lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja (hageja): V.K. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXX) lepinguline esindaja Andrei Yllö
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015. a otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt V.K.i hagi A.R.i vastu valduse kaitse ja valduse kaotamise hüvitise nõudes
Edasikaebamise kord
ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.K. (hageja) esitas 3. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi A.R.i (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama müügieseme, s.o kahe laeva elektrigeneraatori ning kahe transpordikonteineri valduse rikkumine ning tagastama need hagejale. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. septembril 2014 müügilepingu ning samal päeval anti üleandmisevastuvõtmise akti alusel kostjale üle laeva elektrigeneraatorid Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja Caterpillar CAT 00000TC5G01433 ning kaks transpordikonteinerit. Üleandmise-vastuvõtmise akti p 1.2 kohaselt anti müügiese üle tehnilise kontrolli teostamiseks. Tehniline kontroll tehti 5. septembril 2014. Seega puudus kostjal alates 6. septembrist 2014 igasugune õiguslik alus müügieseme valdamiseks ja käsutamiseks. Müügilepingu p 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 3 kalendripäeva jooksul, hiljemalt 5. septembriks 2014, kuid kostja seda ei teinud. Hageja saatis kostjale 9. septembril 2014 kell 12.47 e-kirjaga lepingust taganemise avalduse ja palus leida 3 tööpäeva jooksul müügieseme tagastamise võimalus. Hagiavalduse kohaselt sai kostja samal päeval taganemise avalduse kätte, kuid ei ole seni müügieset hagejale tagastanud ega andnud võimalust müügieseme äravõtmiseks. Vastavalt müügilepingu p-le 5.1 läheb müügieseme omand müüjalt ostjale üle hetkel, mil müüjale on tervikuna laekunud võõrandatava eseme ostuhind, ning lepingu p 5.2 keelab ostjal kuni omandi üleminekuni müügieset käsutada. Hageja on kostjale teatanud, et tema müügieseme valdus on ebaseaduslik ja omavoliline, kuid kostja jätkab müügieseme valdamist ja kasutamist. Kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on vähemalt ühe konteineri realiseerinud. Hageja esitas täiendava nõude, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju summas 9000 eurot (hävinud konteineri ja kaotsiläinud generaatori väärtus). Hageja leidis, et kostjal ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 110 ja 229 tulenevat sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Hageja märkis, et kostja ei ole seni vastuhagi esitanud ning lihtsalt arvete esitamisest kohtule ei piisa, et kohus menetleks kostja kahjunõuet põhihagi raames. Kostja vastuväited talle tekkinud kulude kohta on alusetud. Hageja hinnangul ei ole kostja kulusid tõendanud. Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja õigusvastase teo olemasolu, kostjal kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kahju tekkimise ning hagejale etteheidetava teo
vahel. Müügilepingu järgi oli laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 kaal koos transpordikonteineriga 9759 kg, kuid AS Kuusakoski arvelt nähtuvalt on kostja realiseerinud 6020 kg kaaluva müügieseme, järelikult võõrandas kostja AS-le Kuusakoski ainult konteineri ning on generaatori müünud konteinerist eraldi. Analoogse konteineri turuväärtus 10 733 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tekkinud kahju 9000 eurot, transpordikulu 240 eurot, kohustada kostjat lõpetama laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ning transpordikonteineri valduse rikkumine ning edasise rikkumise ärahoidmiseks tagastama hagejale nimetatud generaator ning transpordikonteiner.
29.septembri 2015 kohtuistungil loobus hageja transpordikulude hüvitamise nõudest. Hageja palus esitada kohtul politseile kuriteoteate, sest tema hinnangul on kostja käitumine kvalifitseeritav kelmusena.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on hagejat korduvalt teavitanud generaatoritel tuvastatud tehnilistest puudustest ning hagejapoolsest pahausksusest ilmselgelt mittekorras seadmete müügil. Kostja on esitanud hagejale nõuded tehinguga tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 225 alusel; samuti on ta keeldunud seadmete väljaandmisest hagejale VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 229 lg 1 alusel. Kostja leidis, et tema otsene valdus hagis märgitud seadmetele on õiguspärane. Hageja esitatud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Seadmed osutusid ebakompleksseteks ning amortiseerunuteks – neid ei ole võimalik käivitada ning tehnilise kontrolli käigus lisatud õlid ja kütus voolasid läbi katkiste ühenduste, voolikute ja paakide maha, luues väga tõsise keskkonnaohu. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-dest 14 ja 16 ning § 8 lg-st 1 on kostja õigustatud võtma mistahes meetmeid, et ära hoida keskkonnale tekkida võivat ohtu. Kostja on seadmete keskkonnaohtlikud osad demonteerinud ning ohutustanud, teavitades sellest hagejat kirjalikult. Kostja on lepingust taganenud ja esitanud hagejale 9. septembril 2014 kell 8.58 avalduse. Generaatorseadmete ostu eesmärgiks oli nende edasimüük Soome Vabariiki, millest kostja lootis teenida vahendustasu. Saades teada, et sisuliselt on tegu vanarauaga, loobus Soome pool tehingust ja hetkel ei ole teada, kas kostja vastu esitatakse leppetrahvi nõue. Kostjale kaasnesid tehinguga kulud: seadmete tehniline kontroll, kütus tehnokontrolli läbiviimiseks, kütus sõitudeks Mustvee-Paldiski-Mustvee, õigusabikulu (kuna A.R. ei saanud töö tõttu viibida isiklikult seadmete vastuvõtu juures, volitas ta selleks S.P.), maarent ning konteinerite valvekulud Paldiskis. Kokku on kulud vastuse koostamise aja seisuga 2925 eurot 28 senti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 83 lg-st 1 tulenev valdaja õigus asja väljaandmisest keeldumiseks ning võlausaldaja soorituse kinnipidamise õigus on menetluslikult vastuväited asja väljanõudmisele. Hageja ei ole tõendanud omandiõigust või mistahes muud õiguspärast nõudeõigust vaidlusalustele konteineritele ning pole mingit alust hageja omandiõigust eeldada. Tulenevalt AÕS § 46 võib kostja kui asjade valdaja keelduda AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest, kuna valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. Hageja on tehingujärgselt kinnitanud, et seadmed ei kuulunud talle ning ta esindas müügiprotsessis nende tegelikke omanikke. Kahjuhüvitise ja asjade säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise või deponeerimise järel ei ole kostjal vastuväiteid ühe generaatori hagejale üleandmisele ning teise generaatori tegeliku väärtuse jäägi hüvitamisele, sealjuures ei saa generaatorite väärtuse väljaarvutamisel aluseks võtta müügilepingus töökorras generaatoritele kehtestatud hinda, vaid hageja poolt reaalselt üle antud keskkonnaohtlike jäätmete väärtust, kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe reaalselt üle antud seisundis seadmete hinna osas. Generaatorite väärtus on vanametalli hind, millest tuleb lahutada demontaaži kulud ning keskkonnakahju. Kostja kahjunõue hagejale vastuse esitamise hetkel 2925 eurot 28 senti ületab juba generaatorite tegeliku väärtuse, mistõttu tal on jätkuvalt kinnipidamisõigus. Kulude täpne suurus selgub lähikuudel.
Generaator tuli ära müüa, kuna sellest lekkis õli ja kütust maapinnale. Generaatori müüs kostja ära tervikuna, komplektina. Generaatorid võttis kostja lepingu sõlmimisel enda kätte ainult kontrollimiseks ega olnud vastu nende tagastamisele.
21.septembri 2015 kohtule esitatud avalduses leidis kostja, et hageja poolt kohtule esitatud vallasvara omandiõiguse tasuta üle andmise leping nr 04/08-14 on võltsitud, mistõttu peaks kohus selle TsMS § 277 lg 4 alusel jätma tõendite hulgast välja. Kostja leidis, et hageja poolt generaatorite kaalu ja hariliku väärtuse hindamiseks hageja poolt esitatud tõendid ei ole samaväärsed vaidlusaluste seadmete tehniliste parameetritega. Kostja tõi välja, et kui hageja väitel on ta saanud seadmed tasuta, siis peaks kohus kaaluma, kas see ei viitagi seadmete nullilähedasele väärtusele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 1. detsembri 2015 otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat välja andma hagejale laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 koos transpordikonteineriga, tasaarvestas hageja nõude kostja vastu summas 9000 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 2925 eurot 28 senti ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6074 eurot 72 senti. Kohus võttis vastu hagist loobumise transpordikulude hüvitamise nõudest summas 240 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus luges tõendatuks, et kostja taganes lepingust 9. septembri 2014 avaldusega (I kd t lk 34-36). Lepingu p 5.1 kohaselt pidi müügieseme omand üle minema pärast müügihinna laekumist hagejale. Kostja kaotas lepingust taganedes ka õigusliku aluse asjade valduseks, sest hagejal puudub kohustus asjade omandit lepingu alusel üle anda. Möödunud on ka lepingu lisaks olnud üleandmis- vastuvõtu akti p-s 1.2. kokku lepitud valduse üleandmise tähtaeg tehnilise kontrolli teostamiseks, mis andis kostjale õigusliku aluse asjade valdamiseks. Hageja on kostja valdusesse andnud lepingu eseme, kostja müügihinda tasunud ei ole. Seega puuduvad vastastikku täitmisele kuuluvad kohustused ja kohustus tagastada saadu on vaid kostjal. Kostja oli põhimõtteliselt nõus, et hagejal on õigus saada tagasi allesjäänud generaator koos konteineriga. Seega on põhjendatud hageja nõue valduse taastamiseks lepingu eseme üle. Kostja on võõrandanud ühe laeva elektrigeneraatori koos konteineriga AS Kuusakoskile, rikkudes sellega hageja kaudset valdust. Sellega on hagejale tekitatud õigusvastaselt kahju. Hagejal õigus nõuda selle hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 189 lg 3 kohaselt loetakse juhul, kui üleantu hind on lepingus määratud, see § 189 lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Lepingus oli kokku lepitud kahe lepingueseme väärtuseks kokku 18 000 eurot. Kummagi eseme väärtust eraldi välja toodud ei olnud. Hageja väitel olid esemed sama väärtusega ja kostja ei esitanud tõendeid teistsuguse kokkuleppe kohta. Seega oli ühe generaatori ja konteineri väärtuseks 9000 eurot. Kuigi nimetatud generaator ei pruukinud olla töökorras ja seetõttu oli kasutuskõlbmatu, ei saa hüvitatavaks summaks määrata samasuguse generaatori nn kohalikku keskmist turuhinda ehk nn vanametalli hinda. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja müüs AS-le Kuusakoski vaid konteineri või konteineri koos generaatoriga. AS Kuusakoski vanametalli müügilepingu (I kd, lk 92) järgi andis kostja üle metalli Fe-Teras 2B (HMS 1 uncut) 6020 kg. Hageja viitas, et generaatori ja konteineri kaal oli tegelikult 9750 kg, tuginedes enda esitatud tehniliste andmete tabelile. Viidatud tabeli kohaselt kaalub koos 20-jalase konteineriga seerianumbriga 3412 generaator 9750 kg. Kostja on aga lk 177 asuva fotoga tõendanud, et vaidlusaluse konteineri seerianumber oli 3406. Kostja esitatud tehnilisest informatsioonist ja veebientsüklopeedia Wikipedia väljavõttest (I kd, lk 172-174) järeldas kohus, et generaator seerianumbriga 3406 kaalub 2843 kg ja 20-jalane konteiner kaalub 2330 kg, kokku 5173 kg. Kostja sõnul oli vaidlusalusel generaatoril suurendatud kütusepaagi ning lisandunud varuosade konteineri tõttu Kuusakoskis suurem kaal,
s.o. 6020 kg. Seega on kostja müünud siiski nii konteineri kui generaatori ja hageja kahtlustused ei leidnud tõendamist. Maakohus leidis, et lähtudes VÕS § 189 lg 2 p 2 ja lg 3 tuleb kostjal hüvitada hagejale generaatori ja konteineri väärtus lepingus kokku lepitud summas, mis on 9000 eurot. Generaatorid ei vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele. Nimetatud asjaolu kohta on koostatud Sorex Invest OÜ akt. Seega ei olnud kostjal võimalik kasutada lepingu esemeid nende otstarbe kohaselt ja talle võis tekkida ka lisakulud ehk kahju VÕS § 128 lg 2 kohaselt. Lisaks soovis kostja, et hageja hüvitaks lepingueseme säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud kulud vastavalt VÕS § 229 lg 1 alusel. Ostjal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused. Kostja nõudis hagejalt kahjuhüvitist kokku 2925 eurot 28 senti, sh kulud seadmete tehnilisele kontrollile, kütuse soetamine tehnokontrolli läbiviimiseks, kütus sõitudeks marsruudil Mustvee-Paldiski-Mustvee, õigusabikulu ning seadmete hoiu- ja valvekulud Paldiskis. Maakohus leidis, et hoiu- ja valveteenuste kulu on kulu VÕS § 229 lg 1 alusel. Muud kulud: tehnoülevaatus, küttekulud nii transpordiks kui ülevaatuseks ning õigusabikulud on kvalifitseeritavad VÕS § 188 lg 2 teise lause ja § 110 lg 1 ning § 225 alusel. Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus generaatorid koos konteineritega hoida ja säilitada ning sel eesmärgil on ta sõlminud ka vastavad lepingud. Seega on kõik nimetatud kulud põhjuslikus seoses müügilepinguga. Kostjal on VÕS § 128 lg 2 ja 3 tulenevalt tekkinud varaline kahju. Hageja on tekitanud kostjale kahju, mis muutus sissenõutavaks vastava nõude esitamisega hagejale. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjutanud lepingust taganemine kostjal enne taganemist tekkinud nõudeid ja ta saab need esitada hageja vastu. Lähtudes VÕS §-dest 110; 225 ja 229 ei ole kostjal kohustust anda asja välja enne kui hageja on talle kulud ja kahju hüvitanud- kostjal on õigus rakendada kinnipidamisõigust. Kuna hagejal on kostja vastu nõue 9000 eurot ja kostjal omakorda hageja vastu nõue 2925 eurot 28 senti, on nimetatud nõuded võimalik tasaarvestada VÕS § 197 ja TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 6074 eurot 72 senti. Maakohus jättis menetluskulud 1/5 osas hageja kanda ja 4/5 osas kostja kanda. Kohus luges põhjendatuks hageja menetluskulud summas 2551 eurot 87 senti, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2041 eurot 49 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras määruse jõustumisest selle täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Alternatiivnõudena palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi valduse kaitse ja valduse kaotamise hüvitise nõudes, samuti osas, milles kohus kohustas kostjat välja andma hagejale laeva elektrigeneraator Caterpillar CAT 000000C4BZ04203 koos transpordikonteineriga ja osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks 6074 eurot 72 senti, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas ning saata tühistatud osas asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub menetluskulud (maa- ja ringkonnakohtus) välja mõista täies ulatuses hagejalt ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb lähtuda generaatori CAT 0000TC5G01433 tegelikust väärtusest selle kostja poolt võõrandamise/utiliseerimise ajal. Hageja nõue saab seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike
kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Generaatori CAT 0000TC5G01433 tegelik väärtus selle hageja poolt võõrandamise/utiliseerimise ajal oli 858 eurot 16 senti. Defektist tingitud väärtuse vähenemine vastab oma olemuselt hinna alandamise regulatsioonile. Hageja on 23. augusti 2015 menetlusdokumendis märkinud, et analoogse generaatori väärtuseks on vähemalt 10 733 eurot. Eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) oli 1023 eurot 40 senti. Lepingujärgne hind oli 9000 eurot, alandatud hind oleks 858 eurot 16 senti. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hüvitatava summa määramisel tuleb arvutada ostuhinnas sisalduv kasumiosa, mis tuleb õiguskirjanduses esitatud valemi kohaselt lahutada maha generaatori väärtusest. Kasum on omahinna (soetusmaksumus) ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. Hageja sai generaatori CAT 0000TC5G01433 oma omandisse tasuta ehk omahind/soetamismaksumus on võrdne nulliga. Seega võrdub generaatori CAT 0000TC5G01433 ostuhinnas sisalduv kasumiosa 9000 euroga. Summa, mida kostja peab hüvitama on antud juhul negatiivse väärtusega (858,16 – 9000). Võttes valemiks ostuhind miinus defektist tingitud väärtuse vähenemine miinus ostuhinnas sisalduv kasumiosa, siis summa on ka sellisel juhul negatiivse väärtusega (9 000 – (9000 – 1023,40) – 9000). Jättes arvestamata ostuhinnas sisalduvat kasumiosa ei ole kostjalt nõutav hüvitus olla suurem kui 858 eurot 16 senti, millest kuuluvad maha arvestamisele generaatori hoiustamise ja ohutustamisega seotud kulud. Kostja ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama. Tartu Maakohtus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 190 lg 1 punkti 2 ja 3, mille kohaselt on kostja poolt hagejale generaatori väärtuse hüvitamine välistatud. Elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 kontrollimisel selgus, et pinnasesse jooksis õli, mida ei olnud võimalik likvideerida, tekitades lokaalse keskkonnakahju. Seade anti jäätmekäitlejale üle keskkonnakahju suurenemise ärahoidmiseks. Kostja käitus heaperemehelikult ning keskkonnaõiguse seisukohalt ainuvõimalikul viisil, andes ohtliku seadme üle AS-ile Kuusakoski. Kostja tasaarvestab oma nõuet hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et kostja peab ikkagi kostjale hüvitama generaatori CAT 0000TC5G01433 turuväärtuse, siis tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega kostja vastu. Generaatori CAT 0000TC5G01433 tegelik väärtus selle võõrandamise/utiliseerimise hetkel oli maksimaalselt 1023 eurot 40 senti. Kohus on tuvastanud, et kostja kahju ja kulude summa, mille täitmist on kostjal õigust nõuda moodustab 2925 eurot 28 senti. Kostja tasaarvestab oma 2925 euro 28 sendi nõude hageja vastu hageja 1023 euro 40 sendi suuruse nõudega. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Hagi ei kuulu valduse kaitsmise nõudes rahuldamisele. Asjas on tuvastatud, et hagejal puudub kostja vastu valduse kaotamise hüvitamise või muu samaliigiline nõue. Nimetatud nõuet kas ei ole üldse tekkinud või see on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Samas on kostjal veel nõue kostja vastu summas vähemalt 1901 eurot 88 senti seoses kostja kantud kuludega. Kuna kostjal on hageja suhtes VÕS § 110 lg 1 ja § 229 lg 1 alusel õigus asja vallata, siis ei ole hagejal valduse kaitsmise nõudeõigust kostja vastu. Kui kohus leiab, et kostja nõuet on võimalik rahuldada, siis saaks seda teha ainult tingimuslikult. Hagejale peab kostja välja andma laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 koos transpordikonteineriga ainult pärast seda kui hageja on hüvitanud kostjale selle säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused ja talle tekkinud kahju summas vähemalt 1901 eurot 88 senti.
Asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Kostja ostis generaatorid CAT 00000C4BZ04203 ja CAT 0000TC5G01433 ja kaks meretranspordi konteinerit tarbijana. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Vastupidist peab tõendama hageja.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus deklaratiivne, paljasõnaline ning põhjendamatu. Apellatsioonkaebusest ei nähtu maakohtu poolt valesti kohaldatud õigusnorm. Õigusnormi kohaldamise vea puhul tuleb näidata, et õige kohaldamise korral oleks tulemus teine. Kostja tegutses kelmuse sooritamise eesmärgil ega kavatsenud generaatoreid osta. Kostja ei ole tõendanud hageja õigusvastase teo olemasolu, kahju tekkimist ega põhjusliku seose olemasolu hagejale etteheidetava teo ning kostjale kahju tekkimise vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu osaliselt valduse kaitse ja valduse kaotamise hüvitise nõudes ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ja kohtuotsust põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõude sisu ja suuruse väljaselgitamisel oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohtul tuleb küll haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19), kuid kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete ja vastuväidete suhtes, millele pooled on menetluses esitanud.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (müüja) ja kostja (ostja) 2. septembril 2014 kahe laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja Caterpillar CAT 00000TC5G01433 ning kahe transpordikonteineri müügilepingu ning samal päeval anti üleandmise-vastuvõtmise akti alusel laeva elektrigeneraatorid ning kaks transpordikonteinerit kostjale üle. Maakohus luges tõendatuks, et kostja taganes eelnimetatud lepingust 9. septembri 2014 avaldusega (I kd t lk 34-36). Maakohus tuvastas, et kostja kahju ja kulude summa, mille täitmist on kostjalt õigust nõuda moodustab 2925 eurot 28 senti. Pooled ei ole esitanud apellatsioonkaebust maakohtu poolt tuvastatud kostja taganemisavalduse kehtivuse suhtes. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud kostja kulutuste suurust. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja nõudega tasaarvestuse tõttu rahuldamata). Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 väärtuse, mille alusel on maakohus määranud kindlaks hagejale hüvitatav summa. Kostja on apellatsioonkaebuses samuti seisukohal, et tal on elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused, mille tulemusena võib ta asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited VÕS § 189 lg 3 vale kohaldamise kohta maakohtu poolt on põhjendatud. Kostja taganes müügilepingust kehtivalt
