lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-3744/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 18.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-3744/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Katrin Kiirend-Pruuli

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2026.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-3744

Tsiviilasi

T.T. hagi M.T. vastu elatise vähendamiseks, hagi tagamise taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (laps): T.T. (ik: XXX), seaduslik esindaja S.V. (ik: XXX) Kostja: M.T. (ik: XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast T.T. hagi M.T. vastu elatise vähendamiseks ja hagi tagamise avaldust.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja nende suurus rahaliselt kindlaks määramata.
3.Edastada kohtumäärus hageja seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.T.T. seaduslik esindaja S.V. esitas 15.02.2026 kohtule avalduse elatise lõpetamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lõpetada lapsele elatise väljamõistmine, mis on määratud Valga Maakohtu 02.09.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-12220, kuna X elab praegu samas majapidamises ning osaleb lapse ülalpidamises. Hageja soovib elatise lõpetamist ajutiselt, olukorra muutumisel soovib ta pöörduda kohtusse elatise uuesti väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Lisaks palus hageja peatada täitemenetlus elatise sissenõudmiseks avalduse lahendamiseni. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus käsitleb avaldust hagina elatise vähendamiseks, milles sisaldub hagi tagamise taotlus. Mõlema menetlusse võtmisest tuleb keelduda alljärgnevatel põhjustel.
3.Tartu Maakohtu 02.09.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-12220 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras. Hageja soovib elatise väljamõistmise lõpetada. Ehkki hageja taotlus on mõnevõrra ebaselge, saab seda mõista nõudena vähendada varasema kohtulahendiga hageja kasuks väljamõistetud elatist nullini. Jõustunud otsuse muutmine pole võimalik, kuid välja mõistetud elatise suurust saab aluse esinemisel uue otsusega muuta.
4.Taotlust elatise sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse peatamiseks käsitleb kohus hagi tagamise taotlusena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 kohaselt on täitemenetluse peatamine menetluse ajaks iseenesest seadusega ette nähtud hagi tagamise abinõu.
5.Tulenevalt TsMS § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või avaldusega pole avalduses toodud viisil taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
6.Kuivõrd elatis on välja mõistetud hageja huvides, ei teeni selle vähendamine hageja huve. Hageja ei saa kohtusse pöörduda kostja huvide kaitseks. Seetõttu jääb hagi menetlusse võtmata.
7.Kui hageja eesmärgiks on pigem täitemenetluse peatamine või lõpetamine, siis tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, st puudub vajadus pöörduda kohtusse. Täpsemat infot avalduse sisu ja vormi kohta, milline toiming valida ning mis sellega kaasneb, saab asjaga tegelevalt kohtutäiturilt või õigusnõu küsides.
8.Täitemenetluse peatamine tähendab, et ajutiselt kohtutäitur elatise sissenõudmiseks täitetoiminguid läbi ei vii. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 kohaselt saab kohtutäitur peatada täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja, T.T. , saab tegutseda oma seadusliku esindaja, S.V., kaudu. Kohus selgitab, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend (Tartu Maakohtu 02.09.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-25-12220) jääb kehtima, seda lihtsalt ei täideta kohtutäituri juures edasi. Kui peatamise aluseks olev asjaolu ära langeb (nt M.T. asub perekonnast eraldi elama ning ei tasu enam elatist vabatahtlikult), saab esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse uuendamiseks (jätkamiseks, TMS § 47 lg 2). Sellisel juhul jätkub vahepeal peatunud täitemenetlus sama kohtulahendi alusel edasi ning asjas pole vaja teha uut kohtulahendit.
9.Samuti on võimalik sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus lõpetada (TMS § 48-49). TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.
10.Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus avalduse koos lisadega selle esitajale. TsMS § 372 lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et see ei piira avaldaja õigust sama avaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue avalduse menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames.
11.Hagi menetlusest võtmisest keeldumise tõttu ei ole kohtul võimalik lahendada hagi tagamise avaldust. Kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (vt selle kohta Riigikohtu 16.11.2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Samuti ei vaja

hageja õiguskaitset ning taotlus tuleks jätta rahuldamata. Seetõttu jätab kohus avalduse hagi tagamiseks samuti menetlusse võtmata.

12.Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et kuna kohus avaldust menetlusse ei võta ja seda ühelegi isikule ei edasta, siis ei ole käesolevas menetluses tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid.
13.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada TsMS § 372 lg 5 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium