Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (8)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse (tl 11-13) kohaselt sõlmis kostja 28.12.2012. a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu nr 2254824, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole temale esitatud arvetes nõutud summasid tasunud. 18.11.2015. a on Elisa Eesti AS oma nõude summas 82,80 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid loovutanud Osaühingule Aktiva Finants. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 105,46 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 82,75 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 82,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 82,75 eurot.

3 (8)

Kostja vastuväited Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, milles vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kostja on selgitanud, et elab hoolekandeasutuses ning kogu tema sissetulek läheb elamis- ja tervishoiukuludeks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 48-49). Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastuväitega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tl 17 on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumisleping, mille kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud Elisa Eesti AS Teenuste kasutamise üldtingimustega 4 (8)

(tl 27-40), mis on liitumislepingu lisaks ning mida osapooled kohustuvad täitma. Nimetatud üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt Elisa Eesti AS-i poolt esitatud arved. Tl 19-26 on Elisa Eesti AS-i poolt kostjale esitatud arved kogusummas 84,46 euro tasumiseks. Üldtingimuste p 7.8 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevas 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastav hoiatus sisaldus ka kostjale esitatud arvetel. Kostja pole Elisa Eesti AS-iga lepingu sõlmimise asjaolu vaidlustanud, kuid pole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Elisa Eesti AS-i poolt talle esitatud ja hagiavalduses nimetatud arved oleksid tasutud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada otsuses nõude piire. Seega kuigi hagiavaldusele lisatud arvete alusel kuulub hagejale väljamaksmisele 84,46 eurot, mõistab kohus põhivõlgnevuse välja hageja poolt taotletud suuruses 82,80 eurot. Kohustust rikkunud võlgnikult viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 6. Ka VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse 5 (8)

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on arvestanud viiviseid kuni hagiavalduse koostamise päevani, st kuni 18.05.2016. a ja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud viivisearvestus on korrektne ning on põhjendatud kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista summas 82,75 eurot. Ülaltoodut aluseks võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses põhivõla 82,80 eurot ja viivise 82,75 eurot nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 165,55 eurot.

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 6 (8)

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivude summas kokku 75 eurot ning õigusabikulude summas 159,78 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud (tl 53), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 159,78 eurot (tl 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu käesolevas asjas 100 eurot, kuna õigusabi on seisnenud hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Kohus peab silmas ka asjaolu, et kohtupraktika kohaselt peaksid menetluskulud olema korrelatsioonis hagi hinnaga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 175 (75+ 100) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud (tl 13). 7 (8)

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.