lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-6390/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 27.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-6390/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
601
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Katrin Kiirend-Pruuli

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-6390

Tsiviilasi

I.N-i hagi A.W väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: I.N (isikukood XXX,)

vastu

tagasiulatuva

elatise

Kostja: A.W (isikukood XXX, Laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse: P.X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1.I.N (hageja) esitas 19.03.2026 Tartu Maakohtule hagi A.W (A.W, kostja) vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodil 23.06.2025 kuni 17.02.2026. Hagiavalduse päises oli hagejaks märgitud I.N ning I.N märkis hagis, et „Asjaolu, et laps on nüüd täisealine, ei välista tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Hageja palub kanda väljamõistetud elatis otse lapse pangakontole, kuna laps on nüüd täisealine ning elatis on mõeldud lapse vajaduste katmiseks.“ Hagi asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja ühine laps P.X sai xx.xx.xxxx täisealiseks. Laps elas alguses X juures ning alates 23.06.2025 kolis elama X juurde ja hiljem elas vanematest eraldi. Laps töötas õpingute kõrvalt ning kasutas enda ülalpidamiseks enda teenitud tulu.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja täitits enda ülalpidamiskohustust äärmiselt minimaalselt ning G. K. tekkis enda elatamiseks rahaliste vahendite puudujääk.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Ehkki hagiavaldus on esitatud mõningaste puudustega, ei pea kohus praegu põhjendatuks määrata tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
3.TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole I.N-i õiguste rikkumine võimalik, mistõttu ei ole hagi esitatud I.N-i kui hageja õiguste ja huvide kaitseks. I.N ei ole hagi esemeks oleva õigussuhte pooleks. Elatise nõudes on hagejaks laps ise ning see kehtib ka tagasiulatuva elatise nõude puhul (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 p 21, kus on märgitud, et „tagasiulatuv elatisenõue on lapse nõue vanema vastu“.) Seega ei ole I.N-i õiguseid rikutud ja tema ei ole ka hagi esitamiseks õigustatud isik. Elatise nõudmise hagi saab esitada P.X, mitte tema X. Kuni laps on alaealine, saab tema nimel elatishagi kohtule esitada lapsevanem kui tema seaduslik esindaja. Hagejaks on sellisel juhul ikkagi laps ise, kuid lapsevanem esindab teda menetluses. P.X sai XX.XX.XXXX täisealiseks, mistõttu on ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja TsMS § 202 lg 1 ja 2 tulenevalt tsiviilkohtumenetlusteovõimeline ning peab ise kaitsma oma õigusi ja huve. X ei ole täisealise lapse seadusjärgset esindusõigust isegi siis, kui nõue puudutab perioodi, mil laps oli alaealine.
4.Kohus selgitab, et kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5.I.N-il võiks olla nõue A.W vastu üksnes siis, kui ta oleks G. K. ülalpidamiseks täitnud omapoolse ülalpidamiskohustuse ning seejärel andnud G. K. ülalpidamist ka A. K.langeva osa eest. Sellisel juhul oleks I.N täitnud A. K. kohustuse ning saaks esitada tagasinõude. Praegu selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Vastupidi, hagi asjaoludest nähtub, et P.X pidas ennast ise üleval, kuna mõlemad vanemad andsid talle ülalpidamist vajalikust väiksemas ulatuses. Seega ei ole I.N täitnud ülalpidamiskohutust A. K. eest ning ka sellel alusel A.K. vastu nõuet esitada ei saa.
6.Kuna I.N on esitanud kohtule hagi talle mittekuuluva nõude sissenõudmiseks, on tegemist perspektiivitu hagiga. Seega keeldub kohus I.N-i hagi § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel menetlusse võtmast.
7.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja pole menetluses osalenud, kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium