Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ei esitanud täiendavaid tõendeid. Seega ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu ei saa hagi menetleda. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus jättis ebaõigesti 06.02.2014 määrusega hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 392 oleks kohus pidanud võtma hagi menetlusse ning eelmenetluse käigus välja uurima muu hulgas asjaolud, mille kõrvaldamata jätmise tõttu kohus hagi 06.02.2014 määrusega menetlusse võtmata jättis. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduse puudusi. Maakohus jättis eelnevalt 22.01.2014 määrusega hagiavalduse käiguta, märkides muude puuduste hulgas, et hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue ning et hageja peab täpsustama, kas hagejal on üksnes varaline nõue või ka mittevaraline nõue ja märkima millised on nimetatud nõuete suurused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue, ei ole põhjendatud. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt 2498 euro väljamõistmist hagejal kotis olnud asjade kahjustamise eest trepil kukkumise tagajärjel ja seega on hageja esitanud kostja vastu selge varalise kahju hüvitamise nõude. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigustatud küll nõudma hagejalt selle täpsustamist, kas hageja nõuab kostjalt varalise kahju kõrval ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hageja märgib hagiavalduses ühe asjaoluna ka kukkumisest põhjustatud füüsilisi kannatusi. Samas ei ole ebaselgus mittevaralise nõude osas ringkonnakohtu arvates hagiavalduse selline puudus, mis tingiks hagi menetlusse võtmisest keeldumise tervikuna, st ka selgelt esitatud varalise kahju hüvitamise nõude osas. Mittevaralise nõude täpsustamist ja selgitamist saab maakohus teostada ka TsMS § 392 lg 1 p 1 alusel eelmenetluses, andes vajaduse korral TsMS § 3401 lg 1 alusel hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Maakohtu seisukoht, et hageja peab täpsustama hagi asjaolusid, võib olla õige, arvestades just võimaliku mittevaralise nõude asjaolude ebaselgust, kuid ka hagis esitatud asjaolude mõningane ebaselgus ei anna ringkonnakohtu arvates alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, eriti osas, mis puudutab varalist nõuet. Kuigi TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagiavalduses nõutav hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude märkimine, ei ole võimalikud puudused selles osas ringkonnakohtu arvates tingimatult hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi asjaolude esitamata jätmine või puudulik esitamine on eelkõige hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus võib menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, kui faktilisi asjaolusid ei ole üldse esitatud või on need esitatud niivõrd ebaselgelt või asjakohatult, et kohtul ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet kas õiguslikult kvalifitseerida või nende tõendatust eeldades nõuet rahuldada. Ringkonnakohtu arvates ei ole esitatud hagiavalduse põhjal siiski alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks asjaolude ebaselguse tõttu, kuivõrd nimetatud puudust on võimalik käesoleval juhul kõrvaldada asjaolude täpsustamise teel eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p 3 alusel.

2(3)

Maakohtu nõue, et hageja peab märkima hagiavalduses nõude õigusliku aluse, ei ole ringkonnakohtu arvates kooskõlas menetlusseaduse nõuetega. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on nõutav hagiavalduses hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude, mitte aga hagi õigusliku aluse märkimine. Poolte esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne asja lahendamisel. Maakohtu nõue esitada tõendeid, on TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi iseenesest põhjendatud, kuid tõendite mitteesitamine või puudulik esitamine koos hagiavaldusega ei ole selline oluline puudus, mis tingiks hagi menetlusse võtmisest keeldumise. Sellist seisukohta toetab TsMS § 231 lg 2, mille järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Samuti võib kohus teha seaduses sätestatud juhtudel tagaseljaotsuse tõendeid arvestamata ja hindamata (TsMS § 407 lg 1 ja § 410).

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.