N Ai hagi M A vastu elatise vähendamise nõudes 1182,24 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N A (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden Kostja: M A (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja: I A (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kohtueelistung 04.09.2025, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Harju Maakohtu 24.11.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-10704 väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: 2.1 Välja mõista N Ailt M A kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni M A täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
2.2 Resolutsiooni p-s 2.1 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
aprillil
2026),
lähtudes
baassumma
indekseerimisest
ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.04.2025 esitatud ja 08.04.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kohus tsiviilasjas nr 222-10704 välja mõistnud 24.11.2022 N Ailt (hageja) välja alaealise tütre M A (kostja) kasuks igakuise elatise summas 433,10 eurot alates 22.07.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Miinimumist suurema summa väljamõistmise põhjus oli, et laps käib logopeedi juures ning logopeedi arved on väga suured. Logopeedi kulu enam kostjal ei ole. Lisaks sai hageja peale 222-10704 otsuse jõustumist teistkordseks isaks ning tal on teine laps L A, kelle huvid on vähem kindlustatud ja kaitstud, kui kostja huvid. Hageja on töötu ja töötukassa arvel. Hageja otsib tööd ning samaaegselt peab üleval pidama ennast ja 2 last, üks kellest nõuab elatist üle miinimumi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest miinimumsuuruseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Ei vasta tõele, et hageja on töötu ja töötukassas arvel. Hageja on OÜ xxxx osanik. OÜ xxxx tegutseb aktiivselt ja rahvusvaheliselt. Hageja on saanud sissetulekut OÜ-lt xxxx. Antud OÜ osanik on hageja vend D A, kuid tegelikult asub antud OÜ hageja kontrolli all ning tegemist on tegutseva ettevõttega. Hageja on lõpetanud endale töötasu arvestamist OÜ-s xxxx seoses eesmärgiga saada Töötukassalt toetusi. Hageja on ostnud kinnistu enampakkumisest ostuhinnaga umbes 900 000 eurot. Hageja käib välismaal peaaegu igakuiselt, mis kindlasti ei vasta hagiavalduses kirjeldatud majanduslikule olukorrale. Kostja käib mitmetes huviringides 535 euro ulatuses (ujumine 65 eurot, tantsuring 35 eurot, eelkool 75 eurot, repetiitor 300 eurot, Meistriklassid 60 eurot). Laps kasvab ning sellega suurenevad ka lapse kulud vajadused ja ka kulutused. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt summas 433,10 eurot tulenevalt Harju Maakohtu 24.11.2022 otsusest tsiviilasjas 2-22-10704 kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 7-18). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest miinimumsuuruseni. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale, teise lapse ülalpidamiskohustusele ning asjaolule, et hageja igakuised kulud ei ole enam nii suured.
4.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse
muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-22-10704 kohtulahendi tegemisel.
5.Tsiviilasjas 2-22-10704 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt lisaks tagasiulatuvale elatisele ka igakuise elatise summas 500 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu leides, et kostja kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa kuluartikleid on põhjendamatud ning hageja on kostjale ülalpidamist andnud ja on nõus edaspidi tasuma elatist seadusjärgses määras. Kohus luges lapse põhjendatud kulutuste suuruseks 926,20 eurot kuus (millest arvestas maha lastetoetuse, misjärel jäi vanematel kanda lapse kulusid täiendavalt 866,20 euro ulatuses, mis kummagi vanema kohta oli 433,10 eurot). Samuti luges kohus lapse isa majandusliku seisukorra piisavaks elatise tasumiseks. Seega saab kohus käesoleval juhul arvestada, et kostja igakuiste kulude suurus 2022 aastal oli 926,20 eurot ning kostja oli 2022 aastal majanduslikult suuteline elatist tasuma 433,10 euro ulatuses.
6.Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et hageja on olnud 2025 aasta esimeses pooles Töötukassas arvel (dtl 22-23) ning saanud Töötukassalt ka toetust kuni 2025 juulini (dtl 162). Vaatamata nimetatud asjaolule, ei ole kohtu hinnangul aga tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord oleks selline, mis annaks alust elatist vähendada. Hageja konto väljavõttest perioodist 01.03.2025 kuni 22.08.2025 (dtl 132-160) nähtuvad sularaha sissemaksed üle 6000 euro, maksed kolmandatelt isikutelt üle 9000 euro (puuduvad tõendid, et tegu oleks olnud laenuga), Töötukassa toetus kokku 2570,77 eurot ning Sotsiaalkindlustusametilt 660,82 eurot. Seega on olnud hageja 6 kuu sissetulek vähemalt 18 000 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks sissetulekuks vähemalt 3000 eurot. EMTA väljavõttest nähtuvalt on juulis ja augustis 2025 saanud hageja ka töötasu xxxx OÜ-lt mõlema kuu eest 1050,64 eurot (dtl 161). Lisaks on tõendamist leidnud, et hageja on xxxx OÜ juhatuse liige ja osanik ning vastavalt äriregistri andmetele on xxxx OÜ 2025 III kvartalis maksutav käive olnud 472 719 eurot (dtl 106-108). Kohtu hinnangul on hagejal seega võimalus tulu teenida ka seoses nimetatud äriühinguga. Samuti märgib kohus, et menetluses puuduvad tõendid, et hagejal oleks igakuiselt sellises ulatuses väljaminekuid, mis välistaksid elatise tasumise arvestades hageja sissetulekutega. Kohus asub seega seisukohale, et hageja majandusliku olukorra tõttu ei ole alust elatist vähendada.
