2-25-4571/65 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-25-4571 võimaldab lapsele hommikul väga vajaliku 20 - 30 min pikema une aja. Lisaks ei soovi lapsed koolibussiga sõita, kuna see ajab neil südame pahaks ja siis on laste koolipäev rikutud. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on tasunud hageja II mobiili sidekulu, mistõttu ei ole hageja II vastavat kulu ka arvestanud tagasiulatuva elatise nõude sisse. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt elatise välja ja siis kostja enam ühtegi lisakulu hagejate eest ei tasu, mistõttu tuleb nimetatud kulu arvata hageja II edasiulatuva elatise nõude sisse ning vastavas osas saab laste ema hiljem teha kostjaga tasaarvestuse. Hageja I telefonikulu ei ole kostja tasunud. Hagejal II on xxx ja xxx ning ta vajab xxx igapäevaselt mitmeid xxx ja xxx samaaegselt, mis automaatselt tõstavad hageja II hügieenitarvete kulu märkimisväärselt. Hageja I 2024. a korvpallitrenni riietuse kulu oli 207,40 eurot. Elatisenõuetes toodud kulutused riietele ja jalanõudele on reaalsed ja põhjendatud kulud, mis on tõestatavad hagejate ema pangakonto väljavõttega ja kuludokumentidega. Täiendavalt märgivad hagejad, et kostjal on juurdepääs ka pangakontole, kuhu ta kannab laste raha ning sealt on talle nähtavad kõik sellel kontol toimuvad tehingud. Lisaks on vanemate vahel kokkulepe, et kostja võib alati küsida, kui ta ei saa aru, milleks kulutusi tehtud on. Kostja ei ole kordagi laste emale ette heitnud, et laste riiete kulud on liiga suured. On tõsi, et kostja on tasunud hageja II korvpallitrennide eest, mistõttu ei ole nimetatud kulu ka arvestatud hageja II tagasiulatuva nõude sisse. Osas, milles kostjalt mõistetakse välja hageja II edasiulatuv elatis, saab laste ema tasaarveldada kostjaga juba kostja poolt tasutud kulud, mis on arvestatud elatise sisse. Sama põhimõte rakendub ka hagejate korvpallilaagrite ning korvpallivõistluste kulude osas, ehk ka need tuleb arvestada hagejate elatiste summade hulka ja kostja poolt tasutud osas kattuvas ulatuses tasaarvestada. Hagejad reisisid oma vanematega koos perena, sh välisreisidel ka ajal, mil hagejate vanemad elasid veel koos. See vastab laste ja vanemate harjumuspärasele elustandardile. Lastele reisimine väga meeldib, lisaks avardab see ka palju nende silmaringi, mistõttu on mõistlik, et ka isa neile reisimist võimaldab või tasub sellega seonduvad mõistlikud kulud. Arvestades isa elustandardit, on seega õiglane ja põhjendatud, et ta hüvitab osaliselt ka laste reisimise kulud, kuivõrd vaidluse all ei ole asjaolu, kas isa saab seda lastele majanduslikult lubada, vaid ta ei ole siiani soovinud seda lubada. Hagejatele ei ole ostetud kõige kallimaid prille ega ka kallimaid läätsesid. Keskmine prillipaar koos raami ja klaasidega maksab vahemikus 300 – 600 eurot. Laste ema ostis lastele käesoleva aasta aprillis uued prillid 50% soodustusega ja sellest hoolimata maksis üks prillipaar ligi 300 eurot. Prillid on mõlemale lapsele vajalikud kaugele nägemiseks, läätsed aga trennides ja võistlustel osalemiseks. Juukselõikus koos pesuga maksab 28 eurot. Xxx ilusalongis maksab meeste lõikus 25 – 35 eurot. Hageja I käib juuksuris iga kuu. Ema ei kanna lastele taskuraha igaks juhuks, vaid igapäevasteks vajalikeks kulutusteks. Nõudes toodud hagejate taskuraha kulu on reaalne kulu, mis lastel kulub, et nad saaksid selle eest osta rongipileteid, süüa trennide/kooli vahepeal, võistlustel jms. Seda raha ei kasuta nad suvaliselt. Hageja II taskuraha on hageja I taskurahast väiksem seetõttu, et tütar on platvormil xxx müünud oma või pere riideid ja kasutanud sellest saadud raha oma 6(23)

