II. T N (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja M S Kostja A N (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M N ja T Ni hagi A Ni vastu elatise nõudes.
2.Mõista A Nilt M N kasuks alates 23. augustist 2025 kuni M N täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista A Nilt T Ni kasuks alates 23. augustist 2025 kuni T Ni täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohustada A Nit tasuma resolutsiooni punktides 2 ja 3 väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks M S arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis M ja ja T“.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.M N (hageja I) ja T N (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 23. augustil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Ni (kostja) vastu elatise nõudes. Pärnu Maakohtu 24. septembri 2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hagejad esitasid 24. septembril 2025 (täpsustatud 29. septembril 2025) Harju Maakohtule hagi, milles paluvad mõista kostjalt välja elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud: -
peale M S (ema) ning kostja lahutust elas hageja II kuni 30. juunini 2025 kostja juures ning hageja I elas ema juures. Vanemad kandsid enda juures elava lapse kulud vahetult;
-
alates 1. juulist 2025 asus hageja II ema juurde elama ning sellest ajast alates kannab ema üksi kõik hagejatega seotud kulud;
-
kostja ei ela hagejatega koos, ei osale nende ülalpidamises, ei osale nende kasvatamises ja kohtub nendega harva, umbes 1-2 korda kvartalis 4-5 tunniks;
-
hagejate igakuine peretoetus laekub emale;
-
ema on korduvalt pöördunud kostja poole, et saavutada elatise tasumise osas kokkulepe, kuid kostja ei ole vastanud;
Kostja vaidleb elatise nõudele vastu märkides, et on täitnud laste ülalpidamiskohustust.
Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud poolte esitatud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1 ja § 101 lg 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
4.PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlustamata asjaoludel on hagejad kostja lapsed (TsMS § 231 lg 4, dtl 22-23). Seega on kostja PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud andma hagejatele ülalpidamist.
5.PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejate sünnitunnistuselt nähtub, et mõlemad hagejad on alla 18-aasta vanused (dtl 22-23). Seega on hagejad ülalpidamist saama õigustatud isikud PKS § 97 p 1 tähenduses.
6.Elatise väljamõistmiseks tuleb kohtul tuvastada, et kostja on rikkunud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine võib seisneda eelkõige selles, et kostja ei anna ülalpidamist üldse või annab seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.1 Vaidlustamata asjaolud elavad hagejad emaga ning kohtuvad kostjaga korra kvartalis mõne tunni vältel. Sellist piiratud suhtlust ei saa pidada hagejate igapäevases kasvatamises osalemiseks PKS § 100 lg 2 tähenduses. Seega tuleb kostjal täita oma ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud, et on täitnud enda ülalpidamiskohustust ning osalenud hagejate ülalpidamises (dtl 12). Kohus on kostjale selgitanud, et vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tuleb tal tõendad 2, so kostjal tuleb tõendada, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud (dtl 53). Vaatamata sellele ei ole kostja määratud tähtajaks esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Järelikult on tõendamata väide, et kostja on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Muudele vastuväidetele kostja tuginenud pole. Arvestades, et kostja ei ela lastega koos ega osale nende igapäevases kasvatamises ning ei ole tõendanud, et ta oleks hagejate ülalpidamisse panustanud, tuvastab kohus, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat hagejate ülalpidamiskohustust.
7.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva
1 Riigikohtu 17. mai 2011 lahend 3-2-1-33-11, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika. 2 Riigikohtu 25. mai 2011 lahend 3-2-1-37-11, p 13.
kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesolevas asjas nõuavad hagejad elatist alates 28. augustist 2025. Alates 1. aprillist 2025 on indekseerimise tulemusel baassumma suuruseks 282,31 eurot. Statistikaameti andmetel oli eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot ning sellest kolm protsenti moodustab 59,43 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hagejate eest makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus hageja kohta (perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3) ning toetust makstakse hagejate emale (dtl 20). PKS § 101 lg 5 kohaselt tuleb elatise arvutamisel arvestada pool lapsetoetuse summast, so 40 eurot hageja kohta. PKS § 101 lg-des 6 ja 7 sätestatud elatise vähendamise alused puuduvad. Seega on PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus mõlema hageja puhul 301,74 eurot: 282,31 eurot + 59,43 eurot (eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot x 3%) - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot).
8.Eeltoodust tuleneb, et PKS § 96 lg-s 1 ja § 97 p-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Järelikult tuleb hagejate ülalpidamise nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates hagejate kohtusse pöördumisest, so 23. augustist 2025, kuni hagejate täisealiseks saamiseni2. Kohus mõistab välja 301,74 euro suuruse elatise, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
10.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
11.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
12.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
2 Riigikohtu 19. oktoobri 2015 lahend 3-2-1-119-15, p 13.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.