Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-26-6040 leidund vahejuhtumiga on hageja, O.O keeldunud kostja juurde minemast ning alates 01.08.2025 elab hageja püsivalt ema juures. Sellest ajast alates katab ema kõik hageja kulud ja lahendab lapse igapäevaelu korralduslikud küsimused. Hageja igakuised vältimatud püsikulud on ligikaudu 622,77 eurot. Kuna kostja hageja ülalpidamises ei osale, siis nõuab hageja kostjalt elatist. Hageja ema igakuine brutosissetulek on 1700 eurot ja talle makstakse kolme lapse eest lastetoetust kokku 260 eurot kuus ja lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Hageja ema kannab kostjale lastetoetustest 86,66 eurot kuus ning lasterikka pere toetusest 150 eurot kuus, kuna kaks alaealist last elavad mõlema vanema juures vaheldumisi. Hageja emale kuulub korteriomand Kastre vallas ning sõiduauto XXX . Kostja sissetulekute osas hagejal andmeid ei ole, kuid varasemalt on ta leppinud ainult ametikohtadega, mille palgad on vahemikus 8000–10 000 eurot. Kostjale kuuluvad korteriomand Ülenurme alevikus, kinnistu Kaagvere külas koos kolme elamuga, kaks sõiduautot, matkabuss, traktor, ATV, mootorratas ning kahe ettevõtte osalused. Arvestades hageja igakuiseid kulusid, mis on 622,77 eurot, ning vanemate varalist seisundit ja tegelikku hoolduskoormust, leiab hageja esindaja, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 311,38 eurot kuus. Hageja esindaja esitas kostjale 15.12.2025 kirjaliku nõude tasuda hagejale elatist alates 01.08.2025 seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, s.o 301 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõuet täitnud ning ei ole alates 01.08.2025 tasunud hagejale regulaarselt elatist. Kostja on elatise maksmise sidunud täiendavate kuludokumentide esitamisega, mistõttu on elatise tasumine viibinud mitme kuu jooksul. Hageja esindaja hinnangul ei ole selline täiendavate dokumentide nõudmine põhjendatud ning see on toonud kaasa viivituse hageja ülalpidamises ning suurendanud hageja ema halduskoormust ja pinget. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2025-28.02.2026 kokku summas 1792,23 eurot ja edasiulatuvalt igakuise elatise 311,38 eurot, mida indekseerida iga aasta 1. aprillil tulenevalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Hageja palub elatise välja mõista kuni hageja suhtluskorra osas tehakse käimasolevas kohtumenetluses jõustunud kohtuotsus või vanemate omavaheline mõistlik kokkulepe, mille järel on pooltel võimalik elatise küsimust vajadusel uuesti hinnata arvestades lapse tegelikku elukorraldust.

KOHTU SEISUKOHT

2-26-6040 võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 3 sätestab erisusena suhted, mida kohus võib abieluasjas, ülalpidamiseasjas ja muus perekonnaasjas hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida. Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p-le 4 võib kohus menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Riigikohus on 07.11.2018. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-6491 avaldanud seisukohta (p 12), et hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades. TsMS § 377 lg-s 1 nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema. Hagi tagamisena kostjat elatist maksma kohustamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada alaealisele lapsele menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendanud TsMS § 377 lg 2 järgi hagi tagamise vajadust. Hageja esindaja on põhjendanud, et alates 01.08.2025 elab hageja püsivalt ema juures ja alates sellest ajast kostja lapse ülalpidamises ei osale ning hageja ema kohtuväliselt esitatud nõuet maksta lapsele elatist ei ole kostja nõustunud täitma. Hageja esindaja väitel on hageja igakuised vältimatud kulud 622,77 eurot. Seoses sellega, et kostja lapse ülalpidamises ei osale, on hageja ema majanduslik olukord oluliselt halvenenud ja hageja ülalpidamine on olnud tagatud üksnes tema elustandardi olulise languse ja hageja ema lähikondsete toetuse abil. Perekonnaseaduse (PKS) §§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, peab ta täitma lapse ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. PKS § 101 näeb ette alaealisele elatise arvutamise. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei vabane ja kohus võib vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud summa üksnes mõjuval põhjusel. Vastavalt PKS § 102 lg-le 3 võib kohus elatise välja mõista ka sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on kostjal hageja, s.o oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Elatise suuruse, sh elatise arvutamise aluseks olevad asjaolud, selgitab kohus välja kohtumenetluse käigus, mis võtab aga aega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja on põhjendanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja tal rahalist abi juba menetluse ajal. Hageja taotleb kostjalt menetluse ajaks elatist 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul on sellises ulatuses elatise nõudmine põhjendatud. Menetluse ajaks nõutav elatisesumma on väiksem kui seaduse alusel arvutatud elatise summa ja hetkel ei ole teada, et esineks PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus, mis annaks alust mõista kostjalt välja elatis taotletust väiksemas ulatuses. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise abinõuna kohustab kostjat maksma hagejale elatist 200 eurot kuus alates käesoleva määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb elatis maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole.

2-26-6040 Tsiviilasi on jagatud kohtunik Roman Levini menetlusse, kelle eemalviibimise tõttu lahendab hagi tagamise avalduse asendamise korras kohtunik Kristiina Kask. Vastavalt TsMS § 465 lg-le 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, pool esitada määruskaebuse. TsMS § 390 lg 2 järgi, ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.