2-25-4571 taskurahana. Käesolevaga esitab laste ema ka ülevaate, kuhu kulub hageja I taskuraha ja kuhu kulub hageja II taskuraha. Hagejate sõprusringkonnas on välja kujunenud, et sünnipäeval pannakse kingituse ümbrikusse vähemalt 20 eurot. Hageja II sõprusringkonnas vahetatakse ka jõulukingitusi. Hagejad ei ole nõudnud elatise nõudes kostjalt sünnipäevade pidamise kulu, kus laste ema tähistab koos lastega nende sünnipäevi pereringis. Hagejad küsivad hagides kulusid, mis on kulunud hagejate sünnipäevade pidamisele koos hagejate sõpradega, mis ongi just hagejatele mõeldud sünnipäevapeod, mida sõpradega tähistada, mitte emale ega isale mõeldud hagejate sünnipäevad pereringis. Tänapäeval teevad lapsed enamuse kodutöödest arvutis isegi, kui mõni konkreetne kodutöö on hiljem tarvis välja printida paberkandjal. Ilma koduarvutita ei oleks hagejatel võimalik oma koduseid ülesandeid ettenähtud viisil täita. Kostja leiab, et laste mobiiltelefonide soetamise kulu tuleb lugeda nulliks, kuivõrd hagejad said mobiiltelefonid jõuludeks. Kostja ei panustanud hagejate mobiiltelefonide soetamisse. Vastab tõele, et poja autokooli kulud maksis kostja. Samas, kui kostja võimaldas pojale juhilubade tegemise, on põhjendatud, et samad võimalused tagatakse ka tütrele, kelle juhilubade tegemise kulus osaleks ka laste ema nagu on hagiavalduses vastava nõude arvestuses ka näidatud. Hageja I on käinud ortodondi juures ning hetkel on pooleli tema raviplaani arutelu (lisa 16), aga ortodont on laste emale öelnud, et ka pojale tuleb panna breketid. Kostja viide, et tema maksis hageja II breketite panemise kulu, on asjasse puutumatu hageja I vastava nõude hindamisel. Esiteks on laste ema kandnud hageja II breketite hooldamise kulu, mis tänaseks päevaks on peaaegu võrdne kostja kantud kuluga. Teiseks on nii breketite panemise kui ka hoolduse kulu tänaseks tõusnud ning tõuseb ka edaspidi, mistõttu on hageja I elatise nõudes sisalduv breketite nõue ilmselt tegelikust kulust väiksem. Laste ema ei suuda üksinda kanda nii hageja I breketite panemise kui ka hooldamise kulu. Selge on, et hageja II lõpetab põhikooli järgmisel aastal, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Hageja II vastav kulunõue elatise nõude sees põhineb hageja I põhikooli lõpetamise kuludel, hoolimata asjaoludest, et tänu elukallidusele ja käibemaksu tõusule saavad hageja II põhikooli lõpetamise kulud olema ilmselgelt kõrgemad.

43.Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 1930,43 eurot ja 1844,60 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada. Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: 14(23)

Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt kasutuseelist ei saa arvestada, kuna kostja olevat finantseerinud elukoha soetamist. Viidatud hüvitis on seotud vanemate kooselu lõppemise järgse varajagamisega ning pole tõendatud vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu, et sellega loetakse laste ülalpidamiskohustus mingis ulatuses täidetuks. Kasutuseeliste hüvitise suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjakohatu on vaidlus teemal, kes milliseid ruume majas kasutab ning kohane on eramu kasutuseelis jagada kõigi elanike vahel. Hagejad on möönnud, et majas elab vahel ka hagejate ema elukaaslase laps (kohus eeldab, et laps elab isaga üldreegli kohaselt, st pool ajast, vastupidist ei ole väidetud), mistõttu lähtub kohus eeldusest, et majas elab arvestuslikult 4,5 inimest. Seega on kasutuseelise suurus 452,44 eurot (2036 / 4,5) lapse kohta ning kommunaalkulude suurus 90,12 eurot (405,52 / 4,5) lapse kohta. Eluaseme kulu lapse kohta on kokku seega euro (452,44 + 90,12). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. On üldteada, et kasvav laps vajab arenguks tervislikku ning mitmekesist toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude sisu kontoväljavõttelt ei nähtu ja ei ole võimalik järeldada, kes kui palju mida sõi. Kulu suurus ei ole ülemäärane. Arvestades hagejate vanust, elulaadi (sh suurt treeningkoormust) ja toiduainete maksumust, leiab kohus et kulu põhjendatud suurus on 200 eurot kuus (s.o ca 6,67 eurot päevas). Hagejad on märkinud, et kulu on seotud korvpalliga ja on kulu suuruse leidnud selliselt, et on tangitud kütuse maksumuse jaganud kolme inimese vahel (dtl 54 jj). Hagejad on esile toonud, et hagejate ema tööandja maksab hagejate emale igakuiselt kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest (dtl 635), mis tähendab, et hagejate ema osa viidatud kulutustes on ilmselt suurem kui laste oma, mistõttu ei ole põhjendatud kulu jagada võrdselt kolme isiku vahel. Kostja märgib, et hagejate elukohast käib tasuta buss Xxx kooli. Trennidesse saab rongiga ning võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Kohus, arvestades mõlema poole väiteid ning eeltoodut, leiab, et põhjendatud on lugeda kummagi lapse põhjendatud transpordikuluks 30 eurot kuus.