9.septembri 2014 avaldusega. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad pooled täitma üheaegselt. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui üleantu on hävinud (VÕS § 189 lg 2 p 3). Juhul, kui lepingus on kokku lepitud üleantu hind, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Maakohus on asunud ebaõigele järeldusele, et nimetatu kuulub kohaldamisele ka juhul, kui lepingu alusel üleantu oli puudustega. Kostja on apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, mille p 26 järgi tuleb juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja võõrandas ja utiliseeris elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 koos konteineriga AS-le Kuusakoski hinnaga 1023 eurot 40 senti. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et võõrandamisel saadu oli generaatori väärtus. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et elektrigeneraatorid olid kasutamiskõlbmatud. Maakohus ei ole selgitanud välja, milline oli elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 väärtus eseme üleandmise hetkel. Kohtul tuleb üleantu väärtuse kindlakstegemisel arvestada eseme lepingule mittevastavusega.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelnevale tuginedes ebaõigesti rahuldanud hagi valduse kaitsmise nõude osas. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja on kostja valdusesse andnud lepingu eseme ning kuna kostja müügihinda tasunud ei ole, siis puuduvad vastastikku täitmisele kuuluvad kohustused ja kohustus tagastada saadu on vaid kostjal. Kostja on menetluse kestel väitnud, et ta on teinud kulutusi generaatorite hoiuks (I kd, tl 159 jj),
21.novembri 2014 menetlusdokumendis on kostja nimetanud ka kulutusi maapinna puhastamisele (I kd, tl 65 jj). Maakohus on oma otsuses viidanud kostja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel kostja 21. novembri 2014 menetlusdokumendile. Samas menetlusdokumendis on aga kostja lisanud maapinna puhastamise hinnapakkumise (I kd, tl 66) ja viidanud muudele võimalikele kulutustele. Maakohus on menetluses jätnud kostja väited tähelepanuta. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kostja kantud kulutused, mida maakohus on lugenud põhjendatuks, hõlmavad üksnes elektrigeneraatorit, mis on utiliseeritud (Caterpillar CAT 00000TC5G01433) või ka teist generaatorit ning ei ole teinud kindlaks, kas kostja on teinud kulutusi elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 suhtes ja kui suured on need kulutused. Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses ei ole valduse kaitset reguleerivad sätted AÕS § 44 või 45 alusel asjassepuutuvad. Nimetatud sätete kohaldamise eelduseks on valduse saamine omavoli teel (AÕS § 40 lg 2 ja 3), praegusel juhul tulenevad hageja nõuded aga lepingust taganemisest (VÕS §-d 188 ja 189).
11.Hageja on menetluses korduvalt oma nõuet muutnud. Hageja esimeses, 3. oktoobri 2014 hagis on hageja nõudeks kahe laeva elektrigeneraatorite Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja Caterpillar CAT 00000TC5G01433 valduse rikkumise lõpetamine ja generaatorite ning kahe transpordikonteineri tagastamine. 31. detsembri 2014 menetlusdokumendis on hageja nõudeks kahju 9000 eurot hüvitamine ning elektrigeneraatorite Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja
Caterpillar CAT 00000TC5G01433 ja transpordikonteineri tagastamine (I kd, tl 90). Seega suurendas hageja oma nõuet. 28. aprilli 2015 hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja kahju 9000 hüvitamist ning hagiavalduse täies ulatuses rahuldamist (I kd, tl 111). 24. augustil 2015 on hageja nõudeks tekitatud kahju 9000 euro ja transpordikulude 240 euro saamine ning elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja transpordikonteineri tagastamine.
29.septembri 2015 kohtuistungil loobus hageja transpordikulude nõudest, kohus võttis loobumise vastu. Hageja täpsustas hagi veel kord 2. novembril 2015, kuu enne kohtuotsuse tegemist, kohus ei ole kostja seisukohta viimase täpsustuse kohta küsinud. TsMS § 150 lg 5 järgi ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, väljamõistmist TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb seisukohta menetluskulude kohta küsida ka hagist osalise loobumise osas.
12.Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult täitmata selgituskohustuse kostja vastuväidete osas, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada.
13.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.