lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13874/72

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13874/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-13874/66Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.03.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-2251/27Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja13.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-13874

Tsiviilasi

Aleksandr Kantsi hagi Anneli Kantsi vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Kantsi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1694 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Aleksandr Kants, ik xxxxxxxxx Vastustaja (kostja): Anneli Kants, ik xxxxxxxxx, seaduslik esindaja (eestkostja): Marina Stepanova, ik xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Aleksandr Kantsi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-13874 ja lugeda apellatsioonkaebus Aleksandr Kantsile tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksandr Kantsi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus rahuldas 25. novembri 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3363 Anneli Kantsi (kostja) hagi Aleksandr Kantsi (hageja) vastu elatise saamiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise alates 1. märtsist 2020 summas 292 eurot, kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostja täisealiseks saamiseni.
2.Hageja esitas 7. septembril 2021 maakohtule hagi elatise suuruse vähendamiseks perioodil
25.augustist 2021 kuni 25. märtsini 2022 summani 50 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnipeetav ja tal puudub vanglas sissetulek. 25. märtsil 2022 vabaneb hageja kinnipidamisasutusest ja on suuteline tasuma elatist väljamõistetud ulatuses.
3.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja soovis, et hageja tasuks võlgnevuse 292 eurot kuus perioodi eest 25. augustist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 ja 262 eurot alates 10. jaanuarist 2022.

MAAKOHTU OTSUS

4.Viru Maakohus jättis 15. märtsi 2022. a otsusega hageja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Maakohus leidis, et puudub perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus arvestas otsuse tegemisel seda, et hageja väidete kohaselt on tegemist ajutise suutmatusega, menetluses leidis tuvastamist, et hageja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit ja seda, et hageja väidete kohaselt on ta peale kinnipidamisasutusest vabanemist (märtsis 2022) suuteline elatist kohtu poolt määratud suuruses maksma. Kuigi kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkis hagejal elatise maksmise võlgnevus, on ta suuteline võlgnevust tasuma vara arvelt, mille ta vormistas vara arestimise hirmus teiste isikute nimele.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub vähendada elatise summat ajavahemiku eest, mil ta viibis vanglas, 50 euroni kuus ja edaspidi 232 eurot kuus. Vanglas viibimise ajal puudusid tal sissetulekuid ning tekkisid laenuvõlad Swedbanki ees ning korteri- ja muude maksete võlad. Hagejal sündis
19.detsembril 2021 poeg, isadust pole olnud võimalik vanglas viibimise tõttu registreerida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.

TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist põhjusel, et ta viibis kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, selline mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis iseenesest õigustaks elatise vähendamist alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige hageja enda käitumisest ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Hageja ei ole maakohtus taotlenud elatise vähendamist alates kinnipidamisasutusest vabanemisest 25. märtsist 2022 summani 232 eurot kuus. Seega ei ole see nõue maakohtu menetluses olnud. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Samuti ei ole hageja maakohtus tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tal on veel alaealisi ülalpeetavaid. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on hageja märkinud, et tal sündis 19.12.2021 poeg, kuid isadus on veel registreerimata. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, kuna esiteks, hageja ei ole sellele maakohtus tuginenud ja teiseks, ei saa ringkonnakohus hagejal teise lapse ülalpidamiskohustusega arvestada enne, kui hageja on esitanud tõendid isaduse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja tugines maakohtus üksnes asjaolule, et ta viibib vanglas, siis lähtudes eeldusest, et hageja sissetulek vanglas olemise ajal vähenes, puudub alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Hagejal on võimalus esitada uus hagi elatise vähendamiseks, kui on täidetud TsMS §-s 459 sätestatud tingimused.

6.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus