis lisaks, et vaidlusaluse otsuse põhjendustest nähtuvad asjaolud ei võimalda kohtutäituri poolt TMS § 74 lg 8 kohase taotluse esitamisel kohtule täitemenetlust peatada TMS § 46 lg 1 p-i 4 alusel, kuivõrd vastavasisuline säte TMS-s puudub. Antud juhul oleks küsitav isegi vastavasisulise põhjenduse olemasolul täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel, kuivõrd vaidlustatud kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt (otsuse p 10.2) ei esitanud kohtutäitur TMS § 74 lg 8 kohast avaldust mitte võlgniku kaebuse tõttu kohtutäituri tegevuse peale (kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik on kaotanud õiguse hinna vaidlustamiseks), vaid omal algatusel, saades teada, et arestimisakti märgitud hind võib olla ebaõige (nimetatud tegevus viitab TMS § 82 kohaldamisele kohtutäituri poolt). Seega puudub kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mille tagamiseks TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel täitemenetlus peatada. Kohus oli lisaks seisukohal, et TMS § 74 lg 8 kohase avalduse esitamine ja menetlemine kohtus ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua vajadust täitemenetluse peatamiseks. Kuivõrd kohus lahendab enampakkumisele mineva kinnisasja hindamise küsimust, siis ei ole ilma hinna määramiseta võimalik enampakkumist kehtivalt korraldada, sest korrektne alghind on enampakkumise läbiviimise eeltingimuseks.
17.Kohtutäituri otsusest nähtub, et täitemenetluse peatamisel on kohtutäitur arvestanud asjaoluga, et poolte vahel on vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mida Pärnu Maakohus menetleb tsiviilasja nr 2-19-14301 raames. Kohtutäituri otsusest ei nähtu otseselt, kas kohtutäitur peab nimetatud asjaolu TMS § 46 lg 2 p-i 4 kohaldamise aluseks. Arvestades, et kohtutäitur ei ole sidunud vaidlusaluses otsuses TMS § 46 lg 2 p-i 4 kohaldamist ühegi teise asjaoluga, võib järeldada, et see nii siiski on. TMS § 46 lg 2 p 4 võimaldab kohtutäituril täitemenetluse peatada muul seaduses sätestatud alusel. Eeltoodust järeldub, et täitemenetluse peatamist võimaldav alus peab olema õigusaktis sätestatud. Kohtutäitur sellisele muule seaduses sätestatud alusele viidanud ei ole. Kohus oli seisukohal, et kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat võimalust peatada täitemenetlust teise kohtumenetluse toimumise või täiendavate õigusvaidluste tekkimise ohu tõttu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-15-9476, p 25). Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p-i 4 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise tõttu. Kuna kohtutäituril puudus antud juhul seadusest tulenev õigus peatada
2-19-18741 täitemenetlus TMS § 46 lg 2 p-i 4 alusel, siis tuleb kohtutäituri otsus täitemenetluse peatamiseks tühistada.
18.Kohus oli seisukohal, et kohtutäituri otsustus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 133/2019/141 kuni peatamist tingivate asjaolude äralangemiseni – täiteasjaga puutumuses olevate kohtuasjade lahendite jõustumiseni, on sellises sõnastuses ebaselge. Otsustusest peavad nähtuma konkreetsed alused, mis tingivad täitemenetluse peatamise ja millede äralangemisel täitemenetlus uuendatakse. Täitemenetluse peatamise otsustuses ei saa olla viide umbmäärasele hulgale kohtuasjadele. Selliselt rikuks täitemenetluse peatamine nii võlgniku kui ka sissenõudja õigusi, tekitades segadust menetluse ettenähtavuse osas ja võimaldades venitada täitemenetlust ebaproportsionaalselt.
19.Sissenõudja on taotlenud kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebusena pealkirjastatud taotlust. Kuna kohus tühistas kohtutäituri otsuse eelkõige selle motiveerimatuse tõttu ja kohus ise ei lahenda võlgniku 24.oktoobri 2019.a taotlust, siis kohustab kohus kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. TMS § 217 lg 7 sätestab, et kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse TMS § 217 lg-s 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtuotsuse või –määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.
