lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4842/40

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4842/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. september 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-4842

Hagi ese

Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu põhivõla 19 000 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 835 eurot 84 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Ilkka Juhani Öhberg (isikukood XXX; elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor); e-post [email protected]) Kostja: Hannes Roosalu (isikukood XXX; elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected])

Viimane istung

7. september 2016. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu.
2.Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja 21 835 eurot 84 senti (sh põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379 eurot 94 senti ja viivis ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 25. märts 2015 eest 1455 eurot 90 senti).
3.Jätta menetluskulud Hannes Roosalu kanda.
4.Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja menetluskulu 2675 eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Ilkka Juhani Öhberg (hageja) esitas 30. märtsil 2015 Tartu Maakohtule Hannes Roosalu (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 19 000 eurot, intressi 1379,94 eurot ja viivise ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 25. märts 2015 eest 1455,9 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid hageja, K.P. ja kostja 13. augustil 2014 laenulepingu, millega hageja ja K.P. laenasid kostjale 19 000 eurot intressiga 2% kuus ja laenu tagastamise tähtajaga 30. november 2014. Kostja pole kokkulepitud ajaks laenu ega intresse tasunud. K.P. loovutas enda laenulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole talle raha tegelikult üle andnud. Laenuleping oli suunatud seoses kostja äri alustamisega tulevikus raha üleandmisele. Kuna kostja äri ei alustanud, siis ei antud üle ka laenusummat.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva laenu tagastamise, st võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 järgse laenulepingu täitmise nõude. Pooled ei vaidle laenulepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingu alusel raha üle või ei andnud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenuandja laenu tagastamise nõude eelduseks asjaolu, et laenuandja on andnud laenusaajale eelnevalt selle summa. Seega on asja lahendamiseks oluline kindlaks teha, kas kostjale oli laenulepingu alusel raha üle antud.
4.Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingus nimetatud summa 19 000 eurot üle, on tõendatud tunnistaja K. S. ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub nii rahasumma kui ka selle üleandmine hageja ja K. P. poolt. Kuigi tunnistaja kostjat ei tunne, ei ole kohtu hinnangul usutav, et hageja ja K. P. sõlmisid täpselt samal kuupäeval kui kostjaga laenuleping sõlmiti, kellegi kolmanda isikuga veel laenulepingu täpselt samas summas. Kohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistajat oli hoiatatud valeütluste andmise eest. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on hageja sõber ei nähtu tunnistaja sellist seost hagejaga, mis annaks alust arvata, et tunnistaja annab tema kasuks valeütlusi, teades sellega kaasnevat vastutust. Kohtu hinnangul ei anna tunnistaja ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda ka nende detailsus. Arvestades asjaolu, et tunnistajale on pikemalt teada vajadus tulla kohtuasjas tunnistama ning vaidluse ese, ei ole ebatavaline, et tunnistaja on vaidlusalused sündmused detailselt meelde tuletanud. Kuivõrd tunnistaja ütlustega on raha üleandmine tõendatud, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas laenulepingus sisaldus ka lisaks täitmise kviitung VÕS § 95 mõttes.
5.Kuivõrd raha üleandmine on tõendatud oli kostjal VÕS § 396 lg 1 ja laenulepingu järgi kohustus laen lepingus märgitud tähtpäevaks 30. novembriks 2014 tagasi maksta. Vastavalt lepingus kokkulepitule pidi kostja lepingu ja VÕS § 397 lg 1 järgi tasuma intressi, mille

2/3

määraks oli lepingu järgi 2% kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks laenu tagastanud või intressi maksnud. Seega on kostjal jätkuvalt laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus. Samuti võib VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt nõuda viivist samas määras kui lepingus kokkulepitud intressimäär. Nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et K. P. on enda osas loovutanud laenulepingust tuleneva nõude koos intressinõudega hagejale. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379,94 eurot ja viivis ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 25. märts 2015 eest 1455,9 eurot.

6.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 1998 eurot 18,5 tunni eest, tasutud riigilõiv 900 eurot ja kohtusse sõidu kulu 209,5 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja sõidukulule ja riigilõivule. Tegemist on TsMS 138 lg 2 ja § 144 p 2 kohaste menetluskuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindajakulud tuleb TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul hageja esindaja tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga (1998/18,5) on põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse lihtsat olemust, kus vaidluse all oli sisuliselt vaid üks faktiline asjaolu, kas kostjale anti raha üle, ning üks õiguslik küsimus, kas laenuleping on ka täitmise kviitung, ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja ajakulu oli kostja menetluskulu nimekirja kohaselt 12,25 tundi, mis on ca 1/3 võrra vähem. Arvestades hageja koostatud menetlusdokumentide sisu ja hulka ning asjaolu, et hagejal tulenevalt tema positsioonist on põhjendatud natuke suurem ajakulu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu 14,5 tunni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2675,5 eurot (900+209,5+14,5*108). /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja