Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13. märts 2026, Rapla
Tsiviilasja hind
Hageja 1 hagi hind 2589,48 eurot ja hageja 2 hagi hind 2589,48 eurot
Tsiviilasi
XX ja XX hagid XX vastu elatise suurendamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 XX (isikXXod XXX)
2-24-2251
Hageja 2 XX (isikXXod XXX) Hagejate seaduslik esindaja XX (isikXXod XXX) Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel Kostja XX (XX XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kohtuistungi toimumise aeg 27.11.2024, kirjalik menetlus Menetluse vorm
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX 29.01.2026 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.
2.Rahuldada XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) hagid XX (isikukood XXX) vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
3.Suurendada Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-16546 XX-ilt alaealiste laste XX ja XX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust alates 25.06.2024.
4.Mõista XX XX-i XX ülalpidamiseks välja elatis alates 25.06.2024 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 12.01.2031, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes
2-24-2251
baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Mõista XX-ilt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 25.06.2024 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 17.04.2034, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Jätta XX ja XX hagid XX vastu elatise suurendamiseks perioodil 09.02.2024 – 24.06.2024 rahuldamata. Juhul, kui XX on kohtumenetluse kestel tasunud XX-ile ja XX-ile kohtuotsusega hõlmatud perioodi eest elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisest mahaarvestamisele. Elatise summad tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks XX-i (isikukood XXX) arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis“. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega nr 2-21-16546 mõisteti kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mh perioodiline elatis järgnevalt: alates 01.01.2022 kuni 24.06.2024 pidi kostja kummalegi hagejale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool makstavast peretoetusest ning saadud summat vähendatakse 30% võrra PKS § 102 lg 2 alusel. Alates 25.06.2024 – 04.05.2028 tuli eeltoodud valemi alusel arvutatavat elatist (v.a PKS § 102 lg 2 alusel tehtav vähendamine) vähendada 30% asemel 18% võrra. Alates 05.05.2028 tuli kummalegi hagejale tasuda elatist ilma PKS § 102 lg 2 kohase vähendamiseta kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Kohus on elatist välja mõistes arvestanud, et kohtuotsuse tegemise ajal kandis kostja 10-aastast karistust kinnipidamisasutuses, kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, s.o XX ja XX. Tartu Maakohtu 26.03.2013 määrusega on kohus kinnitanud kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma alates 01.02.2013 elatist 160 eurot kummagi poja ülalpidamiseks. Elatise suuruse muutumisel kohustus kostja tasuma lastele elatist vähemalt 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, s.o 292 eurot kuus. Seega on kostja pojad saanud perioodil 14.03.2022 – 31.12.2023 rohkem elatist, võrreldes hagejatega. Lisaks arvestas kohus, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisomandisse kuulus kinnistu väärtusega ca 150 000
2-24-2251
eurot ja sõiduauto Škoda väärtusega umbes 10 000 eurot. Hagejad esitasid 09.02.2024 hagi elatise suurendamiseks ja palusid kummagi hageja kasuks välja mõista elatise PKS § 101 alusel arvutatavas määras (20.12.2024 hagi täiendus). Hagejad ei viibi kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus. Hagejatele makstakse lapsetoetust seaduses sätestatud määras. Hagejad ei saa lasterikka pere toetust. Kostja kohtleb oma lapsi ebavõrdselt. XX ja XX saavad hagejatega võrreldes rohkem elatist. Kostja vabanes vanglast 22.06.2022 ja asus koheselt pärast tööle Eestis Rakse OÜ-s, kus töötas vähemalt juulist detsembrini 2022. Need andmed on nähtavad Unigreen OÜ (reg kood 11404485) konto väljavõttest ja Maksu- ja Tolliameti andmetest. Antud andmetest nähtub ka, et kostja on üritanud oma varalisi sissetulekuid varjata selliselt, kus kostja on lasknud enda töötasu mitte kanda kostja isiklikule kontole, vaid optimeerides oma sissetulekuid läbi sellel ajal kostja poolt käsutatava, kontrolli omava ja hallatava ettevõtte Unigreen OÜ kaudu (nüüdseks ehk alates 07.03.2024 on ettevõtte omanik kostja elukaaslane XX). Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt läks kostja tööle ajavahemikul detsember 2022 kuni märts 2023 ettevõttesse OÜ Ralfi Veosed (reg kood 12205747), mis nähtub samuti vastavalt Maksuja Tolliameti andmetele seoses kostja poolt käsutatava, kontrolli omava ja hallatava ettevõtte Unigreen OÜ kaudu. Vastavalt Unigreen OÜ esitatud majandusaasta aruannetele, oli kostja siiamaani ettevõtte tegelik kasusaaja ja kontaktiks oli märgitud kostja. Ettevõte Unigreen OÜ tegutseb edasi kui ühisesse leibkonda ja majanduslikult seotud koos elavate isikute omandis (kostja ja tema elukaaslane XX). Unigreen OÜ kõrvale on loodud teinegi ettevõte Mar&Puu OÜ kostja tööl käimiseks ning töötasude saamiseks ettevõtete kontodele. Hagejate esindaja rõhutab, et mõlema ettevõtte eesotsas oli kuni kostja vastuse saatmise antud hagis kostja XX. Kostja saatis antud hagile vastuse 04.03.2024 ja kolm päeva hiljem 07.03.2024 vormistati ettevõte Unigreen OÜ ümber kostja elukaaslasele XX. Asjaolu, et kostja on Unigreen OÜ-ga seotud, kinnitab see, et kostja kasutab Unigreen OÜ autot (reg.märgiga xxx). Kostja varjab vara. Facebookis/Instagramis on kostja demonstreerinud pilte, kus ta on erinevatel reisidel jne. XX on soetanud endale Tallink Club One'i kaudu laevareise. Lisas on esitatud konto väljavõte kuupäevaga 20.10.2023, kus peakaardi omanikuks on märgitud hagejate seaduslik esindaja. Kaardiga on seotud lisakaardid, mille omanikeks on hagejad, kostja ja XX. Samas kinnitavad hagejad ja nende esindajad, et nemad ega XX ei ole laevasõite teinud. See viitab selgelt, et laevareiside kulutused on seotud ainult XX-iga. Ajavahemikus 04.03.2023 kuni 24.08.2023 on XX kulutanud laevareisidele kokku 334,23 eurot ning pardaostudele 73,25 eurot. Need summad näitavad selgelt, et tema rahaline seis on parem, kui ta kohtus väitnud on. Kostja kannab kalleid brändiriideid, mida ei saa lubada väikeste sissetulekutega inimene. Kostja on teinud lukksepa töid oma põhitöö kõrvalt, mis hõlmab häkkerite remonti ja hooldust. Statistika lehelt https://palgad.stat.ee/ on näha, et ametirühma „Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad“ keskmine palk III kvartalis 2024 on 2032 eurot. Kostja ei anna hagejatele vahetult ülalpidamist, sest vanemate ühisvaras olev Uko kinnistu müüdi täitemenetluse kaudu. Omanikuvahetus toimus 28.10.2024. Kostja on hagejale 1 tasunud elatist perioodil 09.02.2024 – 31.12.2024 70% PKS § 101 alusel arvutatavast määrast. Kostja on hagejale 2 tasunud elatist perioodil 09.02.2024 – 31.12.2024 70% PKS § 101 alusel arvutatavast määrast.
Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusele ega sellele, et tal on hagejate ülalpidamiskohustus. Kostja ei kohtle oma lapsi ebavõrdselt. Tartu Maakohtu 08.1.2024 otsusega vähendati XX ja XX kasuks väljamõistetud elatist selliselt, et kummagi lapse kasuks mõisteti elatis alates 12.12.2023 kuni nende täisealiseks saamiseni välja määras, mis vastab
2-24-2251 70% PKS § 101 alusel arvutatavale määrale. XX jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses, mistõttu on kostjal tema ülalpidamiskohustus ka 2024/2025.
10.Kostja ei asunud pärast 20.06.2022 kohe tööle, kuna tal olid suured resotsialiseerumisraskused. Kostja otsis tööd, kuid ei leidnud seda põhjusel, et ta viibis vangistuses ja oli pärast kriminaalhooldusel. Kostja asutas lõpuks uuesti oma äriühingu Mar&Puu OÜ, milles ta sai aprillist 2023 töö. Tegemist on alustava ettevõttega ja kostja töötab seal osalise tööajaga, kuna ettevõttel ei ole rohkem tööd pakkuda ja kostja käib kriminaalhoolduses. Kostja töötasu on 410 eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal pole. Kostja käib Soomes aeg-ajalt lähetustes, kuid mitte püsivalt tööd. Hageja väited kostja töötamise ja tulude varjamise kohta on valed. Kostja võõrandas Unigreen OÜ osaluse 22.10.2021.a. XX, kes oli 22.10.2021-07.03.2024 Unigren OÜ ainus osanik ja juhatuse liige, kes teostas osanike õigusi ja juhtis osaühingut. Unigreen OÜ ei ole kostja kontrolli all ka pärast 07.märtsi 2024.a., kui osaühingu omandas kostja sõber XX. Kostja kontaktandmed. Unigreen OÜ majandusaasta aruannetel on ekslikult. Unigreen OÜ tegelik kasusaaja 2022 ja 2023 oli XX. Kostja ei ole töötanud OÜ-s Ralfi Veod. Kostja töötab Mar&Puu OÜ-s lukksepa abina. Enne kinnipidamisasutusse sattumist töötas kostja eritehnika juhina (metsamasinaga). Kostjal on keskharidus. Kostja töötab Soomes. Käib tööl graafiku alusel. Kostja käib Soomes nädala kaupa, nädal seal ja nädal siin. Kostja töötab poole kohaga. Kriminaalhooldaja juures peab ta käima keset nädalat. Hageja väited kostja elustandardi kohta ei vasta tõele. Samuti ei vasta tegelikkusele hagejate esitatud statistika. Kostja ei ole lukksepp, vaid ta töötab lukksepa abina, tal puudub kutsetunnistus. Kostja on õppinud harvesteri juhina õppinud tegema lihtsamaid hooldus- ja remonditöid, kui mitte tasemel, et töötada lukksepana.
11.Kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist sellega, et hagejad elavad vanemate ühisvaras oleval XX kinnistul. Lapsed tarbivad vanematele kuuluvas elamus elades selle kasutuseelist kummagi hageja kohta 144 eurot.
12.Hagejad on valesti arvutanud makstud elatise suuruse. XX kinnistu müüki on kostja hagejatele väljamõistetud elatise täielikult tasunud. Kostja vastuväite lahendamine
13.Kostja esitas 06.12.2024 taotluse kohtule tõendite kogumiseks. Kohus kohustas kostjat 06.12.2024 esitama tõendid oma väite kohta, et hagejate kasuks elatise väljamõistmisel PKS § 101 alusel arvutatavas määras jääks XX XX vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostja taotles, et kohus nõuaks XX emalt XX-lt välja andmed ja tõendid selle kohta, kui suured on XX igakuised vajadused ja milline on lapse ema XX ülalpidamisvõime ning millises summas vajab XX ülalpidamist oma isalt sõltumata elatise vähendamise kompromissiga kokkulepitud summast. Kohus jättis kostja taotluse 08.01.2026 määrusega rahuldamata. Kohus põhjendas, et kostja peab olema ise suuteline oma väidet tõendada lapse hooldusõigusliku vanemana. Kohus saab XX vajaduste osas lähtuda Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusest. TsMS § 230 lg 4 ja TsMS § 230 lg 5 ei võimalda kohtul sundida menetlusväliseid isikuid esitama andmeid nende eluvajaduste ja varalise seisundi kohta. Kostja esitas kohtu tegevuse peale 29.01.2026 vastuväite kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 1. Kostja oli seisukohal, et kohus on käitunud vastuoluliselt, kohustades kostjat vastavad andmed ja tõendid esitama. Kostjal ei ole võimalik endal neid andmeid ja tõendeid esitama. Kohus saab andmed ja tõendid koguda omal initsiatiivil TsMS § 236 lg 2 alusel. XXu eluvajaduste suurust ei tõenda õigeksvõtul põhineva otsusega alla miinimumi vähendatud elatis. XX eluvajadused ei ole keskmisest väiksemad. Hagejad olid seisukohal, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata.
14.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväite rahuldamisel ei ole alust ja vastuväite rahuldamine ei saa mõjutada otsuse sisu. Kostja kohustamine XX XX vajaduste kohta andmete ja tõendite esitamiseks lähtus kostja enda väitest, et hagi rahuldamisel osutuks XX varaliselt vähem kindlustatuks, võrreldes hagejatega. Seega pidi kostjale olema vastavad andmed teada. Kostja tõendite kogumise taotlusest nähtub, et kostja taotlus ei ole esitatud mitte enda väidetud
2-24-2251 asjaolude tõendamiseks, vaid asjaolude teada saamiseks (taotlusest ei nähtu asjaolusid, millega kostja oma väidet oleks sisustanud). Kostja enda vastuväitest nähtub, et XX XX vajadused ei ole keskmisest väiksemad. Seega saab kohus lähtuda eeldusest, et XXu igakuiste vajaduste suurus, mille eest kostja vastutab, on kaetud PKS § 101 alusel arvutatava elatisega. Kuna Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusega on kostjalt elatis välja mõistetud õigeksvõtul põhineva otsusega, siis järeldub sellest, et XXu vanemad on sisuliselt kokku leppinud, millises ulatuses vastutab kostja XXu ülalpidamise eest ja XXu tegelike vajaduste ja XXi maksevõime väljaselgitamiseks puudub vajadus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Asja materjalidest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma ajal, mil kostja ei viibi enam kinnipidamisasutuses ja kas jätkuvalt esineb alus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava määra.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
17.Kohus loeb tõendatuks, et Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega nr 2-21-16546 (dtl 22 – 28) mõisteti kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mh perioodiline elatis järgnevalt: alates 01.01.2022 kuni 24.06.2024 pidi kostja kummalegi hagejale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool makstavast peretoetusest ning saadud summat vähendatakse 30% võrra PKS § 102 lg 2 alusel. Alates 25.06.2024 – 04.05.2028 tuli eeltoodud valemi alusel arvutatavat elatist (v.a PKS § 102 lg 2 alusel tehtav vähendamine) vähendada 30% asemel 18% võrra. Alates 05.05.2028 tuli kummalegi hagejale tasuda elatist ilma PKS § 102 lg 2 kohase vähendamiseta kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on elatist välja mõistes arvestanud, et kohtuotsuse tegemise ajal kandis kostja 10-aastast karistust kinnipidamisasutuses ja kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, s.o XX XX ja XX XX. Seega on kohus vähendanud elatise alla PKS § 101 arvutatava määra, sest kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamise kohustus tal on ja kostjal ei ole võimalik jooksvalt sissetulekut teenida. Elatist on võimalik tasuda kostja ja hagejate seadusliku esindaja jagamata ühisvara, s.o kinnistu väärtusega ca 150 000 eurot ja sõiduauto Škoda väärtusega umbes 10 000 eurot arvel.
18.Kohus loeb tõendatuks, et Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-17794 (dtl 47 – 50) vähendati kostja poegade kasuks välja mõistetud elatise suurust ja kummagi lapse kasuks mõisteti elatis välja alates 18.12.2023 181,25 eurot kuus ja määrati, et igakuise elatise suurus muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes. Makstava elatise summa peab vastama 70% maksmise ajal kehtivast PKS § 101 alusel määratavast miinimumelatisest. Kohtuotsus on õigeksvõtul põhinev. Otsusest nähtub, et XX XX sai täisealiseks 24.06.2024. XX XX saab täisealiseks 04.05.2028.
19.Kohus loeb tõendatuks, et kostja vabastati vangistusest tingimisi käitumiskontrolliga 20.06.2022. Kostja peab käitumiskontrollile alluma 20.06.2022 – 19.06.2027 (dtl 29 – 30).
20.Hagejad esitasid hagi elatise suurendamiseks 09.02.2024. ja palusid kummagi hageja kasuks
2-24-2251 välja mõista elatise PKS § 101 alusel arvutatavas määras (20.12.2024 hagi täiendus). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagejad ei viibi kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus. Hagejatele makstakse lapsetoetust seaduses sätestatud määras. Hagejad ei saa lasterikka pere toetust.
21.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
21.1.Kohus on seisukohal, et kostja tingimisi vangistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava määra. Nt on Tartu Ringkonnakohus oma 18.04.2022 otsuses nr 2-21-13874 jõudnud seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine ei võimalda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus nt oma 05.07.2021 otsuses nr 2-19-18683 (p-d 23-24). Seega kui kinnipidamisasutuses viibimine ei õigusta PKS § 102 lg 2 rakendamist, siis ei saa seda õigustada ka tingimisi vangistuses viibimine ja käitumiskontrollile allumine. Ka tingimisi vangistuses viibimine ja käitumiskontrollile allumine on tingitud kostja enda käitumisest ja varasemast õigusvastasest tegevusest.
21.2.Kohus on seisukohal, et elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatava määra alates 24.06.2024 ei õigusta asjaolu, et XX XX jätkas õppimist pärast täisealiseks saamist. PKS 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega eelistatakse elatise väljamõistmisel alaealisi lapsi täisealistele hoolimata sellest, kas täisealine laps on ülalpidamist õigustatud saama PKS § 97 p-i 2 alusel.
21.3.Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et tema majanduslik seis on väga halb, mis ei võimalda võrdselt ülal pidada hagejaid ja XX XXd. Kohus on seisukohal, et kostja väited oma halvast majanduslikust seisust ei tingi käesoleval juhul Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsuse muutmata jätmist alates 24.06.2024. Kostja ise on pidanud võimalikuks tasuda elatist kummalegi hagejale 82% PKS § 101 alusel arvutatavas määras ja kummalegi kostjale 70% PKS § 101 alusel arvutatavas määras. Kuna alaealisi lapsi tuleb eelistada täisealisele lapsele, siis ei ole põhjendatud jätkata hagejatele vähendatud elatise maksmisega alates 24.06.2024. Kohus on seisukohal, et kuni XX XX täisealiseks saamiseni ei ole hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamine põhjendatud. Nimetatud perioodi osas ei saa kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsuse nr 2-21-16546 aluseks olnud asjaolud oleksid niivõrd muutunud, mis õigustaks väljamõistetud elatise suurendamist 30% võrra ja seda isegi siis, kui arvestada käesoleva kohtuotsuse p-des 21.5 – 21.7 põhjendusi. Väljamõistetud elatise suurust ei mõjuta hagejate seadusliku esindaja väited kostja käitumisest
2-24-2251 isana ega kostja poegade kasuks varasemalt väljamõistetud elatiste suurused, mis ei hõlma käesolevast hagist puudutatud perioodi.
21.4.Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 3-2-1-118-12).
21.5.Kostja väitel töötab ta praegusel ajal poole kohaga läbi endale kuuluva äriühingu Mar&Puu OÜ ja tema töötasu on 362,50 eurot kuus (dtl 31 – 34). Hagejad on seadnud kostja väite oma sissetulekute suuruse kohta kahtluse alla ja on seisukohal, et kostja varjab oma tulusid. Hagejate väitel osutab kostja teenust tegelikult ka läbi Unigreen OÜ. Kohtu hinnangul on nimetatud väide usutav, sest kohtule on esitatud Unigreen arved perioodist 2025, millest nähtub teenuse osutajana XX. Teenust on osutatud Soomes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et tegemist ei ole õige väitega. Nimetatud väide on usutav ka seetõttu, et kostja oli Unigreen OÜ juhatuse liige 04.01.2011 – 22.10.2021 ja ainuosanik kuni 08.10.2012 – 18.10.2021. Alates 07.03.2024 on nimetatud äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige Kristi Virks, kes on kostja selgituse kohaselt tema hea sõber, kes kostjat rahaliselt toetab mh elatise maksmisel. Kostja on pärast vanglast vabanemist aeg-ajalt kasutanud Unigreen OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit (Opel Vivaro reg nr 553MSB). Nimetatud asjaolud viitavad, et kostja on ka pärast vanglast vabanemist osutanud ilmselt mitteametlikult teenust läbi Unigreen OÜ. Hagejad on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid kostja reisist nt Norras, laevapiletite ostmisest Soome reisimiseks, lõbusõidust merel jne, mis tõendavad kokkuvõttes, et kostja elustandard on kõrgem, kui poole minimaalse kuutasuga töötajal saaks mõistlikult olla. Kostja on seejuures piirdunud hagejate esitatud tõendite kriitikaga ega ole esitanud omapoolseid tõendeid hagejate väidete ümberlükkamiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodust põhjendatud järeldada, et kostja väited 362,50-eurose kuusissetuleku kohta ei ole objektiivselt õiged. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei ole objektiivselt võimalik tuvastada kostja tegelikku varalist seisu. Hagejate seadusliku esindaja väited kostja töötamisest Rakse OÜ-s ja OÜ-s Ralfi Veosed ei ole tõendamist leidnud.
21.6.Kohtu hinnangul saab siiski lähtuda kostja 27.11.2024 kohtuistungil avaldatust, et tal on keskharidus, et ta töötab lukksepa abina. Enne kinnipidamisasutusse sattumist töötas ta eritehnika juhina (metsamasina juhina). Ta oli ettevõtja ja müüs oma tööjõudu läbi äriühingu. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda kostja võimekusest endale sissetulekut teenida. Kohtule ei ole kättesaadav Soome palgastatistika, kuid Eesti palgastatistika kohaselt oli põllu- ja metsamasinate juhtide keskmine töötasu 2024 II kvartalis 1844 eurot, III kvartalis 1981 eurot, IV kvartalis 2062 eurot, 2025 I kvartalis 1758 eurot, II kvartalis 1955 eurot, III kvartalis 2038 eurot ja IV kvartalis 2155 eurot1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostjal ei oleks objektiivselt võimalik sellises ulatuses sissetulekut teenida, asudes metsamasina juhina tööle. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja on võimeline tasuma alates XX XX täisealiseks saamisest hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvutavas määras elatist, kahjustamata seejuures XX XX õigust saada kostjalt ülalpidamist Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr 223-17794 väljamõistetud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi rahuldamine alates 25.06.2024 ei mõjutaks XX XX õigust saada kostjalt ülalpidamist ka PKS § 101 alusel arvutatavas määras, sest kostja on võimeline hankima endale sissetulekut selleks piisavas ulatuses.
21.7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuulus ühisomandina kinnistu nr 2601137 (XX kinnistu) kuni 28.10.2024 (dtl 142). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejad ja hagejate seaduslik esindaja kasutasid kinnistut kuni kinnistu võõrandamiseni XX Kostja väitel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kuni 28.10.2024 said hagejad XX kinnistu kasutamisest kasutuseelist (TsÜS § 62 lg 1 tähenduses). Kostja on arvutanud kasutuseelise suuruse Kohila vallas, Kohilas asuva ühe maja üürikuulutuse alusel, arvestades seejuures ka XX kinnistu maja parameetreid (dtl 40 – 46). Kostja on kasutuseelise
https://palgad.stat.ee/
2-24-2251 selliselt, et samas paikkonnas asuvaid elamuid üüritakse välja hinnaga 6,82 eurot m2 kohta. 84,5 m2 elamu kasutuseelise väärtuseks on seega 84,5*6,82=576,29 eurot. Kostja omandiosa oleks seega 288 eurot kuus, s.o 144 eurot hageja kohta. Hagejad on eeltoodule vastu vaielnud. Hagejate seaduslik esindaja on esile toonud, et kostja ei osale kinnistuga seotud pangalaenu maksete tasumises, kostja tühjendas maja selle sisustusesemetest, kui hagejad ja hagejate seaduslik esindaja eemal viibisid. Kostja on teinud kõik selleks, et hagejad ei saaks XX kinnistul elada. Kohus kostjaga ei nõustu sõltumata hagejate vastuväidetest. Kostja vastuväide ei arvesta käesoleval juhul sellega, et hagejad on nõudnud elatist PKS § 101 alusel arvutatavas määras. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Arvestades hagejate nõudeid, siis ei nõua hagejad kostjalt asjaolusid arvestades konkreetse eluasemega seonduvate kulude, sh kasutuseelise, hüvitamist, mistõttu ei saa seda ka tasutavast elatisest maha arvestada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025 otsus nr 2-23-298, p 32). Seega puudub siinsel juhul vajadus kostja poolt vahetu ülalpidamise andmise väärtuse kindlaks tegemiseks.
22.Perioodil 25.06.2024 – 31.03.2025 oli PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma suuruseks 272,76 eurot. Eeltoodud baassummale lisandus sama paragrahvi lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks oli 54,96 eurot. Eeltoodust tuli maha arvestada pool lapsetoetusest, s.o 80/2=40 eurot. Seega oli elatise summa ühe hageja kohta 287,72 eurot kuus. Hageja 2 puhul ei kohaldu PKS § 101 lg 7, kuna hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Pooled ei vaidle selle üle, et kumbki hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus ja hagejad ei saa osa lasterikka pere toetusest. Perioodil 01.04.2025 – 13.03.2026 oli PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma suuruseks 282,31 eurot. Eeltoodud baassummale lisandus sama paragrahvi lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks oli 59,43 eurot. Eeltoodust tuli maha arvestada pool lapsetoetusest, s.o 80/2=40 eurot. Seega on elatise summa ühe hageja kohta 301,74 eurot kuus.
23.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg 12 või TsMS § 164 lg 3 kohaldamist.
24.Vastavalt TsMS § 122 lg-le 1 on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. 09.02.2024 hagi esitamise ajal oli kummagi hageja ühe kuu elatise nõude summa, mis on arvutatud PKS § 101 järgi 287,72 eurot (vt ka otsuse p 20). Seega on kummagi hageja hagi tsiviilasja hinnaks 9*287,72= 2589,48 eurot. Tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.