Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
2-24-12856 26.02.2026, Narva
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
N.S-i hagi Y.N-i vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
1314 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja N.S (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Kostja Y.N (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja D.H (isikukood XXX) ja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Kirjalik menetlus
1.Rahuldada osaliselt N.S-i hagi.
2.Vähendada Viru Maakohtu 01.04.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37732 N.S-ilt (isikukood XXX) Y.N-i (isikukood XXX) kasuks välja mõistetud elatist alates 26.08.2024 kuni Y.N-i täisealiseks saamiseni (02.04.2027) 230 euroni.
3.Välja mõista N.S-ilt (isikukood XXX) Y.N-i (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis 230 eurot alates 26.08.2024 kuni Y.N-i (isikukood XXX) täisealiseks saamiseni (02.04.2027).
Jätta Y.N-ile riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6) Hageja nõue ja põhjendused
1.N.S (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Y.N-i (kostja) vastu igakuise elatise vähendamiseks alates 26.08.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja hageja ja D.H ühine poeg. Hagejalt on kostja kasuks Viru Maakohtu 01.04.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37732 välja mõistetud igakuine elatis, mis ei või olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni (02.04.2027). Igakuine elatis on hetkel 292 eurot. Hageja viibis hagi esitamise ajal Tallinna Vanglas ning tööl ei käinud. Tal on kostja kõrval veel kaks alaealist last: xxx sündinud N.S-i ja xxx sündinud N.S. Hageja palub vähendada elatist 146 euroni kuus alates 26.08.2024. Hagejal ei ole võimalik kostjale välja mõistetud ulatuses elatist maksta ning samaväärselt pidada ülal teisi lapsi. Hageja vabanes 12.12.2024 tingimisi vanglast elektroonilise järelevalve alla, misjärel pidi ta käima kord kuus kriminaalhooldaja juures ja sõltuvusravil. Pärast vanglast vabanemist oli hageja registreeritud töötuna ning omandas ekskavaatorijuhi load. Hagejal on raskendatud töö leidmine, sest tal on vähe töökogemust, põhiharidus ning vähene eesti keele oskus. Hageja kavatseb oma võlgnevusi tasuda. Hageja töötasu on miinimumpalk. Hagejal puudub registervara. Hageja on abielus N.S-iga ja neil on ühiselt kaks alaealist last, lisaks elab peres N.S-i poeg eelmisest kooselust. Söögile ja hügieenitarvetele kulub igakuiselt 250 eurot, elektri, telefoni, transpordi ja lasteaia peale keskmiselt 350 eurot. Lisaks kulub raha autoremondile, ravimitele, riietele ja jalanõudele, küttele, prügile, laste huviringidele, sündmustele, maja remondile ja erakorralisteks kuludeks. Perekonna kulude eest maksab N.Si, sest hagejal ei ole sissetulekut. Hageja käis soojamaareisil ning selle kinkisid talle oma elu järje peale saamise eest ema ja vend. Hageja korraldas vanglas olles, et tema ema tasus kostjale 50 euro kaupa elatist. Kokku tasuti üle 7000 eurot. Kostja emal on täiendavaid sissetulekuid. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole kostjale kunagi ülalpidamist andnud ning kostjat kasvatanud ja temaga suhelnud. Kostja emal on puuduv töövõime. Hageja töövõime seevastu ei ole vähenenud ning ta saab teenida sissetulekut. Ta on õppinud uue ameti. Puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 mõistes. Kostja ema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 652 eurot, lisaks on tal igakuine laenukohustus 500 eurot, et maksta kostja ülalpidamiseks võetud tarbimislaene. Hageja elulaad ei vasta tema näidatud sissetulekutele. Hageja käis soojamaareisil ning hageja ei ole tõendanud, et see soetati sugulaste raha eest. Hageja teiste alaealiste laste ema on töövõimeline.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab osaliselt N.S-i hagi. 2(5)
4.Vaidlus puudub, et kostja on hageja ja D.H alaealine laps (dtl 10). Hageja ei ela kostjaga koos. Viru Maakohus on 01.04.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37732 mõistnud alates 01.01.2013 kuni kostja täisealiseks saamiseni (02.04.2027) hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (dtl 185–189). PKS § 2172 lg 1 järgi on alates 01.01.2022 sellisel viisil välja mõistetud elatis igakuiselt 292 eurot.
5.Hageja soovib jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamist 146 euroni.
6.Jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamine on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel. Selle sätte järgi võib pool nõuda välja mõistetud elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega võimaldab TsMS § 459 lg 1 esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui muutunud on faktilised asjaolud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. TsMS § 459 lg 1 tuleb kohaldada ka koosmõjus PKS §-dega 101 ja 102. Nende sätete järgi ei või lapsele makstav elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus vähendada elatist alla miinimumsumma üksnes mõjuval põhjusel. Elatise vähendamise aluseks võib olla vanema halb majanduslik seisund koostoimes muude asjaoludega, nagu vähenenud töövõime, mis takistab piisava sissetuleku teenimist, teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, vabatahtlikult antav ülalpidamine, lapse tegelikud vajadused jms asjaolud (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 37.1).
7.Hageja tugineb elatise vähendamist nõudes halvale majanduslikule olukorrale ning täiendavatele ülalpeetavatele. Tagaseljaotsuses ei ole hageja majanduslikku seisundit hinnatud, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on võimeline andma kostjale elatist temalt välja mõistetud määras. Võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga, on hagejale lisandunud ka täiendavaid ülalpeetavaid: 27.11.2023 sündinud N.S-i (dtl 29) ja 08.07.2025 sündinud N.S (dtl 52).
8.Kohtu hinnangul on hageja halba majanduslikku olukorda tõendanud, samuti võimatust teenida piisavat sissetulekut. Hageja esitatud ja kohtu kogutud tõenditest nähtub, et hageja on olnud oma elu jooksul korduvalt vangistatud: 27.08.1998–03.03.2000, 23.05.2000–05.01.2010, 14.01.2013– 29.01.2013, 11.10.2014–12.03.2015, 01.12.2018–12.12.2024 (dtl 210). Hageja vabanes vanglast Harju Maakohtu 26.11.2024. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-8300 12.12.2024 tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.06.2027, millest esimesed kolm kuud oli ta elektroonilise järelevalve all ning 24 kuuks alates määruse jõustumisest kohaldati käitumiskontrolli ja kohustati täitma kontrollnõudeid, nagu kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumine, rehabilitatsiooniprogrammis osalemine (dtl 303–306). Hageja osales ühe tingimusena sõltuvusravil (dtl 213).
3(5)
Hageja registreeriti 16.12.2024 töötuna ning talle maksti 13.01.2025. a otsuse alusel töötutoetust päevamääraga 11,70 eurot (dtl 164–167). Hagejal on pangakonto AS-s SEB Pank xxx. Ajavahemikul 01.01.2025–22.10.2025 nähtub, et hagejale laekus igakuiselt töötutoetus 171,99–396,90 eurot (dtl 193–197). Hageja ei tööta (dtl 224). Hageja ei ole lõpetanud gümnaasiumi ega kutseõppeasutust (dtl 190–192). Hageja osales Töötukassa vahenduselt ekskavaatorijuhi koolitusel ajavahemikul 20.10.2025–22.12.2025 (dtl 168–169, 309). Hageja töötas vanglas lukksepana (dtl 198–199). Hageja kinnitas 19.12.2025. a istungil, et tal on võimalik asuda pärast koolituse lõppemist tööle, kuid talle hakatakse maksma miinimumpalka 886 eurot. Hageja on esitanud selle tõendamiseks tööandja kinnituse (dtl 308). Hagejale kuulub 1997. a BMW ja 1998. a Volvo. Sõidukitele on seatud käsutamise keelumärked (dtl 227–228). Hageja elab ühe perekonnana koos abikaasa N.S-iga viimasele kuuluvas majas xxx. Hageja sõnul maksab abikaasa perekonna kulude eest. See nähtub ka esitatud pangakontode väljavõtetelt (dtl 205, 206, 313– 315, 323–340). N.S-il on tema ja hageja ühiste laste kõrval veel üks alaealine laps, keda ta peab ülal pidama. Perekonna igakuised kulud on lasteaiatasu u 115 eurot kuus, mis koosneb osalustasust ja tasust toidu eest. Kulu sõltub lasteaias käidud päevadest (dtl 203–204). Elektrienergia kulu ajavahemiku 01.01.2025–21.10.2025 eest on 825,77 eurot (dtl 205), mis teeb keskmiselt 91,75 eurot kuus. Sideteenuste kulu on ajavahemikul 04.01.2025–03.06.2025 333,47 eurot (dtl 206), mis teeb keskmiselt igakuiselt 55,58 eurot. Prügiveo eest maksti 44,57 eurot ajavahemikul 09.01.2025–08.12.2025, mis teeb keskmiselt 4,95 eurot kuus (dtl 331). Hageja sõnul kulub perekonnal toidule ja hügieenitarvetele 250 eurot pereliikme kohta. Kohus peab seda kulu mõistlikuks. Riiete ja jalanõude puhul võib eeldada kulusid kuni 30 euro ulatuses pereliikme kohta ning ravimitele 20 eurot pereliikme kohta. Transpordikulu kulu võib pidada mõistlikuks kuni 100 euro ulatuses arvestades hageja ja tema pere elukohta. Kohtu hinnangul võib vältimatuteks kuludeks arvestada kuni 150 eurot (kodumasinad, sündmused, remont jms). Hageja ei ole 30.12.2025. a avalduses lastekulusid arusaadavalt eristanud ega välja toonud, missuguseid asjaolusid ta esitatud tõenditega tõendada soovib. Samuti ei ole ta sidunud muid kulusid tõenditega. Kohus selgitas tõendamiskoormust 19.02.2025. a eelistungil.
9.Kostja emal on 15.07.2021. a otsusega tuvastatud puuduv töövõime kestusega 15.08.2021–14.08.2026. D.H-le kuulub XXX asuv korteriomand (registriosa nr xxx). D.H ei tööta (dtl 225). Kostja emal on pangakonto AS-s SEB Pank nr xxx. Ajavahemikul 01.10.2025–29.10.2025 on pangakontole laekunud 1741,28 eurot (dtl 217–223). Hageja ema sissetulekuks on pangakontolt nähtuvalt töövõimetoetus 652,20 eurot, lapsetoetus 80 eurot ja elatisabi 200 eurot. Lisaks nähtub, et töötukassa on maksnud talle palgatoetust 550 eurot. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel kogutud pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 05.02.2025–05.08.2025 kohta nähtub, et kostja emale on teinud regulaarselt ülekandeid füüsilised isikud, samuti nähtuvad sealt sularaha sissemaksed. Sel perioodil on kontole laekunud 7472,64 eurot, mis teeb 1245,44 eurot igakuiselt. Riigi õigusbi taotluse lahendamisel kogus kohus äriregistri väljavõtte, mille järgi on kostja ema füüsilisest isikust ettevõtja juuksuri- ja iluteeninduse alal (dtl 149). Kostjal endal on pangakonto AS-s SEB Pank nr xxx. Ajavahemikul 01.02.2025–31.08.2025 laekus pangakontole 307,80 eurot. Konto jääk 22.12.2025 seisuga oli 0,38 eurot,
10.Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt näidanud, et hageja tegelik elustandard on väidetust oluliselt parem. Üks video sotsiaalmeediast ei kinnita, et hagejal on raha käia pidevalt soojamaareisidel. Kohus peab usutavaks hageja selgitusi, et reisi kinkisid talle lähedased, sest 4(5)
ta oli pärast vanglast väljasaamist asunud seaduskuulekat elu elama. Hageja väited selle asjaolu kohta on järjepidevad.
11.Kohtu hinnangul võib tuvastatud asjaoludest järeldada, et hagejal ei ole raha, et maksta kostjale elatist välja mõistetud summas. Hagejal on võimalik teenida sissetulekut töötasu alammääras. 2025. a oli töötasu alammäär 886 eurot ja 2026. a 946 eurot. Hagejal on kostja kõrval veel kaks alaealist ülalpeetavat. Kohus peab usutavaks, et hagejal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, et anda kostjale välja mõistetud ulatuses elatist ja samas tagada teistele lastele samaväärses ulatuses ülalpidamine ja endale inimväärne äraelamine. Hageja on pikka aega enda elust olnud vanglas, tal ei ole eriharidust. Hageja on küll osalenud ekskavaatorijuhi koolitustel, kuid ta on omandanud üksnes ühe konkreetse oskuse. Seega on tema võimalused tööturul edukas olemiseks piiratud. Ühtlasi võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja emal on küll puuduv töövõime, kuid tal on võimalik lisaks töövõimetoetusele teenida täiendavat sissetulekut, mida tõendab tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, Töötukassalt laekunud palgatoetus ning regulaarsed ülekanded füüsilistelt isikutelt. Kohtu hinnangul ei kahjusta elatise vähendamine alla miinimummäära ebaproportsionaalselt kostja huvisid. Kostjale on tagatud piisav ülalpidamine. Hageja ja tema laste igakuiseid vajadusi võib pidada võrreldavateks. Kohtu hinnangul tagab kostjale 230 euro suuruse elatise maksmine, et hageja käsutada olevad vahendid kasutatakse ühetaoliselt kõikide laste ja hageja enda ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 mõistes.
12.Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt ning vähendab alates 26.08.2024 Viru Maakohtu 01.04.2013. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37732 väljamõistetud elatise summat ja mõistab hagejalt välja iga kostja kasuks elatise 230 eurot kuus alates 26.08.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni (02.04.2027).
13.Kohus jätab kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ja poolte muud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus teeb riigi õigusabi tasu ja kulude kohta eraldi määruse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.