TCM Estonia OÜ hagi Raigo Mandrik'u vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse ja intressi ning kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
7332,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja TCM Estonia OÜ, registrikood 12003417, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, OK Incure OÜ, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post * Kostja Raigo Mandrik, isikukood *, elukoht * Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja TCM Estonia OÜ hagi Raigo Mandrik vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Raigo Mandrik hageja TCM Estonia OÜ kasuks:
2.1.Raigo Mandrik'u ja OÜ Omaraha vahel 09.07.2014. a sõlmitud laenulepingu nr * alusel (nõue on loovutatud TCM Estonia OÜ-le) võlgnevus summas 2015,54 (kaks tuhat viisteist eurot 54 senti) eurot, millest põhivõlgnevus 1824,71 eurot, intress 150,83 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot;
Raigo Mandrik'u ja OÜ Omaraha vahel 15.08.2014. a sõlmitud laenulepingu nr * alusel (nõue on loovutatud TCM Estonia OÜ-le) võlgnevus summas 811,77 (kaheksasada üksteist eurot 77 senti) eurot, millest põhivõlgnevus 695,37 eurot, intress 76,40 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot;
2.3.Raigo Mandrik'u ja OÜ Omaraha vahel 07.11.2014. a sõlmitud laenulepingu nr * alusel (nõue on loovutatud TCM Estonia OÜ-le) võlgnevus summas 315,68 (kolmsada viisteist eurot 68 senti) eurot, millest põhivõlgnevus 262,37 eurot, intress 21,83 eurot ja sissenõudmiskulu 31,48 eurot;
2.4.Raigo Mandrik'u ja OÜ Omaraha vahel 21.06.2014. a sõlmitud laenulepingu nr * alusel (nõue on loovutatud TCM Estonia OÜ-le) võlgnevus summas 713,47 (seitsesada kolmteist eurot 47 senti) eurot, millest põhivõlgnevus 620,28 eurot, intress 53,19 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja TCM Estonia OÜ hagi kostja Raigo Mandrik vastu intressi nõudes summas 3219,45 eurot ja sissenõudmiskulu nõudes summas 256,83 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 52,59% ulatuses kostja Raigo Mandrik kanda ja 47,41% ulatuses hageja TCM Estonia OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt Raigo Mandrik hageja TCM Estonia OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 344,46 (kolmsada nelikümmend neli eurot 46 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Raigo Mandrik tasuda hagejale TCM Estonia OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 14.07.2016. a esitas hageja TCM Estonia OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Raigo Mandrik'u vastu laenuvõlgnevuse summas 3402,73 eurot, intressi summas 3521,70 eurot ja kahjuhüvitise summas 408,31 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on OÜ Omaraha ja kostja vahel: 09.07.2014. a sõlmitud laenuleping nr *, 15.08.2014. a sõlmitud laenuleping nr *, 07.11.2014. a sõlmitud laenleping nr * ja 21.06.2014. a sõlmitud laenuleping nr *. Nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded on üle antud uuele võlausaldajale TCM Estonia OÜ. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 475 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.08.2016. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 05.08.2016. a /tlk 64/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 58/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 19.08.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 09.07.2014. a sõlmitud laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 1824,71 eurot, intressi nõude summas 2388,05 eurot (hagis esitatud neljast laenulepingust tulenevat intressi nõuet kokku summas 3930,01 eurot on hageja vähendanud summani 3521,70 eurot) ning sissenõudmiskulude (hagi resolutiivosas kui kahju või kahjuhüvitis) nõudes summas 218,96 eurot. Laenulepingust nr * nähtuvalt on laenuleping lõpetatud 17.06.2015. a /tlk 14/. Seega on esialgselt 60 kuu peale sõlmitud laenuleping sissenõutav alates 17.06.2015. a. Riigikohus on 29.01.2007. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p-s 17 leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Laenulepingu maksegraafikust nähtuvat on 17.06.2016. a seisuga kostja poolt tasumata intress summas 150,83 eurot (09.04.2015. a intressimakse summas 9,15 eurot, 09.05.2015.a intressimakse summas 71,07 eurot ja 09.06.2015. a intressimakse summas 70,61 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja laenulepingust nr * tulenev intressinõue rahuldamisele osaliselt summas 150,83 eurot. Hagis esitatud kahju hüvitamise nõude osas on kohus jätnud hagi käiguta ja andud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale hagi käiguta jätmise määruses, et hagejal tuleb tõendada temal tekkinud kahju, s.o sissenõudmiskulusid esitatud ulatuses seaduses sätestatud korras ning esitada kohtule andmed, milliseid toiminguid on hagiavalduses viidatud inkassofirma sõlmitud käsunduslepingu alusel võla sissenõudmiseks reaalselt teinud /tlk 50-51/. Hageja esitas kohtule OK Incure OÜ poolt hagejale esitatud võla sissenõudmiskulude arve laenulepingu nr * osas summas 182,47 eurot. Hageja selgitas dokumentide edastamisel, et sissenõudmiskulud on arvestatud konkrreetse protsendina nõudelt vastalt poolte poolt kokkulepitule. Hageja ei ole esitanud kohtule andmed, milliseid toiminguid on hagiavalduses viidatud inkassofirma sõlmitud käsunduslepingu alusel võla sissenõudmiseks reaalselt teinud. Kohus leiab, et hageja esitatud 182,47 eurone nn kahjunõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on sisuliselt tegemist võla sissenõudmise kuluga /tlk 54/. Alates 15.04.2013. a kehtiva võlaõigusseaduse (edapsidi VÕS) § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda mittetarbijast võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa tarbijast võlgnikult küsitav sissenõudmisekulu olla sellest suurem ning hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, milliseid toiminguid inkassofirma reaalselt võla sissenõudmiseks on teinud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet laenulepingu nr S14404384 osas põhjendatuks 40 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus laenulepingust nr S14404384 tuleneva põhinõude summas 1824,71 eurot, intressi nõude summas 150,83 eurot ning sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.
3.4.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 15.08.2014. a sõlmitud laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 695,37 eurot, intressi nõude summas 871,04 eurot (hagis esitatud neljast laenulepingust tulenevat intressi nõuet kokku summas 3930,01 eurot on hageja vähendanud summani 3521,70 eurot) ning sissenõudmiskulude (hagi resolutiivosas kui kahju või kahjuhüvitis) nõudes summas 83,44 eurot. Laenulepingust nr * nähtuvalt on laenuleping lõpetatud 25.06.2015. a /tlk 21/. Seega on esialgselt 60 kuu peale sõlmitud laenuleping sissenõutav alates 25.06.2015. a ning alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse /vt p-s 3.3 viidatud Riigikohtu lahend/. Laenulepingu maksegraafikust nähtuvat on 25.06.2016. a seisuga kostja poolt tasumata intress summas 76,40 eurot (15.04.2015. a intressimakse summas 25,64 eurot, 15.05.2015. a intressimakse summas 25,47 eurot ja 15.06.2015. a intressimakse summas 25,29 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja laenulepingust nr * tulenev intressinõue rahuldamisele osaliselt summas 76,40 eurot.
Kohus leiab, et hageja esitatud 83,44 eurone nn kahjunõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on sisuliselt tegemist võla sissenõudmise kuluga /tlk 55/. Alates 15.04.2013. a kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda mittetarbijast võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa tarbijast võlgnikult küsitav sissenõudmiskulu olla sellest suurem ning hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, milliseid toiminguid inkassofirma reaalselt võla sissenõudmiseks on teinud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet laenulepingu nr * osas põhjendatuks 40 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus laenulepingust nr S14429598 tuleneva põhinõude summas 695,37 eurot, intressi nõude summas 76,40 eurot ning sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.
3.5.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 07.11.2014. a sõlmitud laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 262,37 eurot, intressi nõude summas 250,73 eurot (hagis esitatud neljast laenulepingust tulenevat intressi nõuet kokku summas 3930,01 eurot on hageja vähendanud summani 3521,70 eurot) ning sissenõudmiskulude (hagi resolutiivosas kui kahju või kahjuhüvitis) nõudes summas 31,48 eurot. Laenulepingust nr * nähtuvalt on laenuleping lõpetatud 16.07.2015. a /tlk 28/. Seega on esialgselt 60 kuu peale sõlmitud laenuleping sissenõutav alates 16.07.2015. a ning alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse /vt p-s 3.3 viidatud Riigikohtu lahend/. Laenulepingu maksegraafikust nähtuvat on 16.07.2016. a seisuga kostja poolt tasumata intress summas 21,83 eurot (07.05.2015. a intressimakse summas 7,33 eurot, 07.06.2015. a intressimakse summas 7,28 eurot ja 07.07.2015. a intressimakse summas 7,22 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja laenulepingust nr * tulenev intressinõue rahuldamisele osaliselt summas 21,83 eurot. Seega rahuldab kohus laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 262,37 eurot, intressi nõude summas 21,83 eurot ning sissenõudmiskulude nõude summas 31,48 eurot.
3.6.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 21.06.2014. a sõlmitud laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 620,28 eurot, intressi nõude summas 420,19 eurot (hagis esitatud neljast laenulepingust tulenevat intressi nõuet kokku summas 3930,01 eurot on hageja vähendanud summani 3521,70 eurot) ning sissenõudmiskulude (hagi resolutiivosas kui kahju või kahjuhüvitis) nõudes summas 74,43 eurot. Laenulepingust nr * nähtuvalt on laenuleping lõpetatud 29.06.2015. a /tlk 35/. Seega on esialgselt 48 kuu peale sõlmitud laenuleping sissenõutav alates 29.06.2015. a ning alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse /vt p-s 3.3 viidatud Riigikohtu lahend/. Laenulepingu maksegraafikust nähtuvat on 29.06.2016. a seisuga kostja poolt tasumata intress summas 53,19 eurot (21.04.2015. a intressimakse summas 17,99 eurot, 21.05.2015. a intressimakse summas 17,73 eurot ja 21.06.2015. a intressimakse summas 17,47 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja laenulepingust nr * tulenev intressinõue rahuldamisele osaliselt summas 53,19 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud 74,43 eurone nn kahjunõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on sisuliselt tegemist võla sissenõudmise kuluga /tlk 57/. Alates 15.04.2013. a kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda mittetarbijast võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa tarbijast võlgnikult küsitav sissenõudmiskulu olla sellest suurem ning hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, milliseid toiminguid inkassofirma reaalselt võla sissenõudmiseks on teinud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet laenulepingu nr * osas põhjendatuks 40 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 620,28 eurot, intressi nõude summas 53,19 eurot ning sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.
3.7.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja esitatud intressinõudest summas 3521,70 eurot rahuldamata intressinõude summas 3219,45 eurot (3521,70 – (150,83 + 76,40 + 21,83 +53,19))
ja sissenõudmiskulude nõudest summas 408,31 eurot jätab kohus rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 256,83 eurot (408,31 – (40 + 40 + 31,48 + 40)).
3.8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 475 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 270 eurot, kokku summas 745 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on märkinud, et esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud, et 1 töötunni hinnaks on 90 eurot (kokku 270 eurot) ning antud summa ei sisalda käibemaksu /tlk 5/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 270 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on laenulepingud) ning arvestades asja mahtu (asjas on hageja esitanud vaid hagiavalduse ja kohtu nõudmisel täiendavad tõendid), peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu kahe töötunni ulatuses, s.o summas 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 475 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 655 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (7332,74 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3856,46 eurot, s.o põhinõude summas 3402,73 eurot, intressi nõude summas 302,25 eurot ja sissenõudmiskulude nõude summas 151,48 eurot) 52,59% ulatuses kostja ja 47,41% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 344,46 eurot (655 eurot * 52,59%)
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.