N Bi ja Y Bi hagi O Bi vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hageja I nõude hind 2589,48 eurot Hageja II nõude hind 2589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: N B (isikukood xxx), seaduslik esindaja Y Ba (isikukood xxx), lepinguline esindaja J K (isikukood xxx) Hageja II: Y B (isikukood xxx), seaduslik esindaja Y Ba (isikukood xxx), lepinguline esindaja J K (isikukood xxx) Kostja: O B (sündinud xxx)
Asja läbivaatamine
12.03.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista O Bilt N Bi kasuks elatis ajavahemiku eest alates 1. aprillist 2025 kuni
31.märtsini 2026 kokku summas 2345,88 eurot. Elatis tuleb kanda kanda Y Ba arvelduskontole nr xxx märkides selgituseks „N Bi elatise võlgnevus“.
3.Välja mõista O Bilt N Bi igakuine elatis alates 1. aprillist 2026 kuni N Bi täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Elatis tuleb kanda Y Ba arvelduskontole nr xxx märkides selgituseks „N Bi elatis“.
4.Välja mõista O Bilt Y Bi kasuks elatis ajavahemiku eest alates 1. aprillist 2025 kuni
31.märtsini 2026 kokku summas 2345,88 eurot. Elatis tuleb kanda kanda Y Ba arvelduskontole nr xxx märkides selgituseks „Y Bi elatise võlgnevus“.
5.Välja mõista O Bilt Y Bi igakuine elatis alates 1. aprillist 2026 kuni Y Bi täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste
komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Elatis tuleb kanda Y Ba arvelduskontole nr xxx märkides selgituseks „Y Bi elatis“.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N B ja Y B esitasid 24.03.2025 oma isa O Bi vastu hagi, millega nõudsid mõlemale lapsele alates hagi esitamisest elatist miinimumsummas. Avalduse kohaselt tasub O B oma lastele elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt (30-50 eurot kahe lapse peale kokku nädalas), kuigi laste emale on teada, et kostja sissetulek võimaldab poegadele miinimumelatist tasuda. Lastega kohtub isa paar korda aastas.
2.12.03.2026 istungile isa ei ilmunud. Ta kinnitas 19.01.2025 kohtule saadetud e-kirjas, et sai kutse kätte, kuid ei saa istungile tulla, kuna viibib välismaal. Istungi edasi lükkamist ta ei taotlenud. Hagejad taotlesid kostja puudumisel vastavalt TsMS § 410 asja sisulist lahendamist. Hagejad loobusid istungil elatise nõudest perioodi eest 24.03.2025-31.03.2025. Laste ema kinnitas, et saab mõlema lapse eest lapsetoetust 80 eurot. Rohkem lapsi emal ei ole. Emale teadaolevalt ei ole isa töövõime piiratud. Ta töötab xxx asuva tööandja juures xxx. Lapsed isa ei viibi isa juures. Isa käis viimati laste juures 2025. aasta augustis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Nähtuvalt laste sünnitunnistustest (dtl 8-14) on nii hagejad kui ka kostja Ukraina kodanikud. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 28 punkti 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli punkti 3 kohaselt määratakse, juhul, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Antud juhul ei ole laste ja vanema elukoht ühes riigis, mistõttu ei saa kohalda artikli 28 punkti 2, samuti ei kohaldu punkt 3, mis reguleerib olukordi, kus laps ja vanem elavad kahes erinevas õigusabilepingu pooleks olevas riigis, see tähendab Ukrainas ja Eestis. Õigusabileping ei reguleeri olukorda, kus Ukraina kodanikest lapsed
elavad Eestis ja Ukraina kodanikust vanem kolmandas riigis. Seega tuleb vaidluse kohtualluvus määrata muude Eestile kohalduvate õigusnormide alusel.
7.Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) artikli 3 punkti b) kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama muu hulgas selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kuna hagejad elavad Eestis, võib hagi esitada Eesti kohtule sõltumata sellest, et kostja Eestis ei ela.
8.Vastavalt nõukogu määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artiklile 15 kohaldatakse määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Vastavalt 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli artikli 3 lõikele 1 kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust, milleks on antud juhul Eesti õigus.
9.Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohus toimetas talle menetlusdokumendid kätte ning kostja kinnitas kohtule saadetud e-kirjas, et on kohtukutse kätte saanud. Kostja ei taotlenud istungi edasilükkamist ega esitanud hagile vastust. Hagejad taotlesid asja läbivaatamist kostja puudumisel. TsMS § 410 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt kostja puudumisel, kui kostjat on menetlusest nõuetekohaselt teavitatud ning puudumine ei takista asja lahendamist.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
12.N Bi ja Y Bi on kostja aleealised laps. Lapsed elavad ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
13.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et juhul, kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 20.1). Kuna alaealisele lapsele on käesolevas vaidluses nõutut üksnes seadusjärgset elatist, siis ei ole vajadust üksikasjaliselt hinnata kostja vastuväiteid kulututse põhjendatusele.
14.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise
aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
15.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetust saab laste eest nende ema.
14.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Nii hagejate kinnitusel elavad nad püsivalt koos oma emaga. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
16.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe ei ületa kolme aastat, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kuna hagejate vanusevahe ületab kolme aasta, ei kuulu see säte antud vaidluses kohaldamisele.
16.Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli PKS § 101 alusel hagejate suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Ajavahemikul 01.04.2025–31.03.2026 oli kummalegi lapsele makstav elatis 301,74 eurot kuus. Kahe lapse kohta kokku 603,48 eurot kuus ehk 7241,76 eurot aastas. Kostja on samal perioodil tasunud elatist kokku 2550 eurot. Seega on tasumata elatis kokku 4691,76 eurot, millest kummagi lapse kohta 2345,88 eurot.
17.Alates 01.04.2026 kuni N Bi ja Y Bi täisealiseks saamiseni (s.o vastavalt kuni xxx ja kuni xxx) mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.
18.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud N Bi ja Y Bi elatise summa kandma iga kuu
10.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole.
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.