N K hagi B K vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja: B K (isikukood XXX, sündinud XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada N K hagi B K vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Jagada N K ja B K ühisvara alljärgnevalt:
2.1.Jätta korter asukohaga XXX (registriosa number XXX) hageja N K ainuomandisse kostja B K hüvitise maksmise kohustuseta.
3.Asendada kohtuotsusega kostja B K tahteavaldus asjaõiguslepingu, mille alusel läheb kostja osa korteriomandist hageja omandisse, sõlmimiseks ja kinnistusraamatus hageja kohta ainuomaniku kande tegemiseks.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Toimetada otsus B K avalikult kätte, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-23-17170 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK
1.N K (hageja) esitas Viru Maakohtule 05.12.2023 hagi B K (kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 07.10.1978 Narvas. Abielulised suhted lõppesid alates 05.08.1995, kui kostja lahkus Eestist Venemaale. Enne poolte abielu sõlmimist, s.o jaanuaris 1975. aastal said hageja vanemad elamufondist korteri aadressil XXX. Abikaasad ei elanud alguses selles korteris, vaid üürisid teise, kuid pärast tütre sündi kolisid abikaasad hageja vanemate juurde eespool nimetatud korterisse. 1995. aastal tekkisid perekonnal raskused, kuna kostja jäi töötuks, tal polnud enda elamispinda ning kostja otsustas Eestist lahkuda. Pärast seda ei ole hagejal kostjaga kontakti ja kostja ei ole suhelnud ka poolte ühise lapsega. Hageja ja ASi N vahel sõlmiti 20.05.1996 korteri ostu-müügileping. Korteri eest tasus hageja 15 900 krooni erastamisväärtpaberitega. Virumaa Kommertspanga Narva filiaali väljavõtte kohaselt oli hageja erastamisväärtpaberiarve avamisel 25.03.1996 seisuga 19 800 krooni, s.o hageja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardilt kantud summa 19 800 krooni. Kostja ei osalenud korteri omandamises ja erastamises oma vahenditega. 10.08.2004 kanti hageja korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on proovinud erinevatel viisidel kostjaga kontakti saavutada, et abielu lahutada ja ühisvara jagada, kuid tulemusteta. Hageja palub hagiavalduses poolte vahel abielu lahutada ja ühisvara jagada. Korter soetati täielikult hageja lahusvara arvelt ja seetõttu esineb alus kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. Hageja palub jätta korteriomandi asukohaga XXX hageja ainuomandisse ning kohustada kostjat andma selleks nõusoleku.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning proovis erinevatel viisidel kostjale dokumente kätte toimetada, sh on kohus edastanud hagimaterjalid ja ärakuulamistaotluse Vene Föderatsiooni pädevale asutusele läbi Justiitsministeeriumi. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte ka Ametlike Teadaannete kaudu 09.11.2025.
3.Kohus rahuldas 10.12.2025 osaotsusega hagiavalduse abielu lahutamise nõude osas, millega lahutas poolte abielu. Kohtuotsus jõustus 27.01.2026.
4.Justiits- ja Digiministeeriumilt tulid 05.01.2026 vastused õigusabi taotlustele. Vene Föderatsiooni pädev kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte 29.08.2025. Samal kuupäeval kuulas Vene Föderatsiooni pädev kohus ka kostja ära. Kostja võttis hagiavalduses toodud nõuded õigeks ja tal ei ole vastuväiteid hagiavalduse suhtes. Kostja kinnitas, et pooled ei ela koos üle 30 aastat. Kostja ei soovinud kohtumenetlusest osa võtta ning palus menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, tõendite ja kostja ärakuulamise protokolliga, leiab, hagiavaldus ühisvara jagamise nõude osas kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti abielu 07.10.1978 (dtl 7). Hageja ja AS N 2 (4)
2-23-17170 sõlmisid 20.05.1996 korteri asukohaga XXX ostumüügilepingu, müügihind oli 15 900 krooni (dtl 8). Virumaa Kommertspanga väljavõttest nähtub, et hageja kontolt võeti 13.05.1996 15 900 krooni eluruumi ostuks (dtl 10). Hageja EVP arve avamisel oli arvel 19 800 EVP krooni (dtl 11-12). Hageja kanti 10.08.2004 kinnistusraamatusse korteri omanikuna (dtl 13).
7.Seega on korter soetatud abikaasade abielu kestel ning tegemist on poolte ühisvaraga, kuni ei oleks tõendatud vastupidine. Hageja ei palunud tuvastada, et korter kuulub tegelikult tema lahusvara hulka. Hageja on aga palunud kõrvale kalduda poolte osade võrdsuse põhimõttest, kuna kostja korteri omandamisel ei osalenud ega kulutanud oma vahendeid selle ostuks.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, st vajadusel enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest. Seega sõltub konkreetse varaeseme ühis- või lahusvaraks kvalifitseerimisel kohalduv perekonnaseaduse redaktsioon sellest, millal vaidlusalune vara (sh hüvitis, maksed) omandati. Kuna vara lahusvara hulka kuulumist peab tõendama sellele väitele tuginev pool, siis peab sama pool muuhulgas tõendama, millal vara temale laekus. Sellest oleneb, millist perekonnaseaduse redaktsiooni tuleb asja lahendamiseks kohaldada (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 210 lg 2 järgi saab määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, st PKS1995 § 19 lg-t 2 juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-31-14, p 14).
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteri puhul on tegemist ühisvaraga. Küll aga soovib hageja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Seega tuleb kohaldada abikaasade osade kindlaksmääramisel 1995. aasta perekonnaseadust.
10.PKS1995 § 19 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
11.PKS1995 § 19 lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
12.Kohus loeb asjas tuvastatuks esitatud tõendite ja kostja poolt ärakuulamisel avaldatuga, et ühisvaraks olev korter soetatud ajal, millal poolte suhted olid tegelikult juba lõppenud ning kostja ei osalenud ühisvara soetamisel ega panustanud korteri ostu oma vahendeid. Kohus loeb tuvastatuks, et korter osteti hageja lahusvara arvelt PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 mõttes.
13.Kohus leiab, et hageja nõue kalduda kõrvale poolte osade võrduse põhimõttest ning jätta korter tema ainuomandisse kostjale hüvitise maksmise kohustuseta, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 alusel on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole 3 (4)
2-23-17170 notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-te 1 ja 8 alusel on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
15.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kohustada kostjat andma vajalik tahteavaldus, millega pooled lepivad kokku, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning ilma selleta ei oleks otsus täidetav. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ühisvara jagamise nõude osas ja jagab poolte ühisvara selliselt, et korter jääb hageja ainuomandisse hüvitamiskohustuseta ning kostjat tuleb kohustada andma selleks vajalikud tahteavaldused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
17.TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid seega ei ole. Otsuse avalik kättetoimetamine
18.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
19.Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta (dtl 100), kostja andmeid ei ole ka muudes registrites ega politseil (dtl 154). Kohtule ei õnnestunud postiga kostjale kohtudokumente kätte toimetada Vene Föderatsiooni teadaolevatel aadressidel. Samas hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestus Vene Föderatsiooni kohtul kostja elukoha aadressil. Kohus edastab otsuse postiga nimetatud aadressile. Kuna esineb oht, et kostja ei saa otsust kätte, leiab kohus, et kostjale tuleb otsus kätte toimetada ka avalikult.
20.TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb otsust kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.