Tsiviilasi Hiiumaa valla (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus vanemate Q ja C hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Y suhtes ja Yle eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.11.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hiiumaa valla (Hiiumaa kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vallavalitsuse
Avaldaja Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000424) Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II (lapse ema) Q (isikukood XXXXXXXXXXX), eestkostja Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik III (lapse isa) C, eestkostja Viljandi Vallavalitsus Puudutatud isik IV Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.11.2025 määrus osas, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse osaliselt (määruse resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata avalduse
Qlt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse Y suhtes (määruse resolutsiooni p 5) ning määras, et avaldaja on C hooldusõiguse mitteennistamise korral Y eestkostja kuni Q üle seatud eestkoste lõppemiseni (osaliselt määruse resolutsiooni p 6). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus, võtta Qlt ära alaealise lapse Y isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus ning määrata, et C hooldusõiguse mitteennistamise korral on Y eestkostjaks Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) kuni Y täisealiseks saamiseni.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Rahuldada Hiiumaa valla (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus.
5.2.Peatada C hooldusõigus alaealise lapse Y suhtes.
5.3.Hooldusõiguse peatumise ajal ei või C hooldusõigust teostada (perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 3). Hooldusõiguse peatamine ei võta Clt kohustust Yd üleval pidada ega õigust ja kohustust lapsega isiklikult suhelda. Kohus ennistab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine (PKS § 140 lg 2).
5.4.Kui vanema hooldusõigus peatub, annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande (PKS § 141).
5.5.Võtta Qlt ära alaealise lapse Y isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.
5.6.Määrata Y eestkostjaks Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) kuni C hooldusõiguse ennistamiseni ning hooldusõiguse mitteennistamise korral kuni Y täisealiseks saamiseni.
5.7.Hiiumaa vallale (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) kuulub alaealise lapse Y isikuja varahooldusõigus (isikuhooldusõigus seisneb õiguses ja kohustuses eestkostetavat kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning eestkostetava igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda; varahooldusõigus seisneb õiguses ja kohustuses valitseda eestkostetava vara, muuhulgas last esindada) ning Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) on alaealise lapse Y seaduslik esindaja.
5.8.Eestkostetav alaealine võib eestkostja nõusolekuta teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg-s 3 nimetatud tehinguid (mitmepoolseid tehinguid, millest eestkostetavale ei teki otseseid tsiviilkohustusi või mille ta täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja, lapse lähisugulane, vanem või eestkostja nõusolekul muu isik).
5.9.Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 10. detsembriks 2026. Aruanne tuleb esitada paberkandjal Pärnu Maakohtule aadressil Kuninga 22, Pärnu või elektrooniliselt aadressile [email protected].
5.10.Käesolev määrus kehtib ja selle eestkostjale teatavakstegemisest.
kuulub
täitmisele
5.11.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.07.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
5.12.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
5.13.Saata jõustunud määrus Hiiumaa Vallavalitsusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hiiumaa Vallavalitsus (avaldaja) esitas 14.01.2025 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise lapse Yle (laps) menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramiseks; avalduse C (lapse isa) hooldusõiguse peatamiseks, Qlt (lapse ema) hooldusõiguse äravõtmiseks ning lapsele eestkostja määramiseks. Alternatiivselt palus avaldaja lapse ema hooldusõigus peatada.
1.1.Avalduse asjaolude kohaselt on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps sündis XX.XX.XXXX ning on sünnist alates elanud koos emaga. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 22.05.2023 otsusega suunati lapse ema riiklikule kogukonnas elamise teenusele, kuna tal esineb psüühikahäirest tulenevalt kõrge toetusvajadus igapäevaeluga toimetulekul. Lapse emale on 04.12.2023 seatud viieks aastaks eestkostjaks avaldaja. Lapse ema elab alates 30.05.2024 Hiiumaal sotsiaalpinnal ning on alates 03.06.2024 toetatud elamise teenusel. Tegevusjuhendaja juhendab teda igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, eelarve koostamisel, eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste kasutamisel, ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises. Alates 26.06.2024 on lapse emale määratud tugiisikuteenus.
1.2.30.08.2024 tegi laste heaolu spetsialist lapse ema juurde kodukülastuse. Ema oli selleks puhuks korterit koristanud, varasemalt on korter väga segamini olnud. Emal olid lapsele vajalikud asjad olemas. Lapse ema kahtles lapse isa osas kahe isiku vahel. XX.XX.XXXX saabus läbi Lasteabi info isikult, kes avaldas muret lapse ema elukommete ja käitumise osas. Lapse ema tegi samal päeval pärast sünnitust TikTokis otseülekandeid.
17.09.2024 määrati lapse emale toitumisnõustaja teenus, eesmärgiga juhendada tema toitumist imetamisperioodil. Põhjuseks olid lapse ema senised mittetervislikud toidueelistused. Samuti ei järginud ta raseduse ajal arsti ettekirjutusi. 24.09.2024 teatas toitumisnõustaja, et lapse ema ei tee koostööd ja teenus lõpetati. Samuti lõpetas ema lapse rinnaga toitmise. Kohalik omavalitsus pöördus juhtumi puhul toe saamiseks SKA poole. 28.09.2024 helistas eestkoste spetsialistile lapse ema tegevusjuhendaja ning teavitas, et lapse ema on kurtnud talle, et andis beebile vale arvestusega tehtud piimasegu ja beebi oksendas. Ema sai abi perearstilt. 30.09.2024 edastati kohalikule omavalitsusele anonüümne teade läbi Lasteabi, milles väideti, et lapse ema paku lapsele söögi asemel vett. Lapse ema olevat seda TikToki otseülekandes rääkinud. Samal päeval tehti ka kodukülastus. Kodus olid lapse ema vanaema ja ema, kes last parasjagu pudelist toitis. Kodune olukord oli murettekitav, kuna pereliikmed on närvilised ja omavahelised suhted pingelised. 04.10.2024 saabus eestkoste spetsialistile info, et lapse isa isaduse tuvastamise DNA testi vastus oli positiivne. 18.10.2024 kohtusid eestkoste spetsialist ja sotsiaaltöö juhtivspetsialist lapse isaga Kärdla vallamajas. Isa soovis osaleda lapse kasvatamises. 16.10.2024 toimus etteteatamata kodukülastus lapse ema juurde. Jälle toitis vanaema last. Lapse voodi oli asju täis. Laps pidavat magama ema juures. Magamistoas vedelesid kasutatud mähkmed, ka prügikast oli neid täis. Ema ütles, et ei anna lapsele rinnapiima, sest lapse imetamisest tekkis tal stress. 21.10.2024 toimus erinevate spetsialistide võrgustiku kohtumine. Toodi välja, et lapse emale peaks rääkima lapse hügieenist. Tegevusjuhendajal ei õnnestu lapse emaga eelarve koostamine, kuna lapse ema ei ole selleks võimeline. On esinenud olukordi, kus ema on magava beebi lihtsalt sülle võtnud ja teda väntsutama hakanud, sest tal on igav. Lapse ema teeb asju siis, kui keegi on ta kõrval ja juhendab. Kui leppida kokku tegevusi, mida ta ise peab mingiks päevaks ära tegema, siis see ei toimi. Probleemiks on sodihunnik köögis – pakendid loobitakse maha. Lapse ema korteris on suur segadus. 23.10.2024 toimus etteteatamata kodukülastus põhjusel, et laekunud info kohaselt oli lapse ema visanud beebit õhku ja beebi pea oli toetamata. Lapse ema läks külastuse ajal ripsmetehniku juurde. Vanaema oli kodus ning vahetas parasjagu beebil mähkmeid. Vanaema sõnul on lapse emaga suhted keerulised, sest viimane tahab vaid internetis olla. Päeva teises pooles toimus suhtlus lapse emaga, kes vigu ei tunnistanud. 19.11.2024 saabus teade abivajavast lapsest, mille kohaselt tegi lapse ema TikTokis otseülekannet ning ei pööranud lapsele tähelepanu. Laps nuttis taustal. Samasisulised teated saabusid ka 05.12.2024 ja 06.12.2024. 21.11.2024 kodukülastusel vesteldi lapse emaga sagedaste Tik-Toki otseülekannete teemal. Ema arvates peabki laps häält tegema, muidu oleks ta surnud. Inimesed on tema peale kadedad. 03.12.2024 teatas tugiisik eestkoste spetsialistile, et lapse ema juures on väga suur segadus ja korter on väga halvas seisus. Lapse emale on koristamine vastumeelne ning ta ei tee seda.
05.12.2024 helistas lapse ema vanaema eestkoste spetsialistile murega, et lapse ema tegeleb kogu aeg oma telefoniga. Laps nutab samal ajal diivanil, kuid lapse emal on kõrvaklapid peas ning ta ei tee lapsest välja. 09.12.2024 toimus kodukülastus seoses sellega, et laekunud info kohaselt käis lapse ema uue meestuttavaga väljas alkoholi tarbimas ning jätis lapse vanaema hoolde. Lapse ema märkis kodukülastusel, et oli vahepeal lapse isaga tülis, sest viimane suudles teist naist. Mõlemad olid liigselt alkoholi tarbinud ning probleeme lahati TikToki otseülekandes. Lapse ema avaldas, et kui laps peaks isa juurde kolima ja seal on teised naised, siis ta tapab ta need teised naised ära. Lapse ema sõnul näeb ta öösel korteris kummitust. 09.12.2024 pöördus sotsiaaltöö spetsialisti poole murelik isik, kelle sõnul tegi lapse ema nädalavahetusel TikTokis otseülekannet, kus tarbis alkoholi ja veetis aega erinevate meestega. Ka 09.12.2024 esines lapse ema TikToki otseülekandes, kus jättis lapse järelevalveta kõrgele mähkimislauale. Videos oli näha, kuidas ema tõstis last nagu jahukotti. 17.12.2024 kodukülastuse ajal oli korter väga segamini ning lõhnas ebameeldivalt (segu mustusest ja uriinist). Lapsele pakuti söögiks jahtunud piimasegu, mille valmistusaega keegi täpselt öelda ei osanud. 02.01.2025 toimus kokkulepitud kodukülastus, et vestelda mõlema vanemaga. Lapse kahtles, et lapse ema iseseisvalt lapsega toime tuleks. Korteris vedelesid poolikud piimapudelid, millest ühest sooviti lapsele süüa anda (jahtunud piimasegu), kuid juhendamise peale tehti siiski uus. Selgus, et lapse söögiajad on kaootilised ning laps on saanud vähem süüa, kui ette nähtud. 06.01.2025 toimunud võrgustikukohtumisel toodi välja, et lapse ema väntsutab tegevustoas käies last ning ärritub, kui laps hakkab nutma. Nii tugiisik kui tegevusjuhendaja leidsid, et lapse ema ei ole hoolimata korduvatest selgitustest võimeline õppima, kuidas lapsega tegeleda. Lapse ema on koos lapse isaga korteris pidu pidanud ning ka TikTokis otseülekannete ajal alkoholi tarvitanud. Samal päeval toimus vestlus ka lapse ema ema abikaasa Harryga, kelle juures nad pühade ajal viibisid. Lapse ema on Harryle öelnud, et on tahtnud last lüüa, ning kui laps pühade ajal öösel nutma hakkas, ei läinud lapse ema lapse juurde, vaid tegi Tik-Toki otseülekannet. Päevakorral on olnud ka hügieeni teema, sest lapse ema ei pese lutipudeleid, vaid üksnes loputab neid ning pudelitesse jääb ka haput piima.
1.3.Vaatamata lapse emale pakutud toele ei tule lapse kasvatamisega toime. Lapse emale määratud eeskostja tegeleb suuresti lapse igapäevaelu korraldamisega. Lapse isa sõnul saab ta lapsega olla mõned nädalavahetused, kuid murettekitavad on tema sagedased alkoholitarvitamised (sh lapse juuresolekul). Arvestades lapse ema diagnoose, on vähe usutav, et tema võimekus lapsevanemana paremaks muutuks. Nii lapse ema vanaema kui ema on öelnud, et nemad ei jaksa enam lapse eest ise hoolt kanda. Lapse ema ebastabiilsust tõendab ka asjaolu, et 13.11.2025 võttis ta peotäie retseptiravimeid ja hospitaliseeriti. Antud juhul ei ole vanemad suutnud oma kohustusi täita. Ema on oma käitumisega korduvalt ohustanud lapse füüsilist ja vaimset heaolu, lapse peale karjunud (kui laps on nutnud), jätnud lapse hooletusse ja järelevalveta. Lapse isa on jätnud oma vastutuse lapse eest lapse ema kanda. Lapse isa on korduvalt näidanud oma alkoholitarbimist Tik-Toki otseülekannete vahendusel.
2.Maakohus tegi 16.01.2025 määruse, millega peatas esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse lapse isiku- ja varahooldusõiguse osas; eraldas lapse tema ema perekonnast ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni tsiviilasjas 2-25-685 eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.07.2025. Maakohus pikendas esialgset õiguskaitset 15.07.2025 määrusega kuni 15.01.2026.
3.Lapse isa kinnitas oma vastuses, et on valmis last kasvatama ning lapsel oleks tema juures kasvades vajalik tugivõrgustik lapse eest hoolitsemisel.
4.Lapse emale määratud riigi õigusabi esindaja leidis, et avaldus ei ole põhjendatud. Hoolimata lapse emal vanemlike oskuste ja tähelepanu puudumisest, ei kaasnenud sellega lapse jaoks kestvat ohtu. Enamuse ajast (sh ka siis, kui lapse ema tegi TikTokis ülekandeid) hoolitsesid lapse eest lapse ema vanaema ja ema. Lapse emal väidetavalt esinev aktiivsus- ja tähelepanu (ATH) häire on jäänud enam kui aasta jooksul tähelepanuta, mistõttu võibki olla tema võime uusi oskusi omandada väga piiratud. Lapse ema sõnul on tal ATH ravis olnud enam kui aasta pikkune paus. Samuti pole ta 1,5 aastat käinud raviarsti vastuvõtul. On lootus, et ravi jätkumisel paraneb lapse ema võimekus lapsele pühenduda, lapse eest hoolitseda ning ka tema võime vanemlikke oskusi omandada. Samuti soovib lapse ema enda kaasamist vanemlusprogrammi vanemlike oskuste omandamiseks.
5.Viljandi Vallavalitsus asus seisukohale, et lapse isa elukorraldus on hetkel segane ning tema võimekust, motiveeritust ja tahet oma last kasvatada on vajalik hinnata pikema aja vältel. Seega on avaldus lapse isa hooldusõiguse piiramiseks hetkel põhjendatud. Lapsele turvalise, stabiilse ja tema arengut toetava elukeskkonna tagamiseks on vajalik emalt lapse isiku– ja varahooldusõigus ära võtta.
6.Lapsele määratud riigi õigusabi esindaja märkis, et hetkel ei ole vanemad võimelised teostama lapse osas hooldusõigust, et tagada lapse igakülgne heaolu ja turvalisus. Nende võimekust, motiveeritust ja tahet oma last kasvatada on vajalik hinnata pikema aja vältel. Vanemate hooldusõigus tuleks peatada kuni hooldusõigust takistavate asjaolude äralangemiseni.
7.Viljandi Vallavalitsus esitas 15.10.2025 andmed lapse isa tervisliku seisundi kohta, mille kohaselt juhtus temaga liiklusõnnetus ning on ta saadetud õendusabi teenusele.
8.Avaldaja teatas oma 15.10.2025 täiendavas seisukohas, et lapse ema on alates 05.08.2025 määratud SKA otsusega erihoolekande teenusele (kogukonnateenus) ning ta elab Maarja külas. Esmakordselt tarbib ta ravimeid skeemijärgselt kontrollitud keskkonnas. Laps on viibinud viimased kaheksa kuud hooldusperes, kus tema areng on olnud märkimisväärselt positiivne. Igakuised kohtumised lapse ja ema vahel on eestkostel oleku ajal olnud lapse jaoks valdavalt emotsionaalselt koormavad. Ema on tulnud kohtumistele enamasti ema või vanaemaga. Kohtumistel on ema käitumine sarnane varasemale – ema haarab lapse suvalisel hetkel, mh magamise ajal ning solgutab last ühe pereliikme käest teise. Ema vabaneb lapsest esimesel võimalusel, kui laps nutma hakkab või kui ema lapsest tüdineb. Lapse turvalisuse, stabiilsuse ja arenguvõimaluste tagamiseks on põhjendatud lapse ema vanemlike õiguste lõplik lõpetamine ning lapse ema hooldusõiguse piiramise küsimus enam aktuaalne ei ole. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt; peatas lapse isa hooldusõiguse lapse suhtes; jättis rahuldamata avaldaja avalduse lapse emalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks; määras lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse isa hooldusõiguse ennistamiseni ning hooldusõiguse mitteennistamise korral kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse ema üle seatud eestkoste lõppemiseni; määras, et avaldajale kuulub lapse isiku- ja varahooldusõigus ja avaldaja on alaealise lapse seaduslik esindaja ning märkis, et eestkostetav alaealine võib eestkostja nõusolekuta teha TsÜS § 11 lg-s 3 nimetatud tehinguid.
9.1.Maakohus leidis, et tulenevalt lapse isa tervislikust seisundist tuleb tema hooldusõigus lapse suhtes PKS § 140 lg 1 alusel peatada, sest ta on hetkel võimetu hooldusõigust teostama. Esitatud tõenditest nähtub, et lapse isa sattus 28.06.2025 mootorrattaõnnetusse ning tal tekkis ajutrauma. Ta suunati pärast aktiivravi õendusosakonda ja statsionaarsele taastusravile. Lapse isale on 18.07.2025 määrusega määratud ajutiseks eestkostjaks Viljandi Vallavalitsus. Maakohus märkis, et kuulas lapse isa isiklikult ära 24.09.2025. Kohtuasja menetlusest ei mäletanud ta midagi. Isa mäletas vaid, et tal on tütar, kes elab vist koos emaga. Lapse isal puudus ka arusaam tema enda igapäevaelu edasisest korraldamisest. Seega ei ole ta suuteline ka lapse eest hoolitsema.
9.2.Lapse emale on Pärnu Maakohtu 04.12.2023 määrusega seatud eestkoste. Määruse kohaselt on tal õigus teha tehinguid ühes kuus oma sissetulekute arvelt, milleks on riiklik töövõimetoetus ja puudetoetus. Eestkoste on seatud tema varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks, igapäevaelu korraldamiseks, ravi saamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks, v.a lubatud tehingud. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale, mille kohaselt on PKS § 139 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt ainsa esindusõigusliku vanema teovõime piiratus aluseks lapsele eestkostja määramiseks, kes teostab lapse suhtes hooldusõigust koos piiratud teovõimega vanemaga. Selleks, et vanema tervislik seisund õigustaks lapse suhtes hooldusõiguse piiramist, peaks sellega kaasnema vanema suutmatus täita oma kohustusi sellisel määral, millega kaasneb oht lapse kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule või tema varale, mida vanem ei soovi või ei ole võimeline ära hoidma (PKS § 134 lg 1). Hinnates vajadust vanema isikuhooldusõigust piirata või see ära võtta, tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid. Lähtuda ei saa üksnes sellest, milliseid vigu on vanem lapse kasvatamises minevikus teinud, vaid hinnata tuleb ka nende esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju lapse heaolule edaspidi. Samuti tuleb arvestada lapse elukorraldust tervikuna (TlnRnKm 2-21-8569, p 18). Tulenevalt 04.12.2023 kohtumäärusest ei ole lapse emal õigus last esindada. Kuna tal puudub lapse suhtes PKS §-s 127 nimetatud varahooldusõigus, ei saa temalt käesolevas menetluses vanemalt varahooldusõigust ära võtta. Lapse ema ei suutnud ajal, mil laps viibis tema juures, viia läbi lapse suhtes isikuhooldusõigust viisil, mis oleks taganud lapse vaimse ja füüsilise heaolu ning lapsele vajaliku elukorralduse. Avaldaja on taganud lapse emale erinevaid teenuseid tugispetsialistide ja tegevusjuhendaja näol, kuid neist ei ole olnud abi. Lapse emal on diagnoositud kerge vaimne alaareng (diagnoos RKH-10 järgi F70.0). Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest täiel määral aru saama ja neid juhtima ning iseseisvalt oma elu korraldama. Lapse ema vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni. Isik ei ole
praegusel ajal võimeline oma elu korraldama iseseisvalt ning tal ei ole iseseisva sotsiaalse elu kogemust. Alates 04.12.2023 oli avaldaja ülesandeks korraldada lapse emale ravi. Lapse emale määratud esindaja sõnul on avaldaja jätnud selle ülesande täitmata. Avaldaja ei ole ümber lükanud, et lapse emal puudus juurdepääs psühhiaatrilisele abile. Olukorras, kus avaldaja ei pööranud tähelepanu sellele, et lapse emal puudusid vajalikud ravimiretseptid, ei saanud lapse ema oma tervisliku seisundi tõttu vajalikul määral lapse osas isikuhooldusõigust teostada. Lapse ema sai ravimid alles 03.01.2025 ning laps eraldati perest 13.01.2025. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et ka ravi järgides ei tule lapse ema lapse isikuhooldusõiguse teostamisega koos eestkostjaga toime. Lapse ema ei ole pärast lapse perest eraldamist takistanud avaldajal lapse elu korraldamist. Pigem ei huvita lapse ema oma lapse elus aktiivne osalemine. Ka lapsega kohtumistel käib ta koos oma pereliikmetega. Kuna lapse ema ei ole pärast lapse eraldamist perest seadnud lapse heaolu ohtu, ei ole avalduse rahuldamine lapse ema suhtes põhjendatud. Ema ja lapse kohtumiste kokkuvõtetest ilmneb, et mõnel korral on emal olnud raskusi ja püsimatust lapse rahustamisel. Muus osas on ta saanud abi kohtumistel osalenud isikutelt. Lühiajalised kohtumised, mis toimuvad kuu kuni pooleteise kuu vaheliste ajavahemike tagant, ei ole piisavad väitmaks, et ema seab lapse elu ja tervise ohtu. Asjaolu, et laps on olnud osadel kohtumistel rahutu, ei tähenda, et vanemalt tuleb hooldusõigus ära võtta.
9.3.Tulenevalt PKS § 139 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tuleb lapsele määrata eestkostja. Kuna puuduvad füüsilised isikud, keda eestkostjaks määrata, tuleb selleks määrata avaldaja PKS § 176 lg 1 alusel. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale lapse isiku- ja varahooldus. PKS 139 lgst 1 tulenevalt teostab lapse ema lapse isikuhooldusõigust koos avaldajaga. Eestkoste seatakse kuni vanema hooldusõiguse ennistamiseni kohtu poolt, kuid hooldusõiguse mitteennistamise korral kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse ema üle seatud eestkoste lõppemiseni.
9.4.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avalduse lapse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks ning teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta täielikult lapse emalt lapse suhtes hooldusõigus ära.
10.1.Maakohus heitis põhjendamatult avaldajale ette, et avaldaja ei ole taganud lapse emale juurdepääsu psühhiaatrilisele abile ega ole pööranud tähelepanu ravi ja retseptide puudumisele. Avaldaja on selgitanud, et lapse ema on varasemalt kuritarvitanud talle määratud ATH ravimeid, manustades neid ebaregulaarselt ning vihahetkedel suurtes kogustes. Seetõttu ravimeid talle enam arsti poolt välja ei kirjutatud. Avaldajal puudub füüsiline võimalus tagada ravimite regulaarne manustamine kodustes tingimustes ööpäevaringselt. Uuesti alustas lapse ema raviga 2025. aasta jaanuaris. Ravimite vabalt kättesaamine viis jälle olukorrani, kus lapse ema ravimeid kuritarvitas. Kui isik viibib erihoolekandeteenusel, on võimalus tagada talle ravimite võtmine kontrollitud keskkonnas. Pole realistlik eeldada, et lapse
ema suudaks iseseisvalt kodus raviskeemi järgida. See omakorda seab kahtluse alla tema võime tagada lapse igapäevane turvalisus ja stabiilsus. Lapse ema poolt tarvitatavad ATH ravimite toime kestab ligikaudu 10–12 tundi ning ravimit võetakse hommikul. Seetõttu puudub ravimi mõju õhtusel ja öisel ajal. Lapse eest hoolitsemine eeldab vanema valmisolekut tagada lapse turvalisus ja igapäevane toetus ööpäevaringselt. Antud ravim toetab isiku enda toimetulekut, kuid ei ravi püsivalt tema psüühilist seisundit ega tekita vanemlikke oskusi. Isegi pärast raviskeemi järgimist augustist 2025 on lapse ema käitumine jäänud samaks. Seda kinnitavad jätkuvad TikToki ülekanded ning Maarja küla personaliga kokkulepete rikkumised ja reeglite eiramine. Ka maakohtule esitatud ekspertiisiaktis on kinnitatud, et vanema psüühiline seisund ei ole ravitav määral, mis tagaks lapsele normaalse ja turvalise elukeskkonna. Tegemist on püsiva piiranguga, mitte ajutise probleemiga, mistõttu oleks oht lapsele pidev ja muutumatu.
10.2.Maakohtu lahendi kohaselt peavad lapse ema ja avaldaja läbi viima lapse isikuhooldust koos ning erimeelsuste korral tuleb eelistada vanema arvamust. Samas ei saa lapse ema oma piiratuse tõttu aru, mida temalt oodatakse ning mida laps vajab. Ema ja lapse kohtumised on näidanud, et lapsega iseseisvalt hakkama saamine ületab tema võimete piiri. Lapse ema on vajanud kõrvalist abi lapse rahustamisel ja tegevuste leidmisel. Korraga ühetunnine suhtlusõigus on maksimaalne emapoolne vastutus lapse osas, mida ta suudab läbi viia ilma last kahjustamata. Lapse ema viibib erihoolekande teenusel, kus ei ole ette nähtud elada koos lapsega ja teda seal kasvatada. Maarja külas viibimine on vabatahtlik ning vanem võib teenuselt lahkuda ja nõuda lapse enda juurde elama asumist. Kohtumääruse alusel tekkiv olukord ohustaks lapse turvalisust ja stabiilsust. Määrus võimaldab ilma eelneva kontrollita lapse emal nt üürida endale korteri ja kohustada avaldajal ka laps sinna elama tuua. Laps on hetkel üheaastane ja tema areng on kiire. Vastavalt lapse eale on lapse ohu- ja riskitunnetus madalad, ent hooldus- ja hoolitsusvajadus väga kõrged. Sellises eas ja arengus laps peab saama võimalikult palju hoolt ja teadlikku kiindumussuhte loomist, samuti suurendatud järelevalvet ja eakohast arendamist. Seda kõike ei ole lapse ema võimeline lapsele pakkuma oma tervise muutumatu seisundi tõttu ka tulevikus. Asjaolu, et seni ei ole aset leidnud fataalseid tagajärgi, ei välista riskide realiseerumist tulevikus ja neid saab hinnata juba täna. Seetõttu tuleb hooldusõigus vanemalt täielikult ära võtta, et tagada lapse turvalisus ja areng. Menetluse edasine käik
11.Viljandi Vallavalitsus ja lapsele määratud esindaja toetasid määruskaebust ja palusid see rahuldada. Lapse emale määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse osaliselt, jättis rahuldamata
avalduse lapse emalt lapse hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning määras, et lapse isa hooldusõiguse mitteennistamise korral on avaldaja lapse eestkostja kuni lapse ema üle seatud eestkoste lõppemiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse, võtab lapse emalt lapse hooldusõiguse täielikult ära ning määrab, et lapse isa hooldusõiguse mitteennistamise korral on avaldaja lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas (s.t lapse ema suhtes avalduse rahuldamata jätmise osas – määruse resolutsiooni p-d 1, 5 ja osaliselt p 6). TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, millega maakohus peatas lapse isa hooldusõiguse, määras lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse ise hooldusõiguse ennistamiseni ning lapse isa hooldusõiguse mitteennistamise korral kuni lapse täisealiseks saamiseni.
15.Ringkonnakohus võtab TsMS määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
§
lg
alusel
vastu
avaldaja
poolt
16.PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid abinõusid. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Kohus peab esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Vanemalt võib hooldusõiguse PKS § 135 lg 2 järgi täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14).
17.Õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole PKS § 139 lg-st 1 tulenevalt piiratud teovõimega vanemal õigus last esindada ja ta teostab lapse suhtes hooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Kuna praegusel juhul ei ole lapse esindusõigust kummalgi vanemal, tuli lapsele PKS § 171 lg 1 alusel määrata eestkostja. Ainuüksi asjaolu, et vanema teovõime on tema tervislikust seisundist tulenevalt piiratud, ei ole aluseks vanema hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks.
18.Siiski leidis maakohus kaalutlusõigust teostades ekslikult, et praegusel juhul puuduvad PKS § 135 lg-s 2 sätestatud alused lapse emalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks.
18.1.Lapse emal on 06.11.2023 diagnoositud kerge vaimne alaareng ning on tuvastatud, et ta ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt oma tegudest täiel määral aru saama ja neid juhtima ning iseseisvalt oma elu korraldama. Avalduse kohaselt
on lapse emal kõrge toetusvajadus oma psüühikahäirest tuleneva käitumise, tervise eest hoolitsemise, eluasemega seotud tegevuste, rahaliste vahendite kasutamise, söögivalmistamise ning majapidamistoimingute sooritamise valdkonnas. Ta on varasemalt viibinud kogukonnas elamise teenusel, seejärel toetatud elamise teenusel ning hetkel viibib ta taas kogukonnas elamise teenusel Maarja külas.
18.2.Asja materjalide põhjal järeldub, et lapse emal puuduvad lapse kasvatamiseks vajalikud oskused, ta ei oska oma tegude tagajärgi hinnata ning see seab lapse heaolu ja arengu ohtu. Nimetatut kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid.
18.2.1.Lapse ema on TikToki ülekandeid tehes jätnud mitmel korral nutva lapse tähelepanuta (nt avaldaja 15.01.2025 avalduse lisadeks nr 8, 10 ja 17 olevad videod), samuti jätnud lapse järelevalveta mähkimislauale (avalduse 15.01.2025 avalduse lisaks nr 15 olev video). TikToki ülekannetes nähtu põhjal on lapse ema kohta tehtud mitmeid pöördumisi, kus on teatatud abivajavast imikust, kellele ema ülekannete ajal mingit tähelepanu ei pööra, keda ema väntsutab (tõstab nagu jahukotti ega hoia lapse pead) ning kellele ema enda sõnul süüa ei anna (dtl 24– 30, 38–39 ja 53).
18.2.2.Tegevustoa päeviku väljavõtte (dtl 31–34) kohaselt märkis tegevustoa juhendaja oma 04.12.2024 sissekandes, et tal on mure selle pärast, kuidas ema last väntsutab – nimelt pani ta kahekuuse beebi endale kukile ja tahtis näidata, mida laps oskab. Ka avalduse asjaoludes on avaldaja viidanud tegevusjuhendaja tähelepanekule, mille kohaselt on lapse ema haaranud magava lapse sülle ja hakanud teda väntsutama põhjusel, et tal endal on igav. Samuti tõi tegevusjuhendaja esile juhtumid, kus ema sättis imikut istuma ega mõistnud, miks laps ei istu. Laste heaolu spetsialist viitas juhtumile, kus ema oli visanud beebi õhku selliselt, et ta pea ei olnud toetatud ning emaga sellest hiljem rääkides ei saanud ema aru, et ta midagi valesti tegi.
18.2.3.Lapse ema on maakohtus 15.01.2025 ärakuulamisel kohtule selgitanud, et alati ei ole ta last sülle võttes tema pead toetanud, sest lapsele ei meeldi, kui keegi tema pead hoiab. Ema kinnitas ka kohtunikule, et kui laps oli kaks nädalat vana, kukkus ta voodilt maha, sest ta oli liiga voodi ääre lähedal. Ema ei osanud selgitada, kuidas ta maha kukkuda sai.
18.2.4.Lapse ema kasuisa (kelle juures lapse ema koos lapsega vahepeal pikemalt viibis) on kohtumisel sotsiaaltöö spetsialisti ja laste heaolu spetsialistiga avaldanud (03.04.2025 kohtumise protokoll, dtl 255–258), et ta on näinud lapse ema last nii kõrgele üles viskamas, et vanaema röögatas. Samuti on laps talle teadaolevalt ühel korral maha kukkunud, kuid lapse ema ei julgenud sellest kellelegi rääkida. Ta tõi välja, et lapse ema ei ole võimeline lapsega arvestama ning talle tuleb korduvalt öelda, et ta lapse juuresolekul ei karjuks. Lapse ema hoiab tavaliselt last maksimaalselt 5–10 minutit ja annab ta kohe siis edasi kellelegi teisele. Kasuisa tõi esile juhtumi, kus laps hakkas öösel nutma ning lapse ema, selle asemel, et lapse juurde minna, tõusis ülesse ja läks õue TikToki ülekannet tegema.
18.2.5.Tegevusjuhendaja ja hoolekande teenuste juht on oma 13.01.2025 iseloomustuses (dtl 58– 59) märkinud, et lapse ema teeb ainult neid asju, mida ta tahab ja millal tahab. Ta on aru saanud, et midagi ei juhtu, kui ta reeglitele ei allu. Lapse ema ei soovi kodus endale ühtegi kohustust võtta. Talle on olnud lapse ja majapidamisega pidevalt abiks tema eakas vanaema või ema, kes on ise samuti abivajadusega inimene. Lapse vanaema on avaldanud, et ta ei jaksa enam lapse ja korteri eest ise hoolitseda. Lapse ema ei oska uusi oskuseid iseseisvalt kasutada. Avaldaja tõi avalduse asjaoludes välja, et tegevusjuhendaja tähelepaneku kohaselt teeb lapse ema asju ainult siis, kui keegi on kõrval ja juhendab, kuid ka siis ainult lühiajaliselt, sest huvi kaob.
18.2.6.Avalduse kohaselt on ka lapse ema ema ja vanaema avaldanud eestkostespetsialistile muret lapse turvalisuse osas. Vanaema on välja toonud, et lapse ema tegeleb koguaeg oma telefoni või arvutiga. Tal on kõrvaklapid peas, mistõttu ta ei kuule, kui laps diivanil nutab. Lapse ema ema on avaldanud seisukohta, et lapse ema ei saa lapsega üksi jätta. Keegi peab ööpäevaringselt kõrval olema ja jälgima, muidu võib olukord lapse jaoks ohtlikuks muutuda.
18.2.7.Pärast lapse eraldamist toimunud kohtumiste osas on peretoetaja välja toonud järgmist (kohtumiste kokkuvõte, dtl 259–261; 415–417). 21.03.2025 kohtumisel oli lapse ema küll kohtumise üle väga rõõmus ja ta püüdis lapsega tegeleda, kuid oli näha, et tal puuduvad vanemlikud oskused. Lapse ema proovis kohtumise ajal pidevalt erinevatele inimestele helistada (enda emale, lapse isale ja kellelegi kolmandale), mispeale peretoetaja soovitas tal rohkem lapsega tegeleda. 13.05.2025 kohtumisel muutus laps ema süles olles rahutuks ja jonnakaks, mille peale ema ruumist nuttes väljus ning mõnda aega ära oli. 05.06.2025 kohtumisel nuttis laps enamuse ajast, valdavalt tegeles temaga lapse ema vanaema ning lapse ema tuli lapsele ligi vaid siis, kui ta nutmise lõpetas. 17.06.2025 kohtumisel oli laps hirmul ja nuttis. Taaskord võttis lapse ema vanaema enda peale lapse rahustamise. 29.05.2025 kohtumisel oli laps rahulik ning kohtumise õhkkond positiivsem, kuid valdavas osas tegeles lapsega taaskord tema vanaema. Kokkuvõtvalt oli lapse emal kohtumistel pea alati ema ja vanaema kaasas, kes tal lapsega tegeleda aitasid.
18.3.Seda, et ema juures kasvades on lapse areng ja heaolu ohustatud, kinnitab ka 24.04.2025 peretoetaja hinnang kasuperele (dtl 271–272), milles on mh välja toodud, et laps oli kasuperre saabudes väga pinges, rahutu ja füüsilises arengus eakaaslastest maas. Ta ei olnud nõus olema süles näoga vastamisi ega taluma kehalist kontakti, kaisutamisele järgnes kohene rapsimine ja nutt. Viibisid oma sõrmede vaatlemine, pea tõstmine ja hoidmine, pööramine ja esemete haaramine. Need tegevused on ta siiski kasuvanemate tegevuse tulemusel omandanud ning lapse edasine areng on olnud kiire.
18.4.Maakohus järeldas, et lapse ema ei suutnud tagada lapsele vaimset ja füüsilist heaolu ning ka avaldaja poolt pakutud abimeetmed ei parandanud olukorda. Samas leidis maakohus, et kuna lapse emale ei olnud tagatud ATH ravi, ei saa väita, et lapse ema ei suudaks edaspidi ravimeid võttes lapse hooldusõigust teostada. Ringkonnakohus viimase järeldusega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et lapse emale olid varasemalt ravimid tagatud, kuid ta ei võtnud neid teadlikult skeemi järgi, sest ei pidanud seda
vajalikuks (vt tegevusjuhendaja ja hoolekandeteenuste juhi poolt 13.01.2025 koostatud iseloomustus – dtl 58–59). Avaldaja on selgitanud, et lapse ema võttis ravimeid ebaregulaarselt ning ka kuritarvitas neid, võttes vihahetkedel neid suurtes kogustes. Seetõttu raviarst talle neid enam välja ei kirjutanud. Ka pärast seda, kui lapse ema hakkas jaanuaris 2025 uuesti ravimit võtma, on varasem käitumine kordunud. Näiteks näitas lapse ema 11.04.2025 TikToki ülekandes, kuidas ta peotäie tablette korraga suhu paneb (avaldaja 19.05.2025 seisukoha lisaks nr 5 olev video). Lapse ema kasuisa on 03.04.2025 kohtumisel välja toonud, et lapse ema on ATH ravimit talle teadaolevalt meelega liiga palju võtnud ning ta suudab võtta ravimeid skeemi järgi üksnes kontrollitud keskkonnas (kasuisa sõnul võttis lapse ema mõnda aega tema juures elades rohtu algselt tema silme all, kuid kui lapse ema läks tagasi koju, siis ravimi võtmine katkes). Kuna lapse ema oma ravivajadust ei mõista ega ravimeid teadlikult skeemi järgi ei manusta, puudub alus eeldada, et ta hakkaks ravimeid iseseisvalt nõuetekohaselt võtma.
18.5.Lisaks on avaldaja määruskaebuses välja toonud, et kuigi lapse ema võtab Maarja külas viibides ravimeid järelevalve all, ei nähtu, et tema toimetulek ja psüühiline seisund oleks paranenud. Avaldaja esitas koos määruskaebusega video lapse ema 16.11.2025 TikToki ülekandest, kus ta kõva häälega karjub ja ropendab (määruskaebuse lisaks nr 1 olev video). Maarja küla poolt koostatud iseloomustuse (dtl 446–447) kohaselt suudab lapse ema toetatud keskkonnas igapäevaeluks vajalikke toiminguid teha, kuid vajab siiski rutiini hoidmiseks motiveerimist ja järjepidevat meeldetuletust. Kui ta kaotab huvi, siis katkestab ka tegevuse. Käitumises lähtub ema iseenda soovidest. Ta vajab tuge probleemide lahendamisel ja kokkulepete järjepidevat kordamist. Näiteks on ta korduvalt üle astunud kokkuleppest mitte teha sotsiaalmeediasse videosid Maarja külast ja teistest elanikest. Ringkonnakohus nõustub avaldaja järeldusega, et viidatud tõenditest nähtuvalt ei ole ka kontrollitud keskkonnas ravimite võtmine lapse ema käitumist, asjadest arusaamist ja psüühilist seisundit oluliselt muutnud.
18.6.Asjas esitatud andmete ja tõendite põhjal saab järeldada, et lapse ema suutmatus oma vanemlikke kohustusi täita seab ohtu lapse kehalise ja vaimse heaolu ning lapse ema ei ole võimeline seda ohtu ära hoidma (PKS § 134 lg 1). Lapse ema ei suuda lapsele turvalisust ja heaolu tagada, sest tal puudub endal arusaam, millised lapse huvid ja vajadused üldse on. Lapse emal puudub arusaamine sellest, millised teod seavad lapse elu ohtu. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on väikelapsega, ohustab ema juures kasvamine otseselt lapse arengut, turvalisust ja heaolu. Asjaolusid arvestades on alus eeldada, et muude meetmete rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Emale on pakutud pärast lapse sündi erinevaid abimeetmeid, sh on talle määratud tegevusjuhendaja ja tugiisik. Avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kohe pärast lapse sündi asutud lapse ema lapse kasvatamisel ja igapäevaelu korraldamisel toetama ja juhendama. Järjepidevalt on talle lapse heaolu ja turvalisusega seoses õpetusi jaganud laste heaolu spetsialist, tegevusjuhendaja ja tugiisik, kuid need ei ole tulemusi andnud ning probleemid on jätkunud. Sellest järeldub, et lapse ema ei ole võimeline lapse kasvatamiseks vajalikke oskuseid omandama ning täiendavate meetmete rakendamine ei viiks ilmselt tulemuseni.
19.Lapsele turvalise, stabiilse ja tema arengut toetava elukeskkonna tagamiseks tuleb lapse emalt PKS § 135 lg 2 alusel lapse hooldusõigus ära võtta. Maakohus leidis, et kuna lapse emal
puudub piiratud teovõime tõttu niikuinii lapse suhtes varahooldusõigus, ei saa seda lapse emalt ka käesolevas menetluses ära võtta. Kuna ringkonnakohus võtab PKS § 135 lg 2 alusel lapse emalt ära lapse hooldusõiguse tervikuna ega seo lapsele määratud eestkoste kehtivust lapse emale seatud eestkoste kehtivusega (nagu tegi maakohus), tuleb käesoleva lahendiga lapse emalt ära võtta nii lapse isikuhooldusõigus (PKS § 124) kui varahooldusõigus (PKS § 127).
20.Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.