2-13-56334/190 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Xxxx esitas 27.11.2013 venekeelse allkirjastamata hagi Xxxx vastu kahju hüvitamiseks. 20.01.2014 saabus kohtule allkirjastatud eestikeelne hagiavaldus. Hagiavalduse kohaselt tekkis nõutav kahju Korteriühistu Xxxx hallatava hoone katkisel trepil 27.11.2010 kukkumisega. Xxxx on valitud Korteriühistu Xxxx juhatuse liikmeks ning saab enda tegevuse eest tasu. Hageja hinnangul on Korteriühistu Xxxx juhatuse ülesandeks maja üldkasutatavate osade, sh treppide, korrashoiu korraldamine. Xxxxon ametlikult küll ainult üks juhatuse liikmetest, kuid hagejale teadaoleva informatsiooni järgi ning hageja hinnangul juhib XxxxKorteriühistu Xxxx juhatust ainuisikuliselt ning autokraatselt, so hagejale teadaolevalt teised juhatuse liikmed Korteriühistu Xxxx juhtimisest osa ei võta. Hageja hinnangul on Xxxxenda ülesanded Korteriühistu Xxxx ainsa tegutseva juhatuse liikmena hooletusse jätnud mh selle trepi remonti mitte korraldades, millel hageja kukkus, mille tõttu hageja kahju kannatas. Hageja leiab, et kostja käibekohustus VÕS § 1045 mõistes oleks olnud Xxxx maja välistreppide korrashoiu korraldamine ning treppide viimine mitte-eluohtlikkusse seisukorda (või siis vähemalt hoiatavate märkide ülespanemine treppide juurde). Hageja kinnitab, et antud juhul on õigeks kostjaks Xxxx. on korteriühistu juhatuse liikmena hooletult suhtunud oma lepinguliste kohustuste täitmisesse, jättes planeerimata ja majandustegevuse aastakavva võtmata hädavajalikud remonttööd korteriühistu liikmetele ühiselt kuuluva elamu osa – välistrepi - heakorrastamiseks. Hageja leiab, et kostja vastutab korteriühistu juhatuse liikmena hageja kui korteriühistu liikme ees VÕS §-st 620 tulenevalt käsunduslepingu alusel, kuna on jätnud juhatuse liikmena käsunduslepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju summas 3540,04 eurot ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ja leiab, et see on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei saa vastutada hageja ees käsunduslepingust tulenevalt, kuna poolte vahel sellist lepingut ei ole sõlmitud. Käsundusleping on kostja kui korteriühistu juhatuse liikme ja korteriühistu vahel, kuid kostja ei vastuta hageja kui korteriomaniku ees käsunduslepingu alusel. Kostja on elanud Xxxx Tallinnas aastaid ja teab seetõttu trepi seisukorda, mis ei ole hageja kirjeldatu, samuti oleks kostja ise pidanud olema hoolas ja mitte tekitama endale väidetavat ebausutavat kahju. Kostja ei saa vastutada hageja ees tegevusetusdelikti alusel, kuna elamu korrashoiu kohustus lasub korteriühistul mitte kostjal. Kostja palub lahendada vaheotsusega kostja vastuväide selle kohta, et hagi on esitatud vale kostja vastu ja seega

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, asub seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu ja seetõttu õiguslikult põhjendamata. Kohus rahuldab kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks, teeb asjas lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 1 võib kohus menetluses, kus on esitatud hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõude suuruse tõendamine on keerukas, teha poole taotlusel vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on korteriühistus Xxxx liige, kes on elanud antud elamus aastaid. Kostja on nimetatud korteriühistu juhatuse liige. Hageja väitel komistas ja kukkus ta elamu remontimata välistrepil, mille tagajärjel tekkis talle oluline varaline ja mittevaraline kahju. Hageja seisukoha kohaselt vastutab temale tekkinud kahju eest kostja kui korteriühistu juhatuse liige, kuna kostja ei taganud trepi korrasolekut. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab tegevusetusest tulenev kohustus lasuda suhtes hagejaga üksnes korteriühistul kui juriidilisel isikul, mis on vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 korteriomanike poolt loodud ehitises asuvate korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. See säte reguleerib korteriühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet. Seega kohustus tagada muuhulgas hoone välistrepi korrashoid, saab suhtes hagejaga kui korteriomanikuga lasuda üksnes majas asutatud korteriühistul. Korteriühistu suhetes liikmetega tuleb liikme kahjustamisel ühistu kohustuste rikkumisest tulenevalt lähtuda liikme ja ühistu vahelisest lepingust. Sellise lepingulise suhte olemasolu välistab üldise käibekohustuse kui lepinguvälise kohustuse alusel nõude esitamise, kuivõrd hageja saab oma nõude esitada lepingulisel alusel. Seega saaks kohtu hinnangul käesolevas asjas esitatud nõudes kohustatud isikuks olla üksnes korteriühistu.

VÕS § 619 alusel kohustub käsunduslepingu alusel üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. MTÜS § 32 lg 2 alusel vastutavad juhatuse liikmed, kes on tekitanud mittetululundusühingule kahju oma kohustuse rikkumisega, mittetulundusühingu ees. Juhatuse liige on käsunduslepingu sõlminud korteriühistu kui juriidilise isikuga. Kohus leiab, et hagejaga kui korteriühistu liikmega juhatuse liikmel käsunduslepingul põhinevat võlasuhet ei ole ning korteriühistu liiget ei saa suhtes juhatuse liikmega lugeda käsundiandjaks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui kostja on rikkunud tema kui juhatuse liikme ja korteriühistu vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, saab sellel alusel nõude juhatuse liikme vastu esitada korteriühistu, kellele on kahju saanud isiku nõude alusel tekkinud omakorda kahju. Kostja, kellega korteriühistu on sõlminud juhatuse liikme ametilepingu, täidab kohustusi ühistu ees, kuna nende vahel on sõlmitud vastav leping. Kostja kui juhatuse liige ei vastuta antud lepingust tulenevalt korteriühistu liikmete ees, sest sellist lepingulist suhet ei eksisteeri. Käsitletud otsevastutuse välistab muuhulgas MTÜS § 32 lg 4 regulatsioon, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Antud nõude esitamise eeldused on käesoleval juhul täitmata. Samas ei saa kohtu hinnangul kostjal kui füüsilisel isikul lasuda hageja kui teise füüsilise isiku ees käibekohustust, mille esemeks oleks hoida korras hageja elukohaks oleva elamu välistrepp. Samuti ei saa kostjal kui füüsilisel isikul olla kohustust planeerida ja võtta korteriühistu majandustegevuse aastakavasse hädavajalikud remonttööd korteriühistu liikmetele ühiselt kuuluva elamu osa välistrepi heakorrastamiseks. Antud kohustused lasuvad KÜS § 2 lg 1 alusel elamus moodustatud korteriühistul. Seega ei saa kostjale tekkida ka antud väidetavast tegevusetusest VÕS §-st 1045 tulenevat vastutust. Kohus ei pea vajalikuks asjas esitatud tõendeid hinnata, kuna hagi on esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Kohus seisukohal, et hagis esitatud nõue kostja vastu on põhjendamatu ning seda ei ole õiguslikult võimalik rahuldada. Seetõttu teeb kohus TsMS § 449 lg 2 alusel asjas lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hagejale on antud menetlusabi ning vabastatud riigilõivu tasumisest. 24.03.2014 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jäävad hageja menetluskulud riigi kanda. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Kuigi hagejale on antud menetlusabi, et välista see hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist. Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid OÜ-ga sõlmitud õigusabilepingu kohaselt on vandeadvokaat Martin Kruus osutanud kostjale menetluses õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot tunnis). Kostja kui eraisik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulusid arvestada koos käibemaksuga. Kostjale on kokku õigusabi osutatud 9,4 tundi kokku 1353,60 euro ulatuses. Kostja palub menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja vaidles kostja menetluskulude väljamõistmisele vastu, kuna see oleks hagejale liigselt koormav. Hageja on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuallikaks on pension. Kohus, analüüsinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja hageja seisukohta, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja lepingulise esindaja toimingute maht vastab tsiviilasja keerukusele ning tunnitasu määr on samuti praktikas tavapärane. Kohus on seisukohal, et hageja, esitades kohtusse hagi, peab arvestama seadusest tuleneva võimalusega, et hagi rahuldamata jätmise korral tuleb tal kanda vastaspoole menetluskulud. Kostja on juba esimeses vastuses hagile juhtinud tähelepanu sellele, et tema ei saa olla asjas õigeks kostjaks ja palunud asjas teha vaheotsus, millele hageja vaidles lõpuni vastu, kaalumata hagi põhjendatust ja täiendades hagi aluseid, põhjustades seeläbi kostjale täiendavaid menetluskulusid. Eeltoodu alusel tuleb kostja menetluskulud hagejalt TsMS § 162 lg 1 ja § 190 lg 1 alusel kostja kasuks välja mõista summas 1353,60 eurot. Kostja on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.