20.Kohus oli seisukohal, et taotlus käesolevas asjas menetluse peatamiseks tsiviilasja nr 2-1914301 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas hindas kohus seda, kas kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsustus täitemenetluse peatamiseks oli õiguspärane või mitte. Nimetatud küsimuse hindamine ei sõltu sellest, milline on tsiviilasja nr 2-19-14301 tulemus, mh kas selle menetluse tulemusena otsustatakse, et sissenõudjal puudub võlgniku vastu nõue. Kohus hindas kohtutäituri otsustuse õiguspärasust nendel asjaoludel, mis nähtuvad vaidlustatud otsusest.
21.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda, kuna rahuldas sissenõudja kaebuse. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) määruskaebus
22.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse, kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebuse ja jättis menetluskulud kohtutäituri kanda.
23.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus hinnanud kohtutäituri otsuse sisu, põhjendusi ega sisuliselt tuvastanud olulises mahus tegelikke asjaolusid, on tuvastanud ebaõigesti asjaolusid, millistel põhjustel, põhjendustel, kaalutlustel ja asjaoludel täitur 26.novembri 2019.a otsuse tegi ja täitemenetluse peatamise vajalikkuses järeldustele jõudis. Kohus on määruses jätnud täituri otsuse sisu hindamata, on olnud hinnangutes ja põhjendustes pealiskaudne.
24.Kohtutäitur ei teinud otsust täitemenetluse nr 133/2019/141 peatamiseks. Täitemenetlusel puudub number, number määratakse täiteasjale - seega saanuks kohus tühistada kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse täiteasjas nr 133/2019/141 – resolutiivosa punkt 3 sõnastus ei ole korrektne ja kooskõlas TMS-i põhimõttega.
2-19-18741
25.Kohus on tuvastanud ebaõigesti, et poolte (s.o sissenõudja ja võlgniku) vahel puuduvad täitemenetluses vaidlused selles, et sissenõudja nõude suurus on 131250 eurot. Kohus on jätnud tähelepanuta, et täitur on 26.novembri 2019.a otsuses avaldanud vastupidist.
26.Kohus on määruses avaldanud, et on lahendanud sissenõudja kaebuse kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsusele menetlusökonoomia kohaselt vastutuleku korras võlgniku, sissenõudja ja täituri käsitlusele. On vaieldamatu, et kaebuses sisaldub ka menetlusosalise nõue. Kohtu käsitlus on tavakohatu ega ole kooskõlas TsMS sätetega.
27.TMS § 217 lg 5 ei sätesta täituri poolt motiveerimise ulatust. Nähtuvalt kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsusest, on see motiveeritud kolmel ja poolel leheküljel põhjalikult kõiki kohtutäiturile teadaolevaks saanud asjaolusid käsitledes. Täitur on teinud viite TMS § 46 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale menetlusosalise kaebuse esitamise puhul. Asjas on tõendatud ja kohtutäituri otsuses kajastatud, et otsuse tegemisel oli kohtutäituri tegevuse peale esitatud 2 kaebust, millised mõlemad olid puutumuses menetluses enampakkumisega.
28.Kohtutäituril puudus vajadus analüüsida sissenõudja kaebuses sisalduvana selle oletuslikke mõjusid täitemenetlusele ja selle tulemusele ning neid otsuses kajastada. Täitemenetluse ja selle tulemi mõjutegureiks on menetlusosaliste poolt esitatud kaebustes jõustunud täituri otsused, jõustunud kohtuotsused ja -määrused. Seega on kohtu etteheide täiturile asjakohatu.
29.Asjakohatu ja mittekooskõlas olev on kohtu poolt avaldatu, et kohtutäitur ei ole otsuses motiveerinud vajadust täitemenetlus TMS § 46 lg 2 p 4 alusel peatada. Täituri motivatsioonid sisalduvad täituri otsuse punktides 10.1, 10.2, 10.3. Kohtutäitur ei ole otsuses viidanud umbmäärasele hulgale kohtuasjadele. Täituri otsuse motiveerivas osas on kajastatud, et kohtus oli lahendamisel 26.novembri 2019.a seisuga kaks kohtuasja, milles üks (müüdava asja hinna määramine tsiviilasi nr 2-19-18526) ja teine, milles pooled vaidlevad sissenõudja nõude puudumise või nõude suuruse üle võlgniku vastu (tsiviilasi 2-19-14301). Kohtumäärusest ei nähtu kohtu põhjendatus, mil viisil saab täitur sissenõude täita, kui menetluses puudub vaidlustamata nõude suurus ja nõude katteks müüdava vaidlustamata asja hind.
30.Kohus ei märkinud määruses asjaolusid, mil põhjusel võlgniku kaebuses sisalduvad asjaolud vajavad täituri poolt uut läbivaatamist ja millised võlgniku väited ja asjaolud on võlgniku kaebuses täituri poolt otsuses jäänud läbi vaatamata, või ebaõigesti kajastatud.
31.Kohus on rahuldanud sissenõudja kaebuse osas, milles sissenõudja ei ole põhjendusi kohtule esitanud.
32.Asjas ei ole vähetähtis, et kohus jättis ühe sissenõudja nõude - täituri 26.oktoobri 2019.a otsuse õigusvastasuse tuvastamise, menetlusse võtmata. Eelmärgitu tõttu tuleb jaotada menetluskulud osaliselt. Puudutatud isiku II (võlgniku) määruskaebus
33.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 lõpliku lahendi tegemiseni, tühistada maakohtu määrus ning jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
34.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti leidnud, et kohtutäituri otsus täitemenetlus peatada ei vasta TMS § 217 lg 5 sätestatud nõuetele. TMS § 46 lg 2 p 1 näeb ette kohtutäituri õiguse menetlus peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul.
2-19-18741 Vaidlust ei ole selles, et vastav kaebus oli esitatud ning kohus on möönnud ka seda, et täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 1 ja 4 alusel on kohtutäituri diskretsiooniotsustus.
35.Alusetu on kohtu etteheide, et vajadus täitemenetlus peatada oli ebaselge või põhjendamatu. Kohtu poolt on täielikult tähelepanuta jäetud kohtutäituri vastava otsuse sisulised kaalutlused ning asjas ilmnenud faktid, mille eiramine riivaks märkimisväärselt võlgniku seadusega kaitstud huvisid. Faktilised asjaolud, mille tõttu täitur otsustas täitemenetluse peatada, olid kaalukad. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat võimalust peatada täitemenetlust teise kohtumenetluse toimumise või täiendavate õigusvaidluste tekkimise ohu tõttu. Kohtutäituril kui täitemenetluse juhil on õigus teha diskretsiooniõiguse alusel menetluslikke otsuseid. Selline otsustuspädevus on täituril ka täitemenetluse otstarbeka korraldamise osas ning menetlusosaliste õiguste kaitsel. Kohtutäiturit ei saa kohustada täitemenetlust jätkama olukorras, kus see tooks kaasa võlgniku põhiõiguste jämeda rikkumise ning ebaõiglase tulemuse, arvestades mh vara tegelikku väärtust ja enampakkumisel ekslikult määratud alghinda. Seadusega reguleerimata küsimustes kohtutäitur saab ja peabki diskretsiooniõiguse alusel otsustama, milliseid toiminguid teha ja mida on otstarbekas ette võtta.
36.Kohtutäitur on õigesti leidnud, et tulenevalt mh Pärnu maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast nr 2-19-14301 vaidlusaluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on põhjendatud täitemenetlus peatada. Asjaolu, et nimetatud tsiviilasjas otsustas kohus olenemata vaieldavast nõudest ja sundtäitmise eelduste kohtuliku kontrolli puudumisest võlgniku hagi mitte tagada ja täitemenetlust enne selle lubatavuse tuvastamist mitte peatada, on igal juhul ebatavaline ning praktikas harvaesinev. Kuna kohtutäitur täidab sissenõudja nõuet notariaalse hüpoteegilepingu ja asjaõiguslepingu alusel, milles ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist (nõude/võla suurust) kontrollinud või poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud, siis lasub tal eriline hoolsuskohustus hindamaks, kas täidetava nõude sisu ja olemasolu on ilma küsitavusteta mõistetav. Kohus ei ole vastavaid asjaolusid kohtutäituri tegevusele hinnangut andes kaalunud ega asja lahendamisel arvesse võtnud. Seejuures on otsuse tegemisel täielikult tähelepanuta jäetud võlgniku seisukohad ja väited, neid ei käsitleta otsuses sisuliselt kordagi. Kohtumäärus on nõuetekohaselt põhjendamata ja sisuliselt väär.
37.Sissenõudja ei ole kohtutäituri otsust vaidlustades kaebuses välja toonud ega tõendanud, milles seisneb tema õiguste sisuline riive. Sissenõudja enda väidetavad nõuded on igal juhul tagatud arestitud kinnisasjaga, mille müük saab toimuda ka pärast seda, kui vaidlused on läbi. Kohtumäärusest ei nähtu, missuguse seadusega kaitstud sissenõudja õiguse või huvi suhtes on kohtumäärus tehtud ja võlgniku arvates ei vasta kohtuotsus nii TsMS § 436 lg 1 sätestatud normile. Ilmselgelt ei saa täitemenetlust jätkata olukorras, kus pole selge enampakkumisele pandava vara väärtus. Kui tekkinud vaidlus või küsitavus võib muuta täitemenetluse tulemust, on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama. Menetlusosaliste seisukohad
38.Avaldaja (sissenõudja) palus jätta määruskaebused ja võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata ning kummagi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Kohus on põhjalikult selgitanud, milles kohtutäituri minetused seisnesid, mida tähendab otsuse motiveerimine ja miks ei vastanud otsus sellele nõudele. Kohtutäitur ei mõista vaatamata kohtu põhjalikule selgitusele diskretsioonotsuse olemust ning sellega erinevate huvide kaalumise kohustust.
2-19-18741 Menetluse edasine käik
39.Maakohus jättis määruskaebused ja võlgniku 27.jaanuari 2020.a avalduse tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata ning edastas määruskaebused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja p-le 21 ning §-le 659 peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkte 3 ja 4 ning muuta ja täpsustada selle õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, milles neid ei muuda ega täpsusta ning TsMS §-st 659 ja §-st 654 lgst 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
41.Vastuseks kohtutäituri määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et nõustub kohtutäituri etteheidetega maakohtule vaid osaliselt. Maakohtule on ette heidetavad mõned ebatäpsused nii vaidlustatud määruse resolutsioonis kui põhjendavas osas, samuti diskretsiooni piiride osaline ületamine. Siiski ei anna eelnevad rikkumised maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks alust, arvestades, et maakohtu lõppjäreldused on õiged ja seaduslikud ning maakohtu minetused saab parandada ringkonnakohus käesoleva määrusega ilma tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks tagasi saatmata. Ringkonnakohtu täpsemad põhjendused on järgmised.
42.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et võlgniku 24.oktoobri 2019.a menetlusdokument on kaebus kohtutäituri tegevusele, mitte pelgalt taotlus täitemenetluse peatamiseks. Dokumendist nähtuvalt on võlgnik seda ise kaebuseks pidanud ning selle sisust nähtuvalt kohtutäituri tegevust ka vaidlustanud (tlk 41). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta osa, milles maakohus käsitles võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebusena pealkirjastatud dokumenti vaid taotlusena täitemenetluse peatamiseks ning vaidlustatud kohtutäituri otsust menetlusökonoomilistel kaalutlustel võlgniku kaebuse peale tehtud otsusena.
43.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 on ebatäpne. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1 p 3 kohaselt saab numbri täiteasi, mitte täitemenetlus. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 vastavalt täpsustada ning määrata tühistada kohtutäitur Tarvi Söömeri 26.11.2019 otsus, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr 133/2019/141.
