Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise
29. september 2016. a, Põlva, Võru tn.12
aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-123672 Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajd
Placet Group OÜ hagi A. O. (O. ) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks 789,39 eurot Hageja: Placet Group OÜ – registrikood 11198910, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn Lepinguline esindaja: Marek Aunver – Civilis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kostja: A. O. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel
2 (6)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 405 lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kostja on kohtule edastanud poolte digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe, mille punkti 2 kohaselt tunnistab ta käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõudeid kostja vastu täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3 (6)
Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt laenu summas 600 eurot tagastamist ning viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tagasi maksma laenuks saadud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta ka intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud madalaimas määras, s.o 0,022 % tasumata summast päevas. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 tuleb võlgnikul kohustuse rikkumisel hüvitada võlausaldajale ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on 4 (6)
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja tasu (õigusabikulude) summas 100 eurot väljamõistmiseks. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus 175 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivu tasumine on kontrollitud (tl 2 ja 42), seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud Civilis Õigusbüroo OÜ jurist Marek Aunver. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises, dokumentide komplekteerimises ja hagiavalduse koostamises kohtule, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 100 eurot põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 275 (175+100) eurot. 5 (6)
Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 menetlusosalistele kätte.
lg
toimetab
kohus
otsuse
TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.