lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-16809/5

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 19.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-16809/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number

2-25-16809

Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi

19.02.2026, Narva Heleen Jääger G.P hagi O.Q vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

nende Hageja G.P (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja V.V (isikukood XXX) ja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja O.Q (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

KOHUS OTSUSTAB

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada tagaseljaotsusega G.P hagi O.Q vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista O.Q-lt (isikukood XXX) G.P (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 1440,57 eurot ajavahemiku 08.10.2025 kuni 19.02.2026 eest, sh 2026. a veebruarikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
3.Mõista O.Q-lt (isikukood XXX) G.P (isikukood XXX) kasuks alates 01.03.2026 kuni G.P täisealiseks saamiseni (12.07.2038) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda G.P seadusliku esindaja V.V (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V.V pangakonto nr XXX) selgitusega „G.P elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 5. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „G.P elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja selgitused Hageja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.G.P (hageja) esitas 08.10.2025 Viru Maakohtule hagi O.Q (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (12.07.2038). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja V.V alaealine laps. Kostja elab hagejast eraldi koos V.V-ga. Kostja täidab ülalpidamiskohustust ebapiisavalt.
2.Kostja hagile ei vastanud.
3.Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega.
4.Hagimaterjalid on loetud kostjale kättetoimetatuks 10.11.2025. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 10.12.2025, kuid kostja ei ole vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hagejad nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
5.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (12.07.2038). Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1. Nendest sätetest tuleneb, et vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises.
6.Sünnitõendi järgi on O.Q G.P vanem (dtl 7, vt ka dtl 11). Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja kostjaga koos ning kostja ei anna talle piisavalt ülalpidamist. Kuna kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud, loeb kohus, et kostja on need omaks võtnud. Hageja võib seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega.

2(4)

7.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma ja vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt (vt PKS § 101 lg 1, § 105 lg 3, § 116; RKTKo 08.01.2014, 3-21-165-13, p-d 15–16).
8.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
9.Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust pere ei saa. Praegu ei ole kostja esitanud vastuväidet, et ta annab hagejale vahetut ülalpidamist, kui hageja viibib tema juures. Seega puudub põhjus vähendada elatist kostjaga koos veedetud aja võrra. Hageja on pere ainus laps.
10.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt PKS § 102 lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama. Seetõttu loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited hageja ülalpidamise ulatuse kohta omaks võtnud ning kostja kanda jääb miinimumsummale vastav elatis.
11.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatis alates kuni otsuse tegemiseni, sh 2026. a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine: o ajavahemikul 2025. a oktoober kuni 2026. a veebruar on igakuine elatis 301,74 eurot. Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 08.10.2025 kuni 19.02.2026 eest, sh 2026. a veebruarikuu elatis, on kokku 1440,57 eurot (301,74 x 4 + 301,74 :31 x 24 = 1440,57). o alates 01.03.2026 kuni G.P täisealiseks saamiseni (12.07.2038) on elatis 301,74 eurot kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja V.V nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V.V pangakonto nr XXX) selgitusega „G.P elatis”. 3(4)

Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 5. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „G.P elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

13.Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejatele elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
14.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
15.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium