Korteriühistu Järveküla tee 62 hagi M. S. võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 530,87 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Järveküla tee 62 (RK 80170265, asukoht: Järveküla tee 62-29, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Marko Tiirik (OÜ Tiirik Õigusbüroo, volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
M. S. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.KÜ Järveküla tee 62 hagi rahuldada osaliselt. 1.1 Rahuldada Korteriühistu Järveküla tee 62 M. S. vastu esitatud nõue perioodil juuli 2015. a kuni juuli 2016. a.
2.Välja mõista M. S.lt Korteriühistu Järveküla tee 62 kasuks põhivõlgnevus summas 716 (seitsesada kuusteist) eurot 61 senti ja sissenõutavaks muutnud viivis 62 (kuuskümmend kaks) eurot 33 senti, kokku 778 (seitsesada seitsekümmend kaheks) eurot ja 94 senti.
Välja mõista M. S.lt KÜ Järveküla tee 62 kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 05.07.2016. a kuni 31.07.2016. a 685,50 eurolt summas 0,41 eurot. 3.1 Välja mõista M. S.lt KÜ Järveküla tee 62 kasuks alates 01.08.2016.a. põhivõlgnevuselt (716,61 eurolt) kuni põhisumma täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 4.1 Välja mõista M. S.lt KÜ Järveküla tee 62 menetluskulude katteks 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 13 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.M. S. on Kohtla-Järvel Järveküla tee 62 elamus korteri nr xx omanik ja korteriühistu Järveküla tee 62 liige. Kostja on kohustatud tasuma hagejale majandamiskulusid vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ning seoses sellega moodustab kostja võlgnevus seisuga juuni 2016. a hageja ees 1 430,07 eurot. Kostja võlasummat vaidlustanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 430,07 eurot ja viivise väljamõistmist põhinõudelt põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on mentluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 80 eurot.
3.Hageja seisukoha kohaselt, ei ole kostja perioodil juuli 2015. a kuni juuni 2016. a tasunud ühtegi arvet. Hageja rõhutab, et nimetatud võlgnevus moodustub sel perioodil tasumata kommunaalkuludest. Hageja poolt 07.09.2016. a esitatud raamatupidamise koondaruandest ja arvetest nähtub, et kostja võlgnevus perioodil 2015. a juuli kuni 01. august 2016. a on: põhivõlgnevus 1 036,97 eurot ja viivis 393,10 eurot, kokku 1 430,07eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal on põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste eest.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et haginõue on väär. Kostja selgitas, et kostja ei ole keeldunud tasumast kommunaalkulusid, kuid kostja ei ole paar viimast aastat korteriühistu juhatusega suhelnud. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud võlgnevuse suurusega. Kostja on arvamusel, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 1 530,87 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
6.Kostja M. S. on KÜ Järveküla tee 62 liige. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
7.Hageja tugineb oma nõudes M. S. vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude (sh hooldus- ja haldustasu ning kütte) eest. Korteriühistule majandamiskulude eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks on kostja kuulumine hageja (KÜ Järveküla tee 62) liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.
8.Kostja esitatud kirjalikust vastusest järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud võlgnevuse summaga.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
10.Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
11.Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 15 1 lg 1). KÜS § 15 lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3).
12.Hageja on esitanud kohtule arvelduste tabeli (tl 25-27). Kohus selgitab, et võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust ei tõenda hageja esitatud arvelduste tabelid. Hageja esitas 07.09.2016. a arved millest nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja põhivõlgnevus juuli 2016. a seisuga on 1 430,07 eurot. Hageja arvestab kostja võlgnevust alates 01.08.2015. a. Hageja poolt esitatud arved 2015. a (aprill 2016. a esitamata) august kuni juuli 2016. a (tl 41-51) ning raamatupidamise koondaruande. Kohus leiab, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja poolt esitanud arvetest.
13.Kohus selgitab, et kohus arvestab kostja võlgnevuse perioodil august 2015. a kuni juuli 2016. a hageja poolt esitatud arvete alusel järgmiselt (tl. 41-51): Teenuse kasutamise kuu ja arve number
Arve summa (eurot)
Võlgnevus
Juuli 1507-19 August 1508-19 September 1509-19 Oktoober 1510-19 November 1511-19 Detsember 1512-19 Jaanuar 1601-19 Veebruar 1602-19 Aprill 1604-19 Mai 1605-19 Juuni 1606-19
Hagile lisatud arve nr 1507-19, mille tasumise tähtaeg oli 31.08.2015. a, oli märgitud võlgnevuseks 994,26 eurot (tl 41) ning arvele nr 1512-19 on lisatud kohtukulud summas 255 eurot (tl 46). Kohus leiab, et hageja on alusetult ja põhjuseta lisanud augustikuu 2015. a arvele kostja võlgnevuse summas 994,26 eurot, ja 2016. a jaanuari arvele kohtukulud summas 255 eurot, kuna nimetatud summad on Viru Maakohtu 16.10.2015. a kohtuotsusega kostjalt juba välja mõistetud. Hageja on tsiviilasjas 2-15-12060 hagiavalduses märkinud kostja võlgnevuse perioodiks juuli 2015. a. Kohtuotsus jõustus 24.11.2015. a (tsiviilasi nr 2-15-12060).
Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil august 2015. a kuni 31.07.2016. a moodustab 716,61 eurot. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmelisusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja korteriomanikuna kohustatud tasuma võlgnevuse summas 716,61 eurot.
14.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja märgib hagiavalduses, põhivõlgnevust päevas (tl 3).
et
viivisemääraks
on
käesoleval
ajal
0,02%
Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, siis esitab omapoolsed arvestused viivise kujunemise osas. Kohus arvestab viiviseid seadusjärgse viivisemääraga 0,02 % päevas alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni nõude esitamiseni alljärgnevalt: Arve nr
Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga 04.07.2016. a, summas 62,33 eurot.
94.Kohus selgitab, et kostjal oli arve 1606-19 summas 716,61 euro tasumise tähtaeg 31.07.2016. a. Arvelt nähtub, et kostja võlgnevus moodustas 685,50 eurot. Seega viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt moodustab 4,11 eurot. (685,50 x 8% aastas = 5,48eurot, 5,48 : 360 päevaga = 0,015 eurot päevas / 0,015 x 27 päevaga (05.07 - 31.07.2016) = 0,41 eurot). Kohus mõistab viivised välja alates haginõude esitamisest kuni 31.07.2016. a summas 0,41 eurot ning alates 01.08.2016. a põhivõlgnevuselt 716,61 eurolt kuni põhisumma täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
16.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (54,459%). Seega 54,469% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv kokku 225 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 80 eurot, kokku 305 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 166 eurot 13 senti (54,469% 305-st).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.