7.Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus loeb tõendatuks, et peale eelmise lahendi tegemist on hagejal sündinud uus laps (dtl 19-21). Kohus on 04.09.2024 eelistungil hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua kulud seoses teise ülalpeetavaga ning esitada tõendid nende kulude kandmise kohta (dtl 125126; 00:08:46). 24.09.2025 esitatud dokumendis on hageja välja toonud järgnevad kulud seoses teise ülalpeetavaga: mähkmed 40-50 eurot, lasteaed 80 eurot; ujumine 120 eurot,
söök 200 eurot, riided ja muud esmatarbekaubad 100 eurot. Ühtegi konkreetsest tõendit kulude olemasolu ega kandmise kohta ei ole hageja aga kohtule esitanud. Samas ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ja on eluliselt usutav, et alaealise igakuised kulud vastavad vähemalt miinimumile. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja igakuine keskmine sissetulek on ca 3000 eurot, siis asub kohus seisukohale, et hageja on suuteline ülalpidama mõlemat alaealist last ka juhul, kui kohus elatist kostja osas ei vähenda.
8.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema hinnangul on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga vähenenud. Kostja on aga märkinud, et tema igakuised kulud on suuremad kui varem. 23.10.2024 dokumendis on kostja välja toonud enda igakuisteks kuludeks kokku 1251 eurot, s.h ujumistrenn 75 eurot (lisandub ujumisvarustus 120 eurot aastas), laulu- ja tantsuring 40 eurot (lisandub varustus 100 eurot), inglise keel 65 eurot (lisandub õppetarbed 35 eurot), lisa eesti keel 200-250 eurot; huviring (meisterdamine) 60 eurot, riided 200 eurot, telefon 8 eurot, koolikulud (taskuraha, teater) 25 eurot, meelelahutus (bassein, kino, etendus jne) 100 eurot, mänguasjad 60 eurot, sünnipäevad 30 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid) 25 eurot, kommunaalkulud 227 eurot, elekter 34 eurot, internet, tv 32 eurot, kütus 20 eurot (dtl 175). Kohus asub seisukohale, et kostja poolt märgitud kulusid ei saa pidada ebavajalikeks, samas on väljatoodud kulud kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Iseenesest saab igasuguseid treeninguid ja huviringe pidada lapse jaoks vajalikeks ja tema arengu jaoks kasulikeks. Kohus loeb xxxx arvega tõendatuks hageja igakuise ujumistrenni 75 euro ulatuses (dtl 176). Ujumisvarustuse osas ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Samas on eluliselt usutav, et ujumistrennis on teatud varustus vajalik (nt ujumisprillid, ujumisriided), kuid kuna varustust ei ole vajalik igakuiselt osta, siis peab kohus mõistlikuks kuluks 60 eurot aastas (s.o 5 eurot kuus). Laulu- ja tantsuringi osas on kostja esitanud tõendina ühekordse makse summas 40 eurot (dtl 177-178). Kuigi selgitusse on pandud lapse nimi, siis puuduvad muud tõendid, millest nähtuks, et antud kulu on seotud just laulu- ja tantsuringiga või et kostja laulu- ja tantsuringis igakuiselt üldse osaleks. Seega ei pea kohus kulu seoses nimetatud ringiga põhjendatuks. Inglise keele osas on kostja esitanud üksnes üldinfo inglise keele kursuse maksumuse kohta (dtl 179), kuid puuduvad tõendid, et laps seal osaleks või et antud kulu kostja ema igakuiselt kannaks. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud lisa eesti keele tunnid ega ka meisterdamise huviringi kulu. Ühtegi tõendit nimetatud kulude olemasolu ega kandmise kohta ei ole kostja esitanud. Kostja telefonikulu loeb kohus tõendatuks ja mõistlikuks 8 eurot ulatuses (dtl 180-182). Kostja kommunaalkulud summas 227 eurot on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt on kostja elukoha 8 kuu keskmine kommunaalkulu olnud 216,30 eurot (dtl 183184). Nimetatud kulu tuleb aga jagada vähemalt kahe inimesega ning seega on põhjendatud kommunaalkulu kostja osas 108,15 eurot. Elektrikulu osas on kostja esitatud üksnes ühe maksekorralduse xxxx AS-le summas 65,65 eurot (dtl 185-186). Iseenesest võib nimetatud suurusjärku lugeda eluliselt usutavaks, kuid ka elektri puhul tuleks antud summa jagada kahega ning kostja osa moodustab sellest 32,83 eurot. Interneti ja TV kulude osas on esitatud Elisa arve summas 31,38 eurot (dtl 186). Ka nimetatud kulu tuleb jagada vähemalt kahega ning kostja osaks jääb seega 15,69 eurot. Kuigi riiete ja
jalanõude kulu saab pidada vajalikuks, siis on kohtu hinnangul 200 eurot nimetatule ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks 60 eurot arvestades kaupade tavapärast maksumust ja kvaliteeti ning asjaolu, et kostja saab ka valida, millisest poest ja millise hinnaga nimetatud tooteid osta. Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt usutav ka teatud koolikulu olemasolu (s.h nt koolitarbed, raha kogumised, taskuraha) ning 25 eurot on selleks igakuiselt mõistlik. Samuti ei saa ebamõistlikuks pidada apteegikulu summas 25 eurot, kuna eluliselt on usutav vajadusel erinevate külmetusravimite, valuvaigistite ja vitamiinide tarvitamine. Arvestades kostja vanusega ei saa ka meelelahutuskulusid pidada ebavajalikuks. Samas tuleb kostja seaduslikul esindajal arvestada, et võimaluste puudumisel ei saa suuri kulutusi teha ning meelelahutus ei pea ka alati olema tasuline. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuskuluks kokku 100 eurot (s.h kostja poolt märgitud bassein, kino, teater, mänguasjad, sünnipäevad). Kütusekulu osas ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades tasuta ühistranspordi olemasoluga ei pea kohus seega transpordikulu põhjendatuks. Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul toidukulusid oma nimekirjas märkinud, siis asub kohus seisukohale, et toidukulu olemasoluga tuleb käesoleval juhul arvestada ning kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib kostja igakuiseid kulusid lugeda tõendatuks ja põhjendatuks 634,67 euro ulatuses. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja igakuised kulud oleksid võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud. Arvestades kulude suurusega ja asjaoluga, et kostja emale laekub ka lastetoetus, siis saab kohtu hinnangul miinimumsuuruses elatist pidada piisavaks kostja kulude kandmiseks.
9.Kostja seaduslik esindaja on menetluses märkinud, et juhul, kui kohus vähendab elatist miinimummäärani, siis ei ole tal võimalik enam kostja kulusid katta. Kohus asub seisukohale, et nimetatu ei ole aga menetluses tõendamist leidnud. Esiteks on kohus eelnevalt leidnud, et miinimummääras elatis on piisav kostja kulude kandmiseks. Teiseks on kohus seisukohal, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei ole niivõrd halb, et katta vajadusel ka kostja kulusid, mida kohus on pidanud põhjendamatuteks. Kostja esindaja on välja toonud, et tema igakuine sissetulek on 2022,51 eurot ja igakuised väljaminekud 1043 eurot, s.h eluasemelaen 430 eurot, kommunaalmaksed keskmiselt 227 eurot, elekter 34 eurot, internet 20 eurot, kütus 20 eurot, söögikulud 200 eurot, riideid ja muud olmekulud 100 eurot. Kostja seadusliku esindaja konto väljavõttest perioodil 01.06.2025 kuni 21.11.2025 (dtl 199-242) nähtub, et kostja seaduslik esindaja on saanud töötasu (s.h ka puhkusetasu ja autokompensatsiooni) xxxx OÜ-lt kokku 3344,64 eurot, xxxx OÜ-lt 1734,30 eurot ja xxxx OÜ-lt 4110,24 eurot. Lisaks on laekunud Tervisekassast kokku 2254,59 eurot. Seega on olnud kostja seadusliku esindaja sissetulek 6 kuu jooksul kokku 11 443,77 eurot, s.o keskmiselt 1907,30 eurot. Lisaks nähtub, et kostja seaduslik esindaja on teinud sularaha sissemakseid kokku 1515 euro ulatuses (s.o keskmiselt 252,50 eurot kuus), kostja seaduslikule esindajale laekub peretoetus 160 eurot kuus, tasutud on ka koolitoetust 320 eurot (keskmiselt 53,33 eurot kuus) ning hageja on tasunud kostjale elatist 433 eurot kuus. Seega on kokku kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek olnud vähemalt 2800 eurot (mis väheneb ca 130 euro võrra, kui hageja hakkab maksma miinimumelatist).
Kuigi kostja seaduslik esindaja ei ole peale konto väljavõtte ühtegi tõendit oma igakuiste kulude osas esitanud, siis isegi juhul, kui pidada igakuiseid kulusid põhjendatuks 1043 euro ulatuses ja arvestada kostja seadusliku esindaja igakuiste sissetulekutega 2670 euro ulatuses (2800-130), siis ei saa asuda seisukohale, et kostja seaduslik esindaja ei oleks vajadusel suuteline tegema kostjale lisaks kohtu poolt põhjendatuks loetud kuludele ka täiendavaid kulutusi.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista elatis alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 29.05.2036) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 164 lg 1 normist kõrvale kalduda, ning seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.