Aleksandr Dak hagi Robert Bota vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Daki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aleksandr Dak (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Roman Levin Vastustaja (kostja): Robert Bota (isikukood: XXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase
1.Jätta Aleksandr Daki määruskaebus hagi läbivaatamata jätmise osas rahuldamata. Rahuldada Aleksandr Daki määruskaebus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus Robert Bota menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Robert Bota avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Robert Bota menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot (sh käibemaks) ning mõista
4.1.Jätta läbi vaatamata Aleksandr Dak hagi Robert Bota vastu võla nõudes.
4.2.Jätta menetluskulud Aleksandr Daki kanda.
4.3.Rahuldada osaliselt Robert Bota menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.4.Määrata Robert Bota menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot (koos käibemaksuga).
4.5.Välja mõista Aleksandr Dakilt Robert Bota kasuks menetluskulud 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Aleksandr Daki (hageja) hagi Robert Bota (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2016 määrusega (I kd, tl 150–151) osaliselt kostja taotluse tagatise andmiseks menetluskulude katteks ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 400 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas
13.aprilli 2016 määrusega (I kd, tl 185–186) Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016 määrusega määratud kostja eeldatavate menetluskulude katteks antava tagatise tasumise kohustust ning võimaldas hagejal tasuda tagatise summas 400 eurot kahe osamaksena. Makseinfo kohaselt tuli esimene osamakse tasuda hiljemalt 28. aprilliks 2016 ja teine osamakse 20. maiks 2016.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis 31. mai 2016 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse,
määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot koos käibemaksuga ning mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus leidis, et hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 197 teise lause kohaselt kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid tagatise esimese osamakse tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist ei nähtu tagatise esimese osamakse laekumist. Kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel seoses hagi läbi vaatamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 21,5 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2580 eurot, millele lisandub käibemaks 516 eurot, kokku 3096 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Maakohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikaga ning sellist määra saab lugeda põhjendatuks. Maakohus nõustus hagejaga, et tegu ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hagiavaldusele vastuse koostamine 3,5 tundi ning kohtuistungil osalemise aeg 3 tundi on põhjendatud. Samas ülejäänud õigusabi ajamaht on ülepaisutatud. Maakohus leidis, et õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kokku 12,5 tunni ulatuses, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulu 1500 eurot (12,5 x 120), millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku 1800 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses, jätkata menetlust hageja võla nõudes kostja vastu, alternatiivselt hagi läbi vaatamata jätmisel jätta kostja menetluskulud täies ulatuses või osaliselt tema enda kanda või vähendada kostja kindlaksmääratavaid ja hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Määruskaebuse kohaselt hagi läbi vaatamata jätmine põhjusel, et hagejal ei ole majanduslikke võimalusi tasuda tagatist, võtab hagejalt võimaluse oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses. Selliselt piiratakse oluliselt hageja põhiseaduses sätestatud õigust pöörduda õiguste rikkumise korral kohtusse ning esitada kostja vastu tema kohustuste rikkumisest tulenev nõue. Tagatise määramine ning selle tasumata jätmisel hagi läbi vaatamata jätmine välistab hageja nõude edasise menetlemise. Menetluskulude kindlaksmääramisel oli kohtul võimalik arvestada TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja majanduslikku olukorda arvestades on ebamõistlik ning ebaõiglane mõista temalt kostja menetluskulud täies ulatuses välja. Kostja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses või alternatiivselt osaliselt kostja enda kanda. Hageja rasket majanduslikku olukorda arvestades tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtudes kaaluda kostja menetluskulude täiendavat vähendamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt oli samade poolte vahel samaaegselt sisuliselt analoogne vaidlus tsiviilasjas nr 2-15-11021, kus kohus rahuldas osaliselt kostja tagatise taotluse, kuid hageja poolt jäeti see samuti täitmata. Hageja esitas ka eelviidatud menetluses määruskaebusi ja põhistas neid samade asjaoludega. Nimetatud tsiviilasjas otsustas Tartu Ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu tegevus tagatise määramisel oli õiguspärane ja hageja soov menetleda tsiviilasju ilma riskita ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-15-11021 jäeti samuti kostja menetluskulud hageja kanda. Tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Antud juhul on maakohus arvestanud ja kaalunud mõlema poole huvisid. Lõplik tagatise suurus ei ole niivõrd suur, et välistaks igasugused võimalused selle maksmiseks ja hageja soov on vaid saada riskivabalt kohtumenetluses osaleda. Hageja ei ole seoses vaidlusaluste lepingutega ja käesolevas tsiviilasjas teinud senini rahalisi kulutusi, mistõttu ei saa rääkida vara või mõne muu õiguse kaotamisest. Hageja tegevust saab tõlgendada ettevõtlusena, mistõttu lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on hageja äririsk. Äririski ei saa pidada raskeks tagajärjeks TsMS § 196 lg 21 tähenduses. Maakohus on oluliselt vähendanud kostja menetluskulusid, mistõttu on kostja menetluskulude suurus igati põhjendatud ja täiendavale vähendamisele ei kuulu. Hageja halb majanduslik olukord ei ole selline erandlik asjaolu, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise osas tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1440 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot.
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei too ühtegi asjaolu, miks hagi läbi vaatamata jätmine tema suhtes on põhjendamatu. Kõiki määruskaebuses esitatud väiteid on nii maakohus kui ka ringkonnakohus tagatise määramise otsustamisel analüüsinud ning põhjendatult leidnud, et hageja kohustamine maksta kostja kulude katteks tagatis ei riku hageja õigust pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Hagi läbi vaatamata jätmine hageja poolt kostja kulude katteks tagatise mitte maksmisel ei piira hageja õigust oma nõude maksma panekuks. TsMS § 426 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas senise kohtupraktikaga ning on põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et osa kostja lepingulise esindaja õigusabi ajamahust on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu poolt põhjendatuks loetud kostja esindaja õigusabi teenuse ulatus 12,5 tundi asja keerukusele ega mahule. Maakohus luges põhjendatuks hagiavalduse koostamise aja 3,5 tunni ulatuses ning kohtuistungil osalemise aja 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on vajalike toimingutega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud. Maakohus leidis, et e-toimikus dokumentidega tutvumise ja kliendile ülevaate andmisega, kohtule täiendava seisukoha esitamisega ja kohtuistungi protokolli parandamiseks vastuse koostamisega seotud lepingulise esindaja aeg on ülepaisutatud. Maakohtu määrusest ei selgu, kas maakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks nimetatud toimingute osas osaliselt või jätab täielikult rahuldamata selle ebamõistliku suuruse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul peab aga dokumentidega tutvumine ning kliendile ülevaate andmine üldreeglina olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks vajaliku toiminguga, s.o eelkõige kohtule esitatava kirjaliku dokumendi koostamisega. Sellest tulenevalt ei ole üldjuhul nende toimingute, s.o dokumentidega tutvumise ja kliendiga suhtlemise eest vastaspoole poolt kulude hüvitamine põhjendatud. Kostja taotles 9. mai 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt kulude hüvitamist esindaja 5 töötunni ulatuses seoses kohtule täiendava seisukoha (vastuväidete kujundamine seoses võimaliku käsunduslepinguga, seltsingulepinguga ja leppetrahvi nõudega) esitamisega
20.jaanuaril 2016. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, kas maakohus jättis nimetatud toiminguga kostja lepingulise esindaja kulu täielikult rahuldamata või vähendas seda. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja ei ole kohtule nimetatud dokumenti esitanud. Kuivõrd dokumenti ei ole kohtule esitatud, ei ole põhjendatud kohustada vastaspoolt hüvitama selle väidetava koostamisega kaasnenud kulu. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku 10 töötunni ulatuses, s.o rahaliselt 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot. Nimetatud ajakulu hõlmab hagiavaldusele vastuse koostamist, kohtuistungil osalemist ja selleks ettevalmistust ning vajalikul määral hageja taotlustele ja kaebustele vastuste ja seisukohtade koostamist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohaldada tulnuks TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaldub üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Ringkonnakohtu hinnangul sedavõrd erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esinenud. Üksnes menetluskulusid kandma kohustatud isiku raske majanduslik olukord ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks.
8.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.