44.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga samuti selles, et maakohtu määrusest ei nähtu, millises osas tuleb kohtutäituril võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebus uuesti läbi vaadata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtutäitur esile toonud, et lahendas võlgniku kaebuse osaliselt 28.oktoobril 2019.a, tühistades kinnistu enampakkumise (tlk 6). Eelnevast tulenevalt tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja määrata kohustada kohtutäiturit vaatama võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebus uuesti läbi osas, milles see oli kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsuse tegemise ajaks läbi vaatamata.
45.Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selleski, et kohtutäituril puudus vajadus analüüsida sissenõudja kaebuse mõjusid täitemenetlusele ja selle tulemusele ning neid vaidlustatud otsuses
2-19-18741 kajastada. Nimelt on maakohus jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur oli sissenõudja 29.oktoobri 2019.a kaebuse kohtutäituri otsusele lahendanud 15.novembril 2019.a (tlk 6). Seega ei pidanud kohtutäitur sissenõudja kaebust vaidlustatud otsuse tegemisel enam uuesti lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta osa, milles maakohus leidis, et kohtutäituri otsus ei vasta TMS § 217 lg-s 5 sätestatud nõudele sissenõudja 29.oktoobri 2019.a kaebuse mõju analüüsi ning selle alusel täitemenetluse peatamise põhjenduste puudumise tõttu.
46.Ringkonnakohus ei nõustu aga väitega, et maakohus on asjaolusid ebaõigesti tuvastanud. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole maakohus tuvastanud, et vaidlus sissenõudja nõude suuruse üle puudub. Alust ei ole nõustuda ka sellega, et maakohus on rahuldanud sissenõudja kaebuse osas, milles sissenõudja ei ole põhjendusi kohtule esitanud, arvestades, et kohtutäituri väide on tervikuna põhistamata.
47.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetav ka vaidlustatud otsuse sisu hindamata jätmine või pealiskaudsus selles. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjalikult ja jälgitavalt põhjendanud ning õigustatult leidnud, et vaidlustatud otsus on võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebuse osas, milles see oli otsuse tegemise ajaks veel läbi vaatamata, TMS § 46 lg 1 p 1 alusel motiveerimata ning kohtutäituril puudus õigus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 4 alusel.
48.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TMS § 217 lg 5 ei näe ette otsuse motiveerimise (põhjendamise) ulatust, ei piisa otsuse koostamisel pelgalt faktiliste asjaolude esile toomisest, nende kordamisest otsuse põhjendavas osas ja kohtutäituri lõppjärelduse esitamisest. Nii täitemenetluse osalisele, kelle õigusi otsus puudutab, kui ka kohtule, kelle pädevuses on kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse läbi vaatamine ning seeläbi otsuse seaduslikkuse kontroll, peab olema kohtutäituri otsuse põhjendavast osast üheselt ja selgelt arusaadav, millistel kaalutlustel kohtutäitur konkreetse otsustuseni jõudnud on. Kohus ei saa vaidluse lahendamisel kohtutäituri otsuse seaduslikkuse üle seda põhjenduste puudumisel ise sisustama hakata, kuid omab pädevust otsus puuduliku motiveerituse tõttu tühistada ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
49.Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsuse punktist 10.2 lisaks asjaolude esile toomisele vaid kohtutäitur lõppjäreldus (arvamus), et kuna asi müüdava vara hinnas on lahendamisel kohtu kaudu, tuleb täitemenetlus peatada mh seni, kuni on jõustunud müüdava vara hinnas vastavasisuline kohtumäärus (tlk 6). Millistel kaalutlustel (mitte asjaoludel) kohtutäitur sellise otsustuseni jõudis, kuidas kaalus nii võlgniku kui sissenõudja huve ning võlgniku kaebuse lahendamata osa mõju täitemenetlusele, jääb põhjenduste puudumise tõttu ebaselgeks.
50.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti täheldanud, et vaidlustatud otsusest ei nähtu põhjendus täitemenetluse peatamise vajalikkuses kinnisasja hindamise ajaks kohtus. Maakohtu järeldus, et vaidlustatud otsus on TMS § 46 lg 1 p 1 alusel motiveerimata, on õige. Maakohus ei ole sedastanud, et eelnimetatud õigusnormi kohaldamise eeldust (kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine) ei esine, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult järeldanud on.
51.Õiged on ka maakohtu tähelepanekud, et vaidlustatud otsusest ei nähtu õigusnormid, mille alusel kohtutäitur leidis, et täitemenetluse peatamine on TMS § 46 lg 2 p 4 alusel lubatav teiste kohtumenetluste tõttu. Arvestades, et ka ringkonnakohtule ei ole teada, et sellised õigusnormid Eesti õiguskorras eksisteeriksid, on maakohtu seisukoht, et praegusel juhul puudus kohtutäituril õigus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 4 alusel, põhimõtteliselt õige.
2-19-18741
52.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtuasjadele viitamisel olnud umbmäärane. See fakt nähtub vaidlustatud otsuse resolutsioonist, milles on märkimata täiteasjaga puutumuses olevate tsiviilasjade numbrid. Vaidlustatud otsuse põhjendavast osast ei nähtu tsiviilasja numbrit, mis on seotud võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna välja selgitamisega (tlk 6).
53.Maakohtule tehtud etteheited seonduvalt sellega, et kohtumäärusest ei nähtu kohtu põhjendatus, mil viisil saab täitur sissenõude täita, kui menetluses puudub vaidlustamata nõude suurus ja nõude katteks müüdava vaidlustamata asja hind, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatud ja arusaamatud. Maakohus on selgitanud, et hinna määramiseta ei ole võimalik enampakkumist kehtivalt korraldada. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et TMS § 80 lgst 1 tulenevalt määrab enampakkumise aja kohtutäitur, olles sama paragrahvi lg 2 alusel seotud üldjuhul vaid piiranguga korraldada enampakkumist mitte varem kui kümne päeva möödumisel asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas.
54.Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et maakohus on menetluskulude jaotamisel eksinud. Kuivõrd maakohus sissenõudja kaebuse rahuldas, jättis kohus õigesti selle menetlemisest tingitud kulud kohtutäituri kanda. Maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb muuta ja täpsustada siiski õigusliku aluse osas ning märkida, et menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel.
55.Vastuseks võlgniku määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
56.Lisaks eelnevalt väljendatud seisukohtadele kohtutäituri diskretsioonotsusega seoses selgitab ringkonnakohus, et kohtutäituril on kohustus täitemenetlus peatada ainult siis, kui esineb mõni TMS § 46 lg 1 p-des 1-71 sätestatud absoluutsetest alustest. Praegusel juhul seda asja materjalidest ei nähtu, vaidlustatud otsuses on kohtutäitur selgelt viidanud TMS § 46 lg 2 p-le 1 ja p-le 4. Ka Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei kohusta TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 kohtutäiturit täitemenetlust peatama (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.aprilli 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09,p 21).
57.Täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 1 alusel, so kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul, ei piisa pelgalt kaebuse esitamise faktist. Kohtutäituril tuli oma otsust täitemenetluse peatamise kohta TMS § 217 lg-st 5 tulenevalt ka põhjendada, mis on ringkonnakohtu hinnangul ebaõnnestunud eelpool toodud põhjendustel. Maakohtul ei olnudki vaidlustatud otsuse punkti 10.2. puhul sisulistest kaalutlustest võimalik lähtuda, kuna need ei ole tuvastatavad. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et täitemenetluse peatamise põhjendatus seoses kohtumenetlusega kinnisasja hinna määramiseks on ebaselge.
58.Täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 4 alusel tuli kohtutäituril esile tuua, milline õigusnorm lubab täitemenetluse peatamist täiteasjaga puutumuses olevates kohtumenetlustes kuni kohtuasjade lahendite jõustumiseni. Kuivõrd hetkel teadaolevalt sellist regulatsiooni ei eksisteeri, jääb arusaamatuks võlgniku mittenõustuminew maakohtu seisukohaga selles, et kohtutäituril puudus õiguslik alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 4 alusel. Võlgnik ei ole ka ise määruskaebuses sellise õigusnormi olemasolule viidanud, samuti ei seda esile toodud kohtutäituri määruskaebuses. Eelnevast tulenevalt on asjakohatud etteheited maakohtule võlgniku kaebuses esile toodud asjaolude ning kohtumenetluses avaldatud seisukohtade kaalumata jätmise kohta.
59.Ringkonnakohtule on mõistetav võlgniku soov oma õigusi täitemenetluses kaitsta. Õigusaktid pakuvad selleks ka erinevaid võimalusi. Seoses sundtäitmise lubamatuks
2-19-18741 tunnistamise hagi esitamisega on sobivaks õiguskaitsevahendiks hagi tagamise taotluse esitamine ja kohtult täitemenetluse peatamise taotlemine TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel. Arestitud kinnisasja hinnaga mittenõustumisel saab võlgnik esitada kaebuse kohtutäiturile ja hinna vaidlustada TMS § 74 lg 7 alusel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole võlgnik kohtutäituri poolt arestimisakti kantud, sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud ekspertiisiaktis sisalduvat hinda, tähtaegselt vaidlustanud (tlk 6). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiasjas (tsiviilasi nr 2-19-14301) on võlgniku poolt esitatud hagi tagamise taotlused rahuldamata jäänud põhjusel, et hageja ei ole usutavalt põhistanud seda, et kostjal ei ole hageja vastu nõudeid (tlk 8) või et nõue puudub, kuna on täidetud (tlk 10 pöördel). Ringkonnakohus osundab, et seadusandja ei ole hagi tagamise taotluste esitamise õigust kordade arvuga piiranud.
60.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et sissenõudja on jätnud kaebuses oma õiguste riive põhistamata. Kaebusest nähtuvalt on sissenõudja esile toonud, et täitemenetluse põhjendamatu peatamine sisuliselt aastateks on sissenõudja õigusi intensiivselt riivav, tuues kaasa viivituse täitetoimingute tegemisel ning sissenõudjale võimaliku kahju tekke, kui nõue jääb rahuldamata. Enampakkumisele registreerus vaid üks huviline, kes tegi pakkumise, järgmisel enampakkumisel sama alghinnaga kinnistut müües osalejad ilmselt puuduksid (tlk 3).
61.Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka selle väitega, et maakohtu määrusest ei nähtu, millise seadusega kaitstud sissenõudja õiguse või huvi suhtes on kohtumäärus tehtud. Maakohtu määrusest on arusaadav, et see on tehtud silmas pidades täitemenetluse osaliste õigust seaduse nõuetele vastava täitemenetluse läbiviimisele, konkreetsemalt aga õigust saada kohtutäiturilt TMS § 217 lg 5 kohaselt motiveeritud otsus täitemenetluse peatamise kohta. Kuigi eelduslikult võib nõustuda selle võlgniku väitega, et sissenõudja nõuded on tagatud arestitud kinnisasjaga, ei tähenda eelnev, et kohtutäitur võib täitemenetluse seadusliku aluseta või põhjendamatult teadmata ajaks peatada. Maakohus on põhjendatult ja õigesti sissenõudja kaebuse rahuldanud, vaidlustatud otsuse tühistanud ning kohustanud kohtutäiturit läbi vaatama võlgniku 24.oktoobri 2019.a kaebust osas, milles see oli vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks veel läbi vaatamata. Taotluste lahendamine
62.Kohtutäitur on ringkonnakohtule 18.märtsil 2020.a edastanud menetlusdokumendi, mida ringkonnakohus käsitleb täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusena. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, arvestades, et kohtutäitur ei ole taotlust põhistanud ega selgitanud, miks omavad menetlusdokumendile lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.märtsi 2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14301 ja kohtutäituri 17.märtsi 2020.a otsus täitemenetluse peatamise kohta kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 tehtava kohtulahendi jõustumiseni tähtsust asjas, milles maakohtule esitati kaebus kohtutäituri 26.novembri 2019.a otsusele täitemenetluse peatamise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
63.Võttes arvesse, et määruskaebused jäävad rahuldamata, jäävad kummagi kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel selle esitaja kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-19-18741
64.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg 1 resolutsiooni punktide 1-4 ning 6-7 osas. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 5 osas.