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kostja on viidanud, et käib samuti lastega puhkamas ning tal puudub sõnaõigus, kas ja millisel määral laste ema lastega reisidele kulutab. Kohus leiab, kulu on põhjendatud osaliselt. Nähtub, et viimase aasta jooksul on lapsed käinud neljal välisreisil (dtl 67 jj). Kohus nõustub, et sedavõrd suures ulatuses välisreise ei saa pidada tavapäraseks elulaadiks olukorras, kus teine vanem ei saa viidatud kulude tekkimist mõjutada. Elatise kontekstis saab mõistlikuks pidada ühte reisi aastas, millega seotud kulu on põhjendatud 42,50 euro (170 / 4) ulatuses kuus. Kostja ei ole vastu vaielnud kulu tõendatusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud. On ilmne, et aeg-ajalt vajatakse uusi prille või et sportlike tegevuste raames tuleb kasutada läätsesid (dtl 68, 332). Kohus leiab, et prillipaar kestab tavapäraselt keskmiselt 2 aastat (s.o 24 kuud) ning et prillipaari maksumus on hagejate esitatud tõendite kohaselt 300 eurot (arvestades soodustusi). Seega on prillidega seotud kulu 12,50 eurot kuus ning läätsedega seotud kulu 20 eurot kuus (60 eurot kvartal, so 20 eurot kuus), kokku 32,50 eurot. Kuna hagejad soovivad arvesse võtta 30 eurot kuus, lähtub kohus hagejate soovitust ning leiab, et kulu põhjendatud ja vajalik. Kulu on tõendatud (dtl 70 – hageja I kulu) ja vajalik. Hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on mõistlik. Kostja vastuväide on alusetu. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Hagejad on põhistanud, et viidatud kulu tekib seoses sõpradega sünnipäeva tähistamisega ega ole seotud vanemate endi poolt korraldatud üritustega. Kohus leiab, et hagejate poolt esile toodud kulu on asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik.

48.Hagejad märgivad, et esineb alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ja panna kostjale suurem ülalpidamiskohustus, kuna tema majanduslik seisukord on hagejate seadusliku esindaja omast oluliselt parem. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses osas (PKS § 116 lg 1). Siiski täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (PKS § 105 lg 3; 18.03.2025, 2-24-523/35, p 11). Kostjale:  kuulub 6 kinnisasja, mille väärtus on minimaalselt 500 000 eurot.  kuulub OÜ xxx osa (100%), millele kuuluva 4 kinnistu hinnanguline väärtus on 700 000 eurot ning jaotamata kasum 2024. a seisuga oli 1 173 100 eurot;  makstav töötasu moodustab netotasuna 1000 eurot, kuid kostjale teeb igakuiselt tuhendetes eurodes ülekandeid kostja pikaaegne töötaja kostjale kuuluvas OÜ-s xxx, T T, sellega koos moodustavad kostja igakuised sissetulekud kokku ca 8300 eurot (dtl 551 – 560, väljavõte);  kuulub sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 18 000 eurot. Kostjal puuduvad laenud ja liisingud. Hagejate seaduslikule esindajale:  kuulub 5-toaline eramu, aadressil xxx turuväärtusega ca 450 000 eurot, laenujääk on 160 000 eurot;  sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 12 500 eurot,  makstav töötasu koos boonuste ja muude hüvitistega moodustab netotasuna 6 113,61 eurot (perioodil 01.03.2024 – 01.04.2025 so 14 kuud; maksed kokku 85 590,57 eurot; dtl 623 – 625 - väljavõte);  kuulub aktsiad väärtuses 3581,39 eurot;  kuulub 50% osalus xxx OÜ-s, ent ta ei ole äritegevuses juba aastaid osalenud ega sealt tulu saanud.  kuulub sääste/hoiuseid ca 30 000 euro väärtuses (dtl 621 – konto väljavõte). Vanematele kuuluvad eramud on sama suurusega ja sarnase väärtusega. Emale tööandja poolt makstavad summad on kordades suuremad, kuid isa sissetulekud koos tänaseks väidetavalt lõppenud väidetavate laenumaksetega on samas suurusjärgus. Mõlemale vanemale kuulub sõiduk, mille väärtus on sarnane. Mõlemale vanemale kuulub osalus äriühingus, kuid ilmselt on kostjale kuuluv osalus väärtuslikum. Kostjale kuulub rohkem kinnisasju ning erinevalt hagejate seaduslikust esindajat ei ole kostjal krediidikohustusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hagejate vanemate varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et kalduda kostja kasuks kõrvale vanemate võrduse põhimõttest elatise väljamõistmisel (PKS § 102 lg 3). Vaatamata sellele, et kostjale kuulub koguseliselt rohkem kinnisvara, mille väärtuse osas ei ole tõendeid esitatud ja et kostjale kuuluv äriühing on eelduslikult väärtuslikum, ei oma viidatu elatise tasumise proportsiooni määramisel erilist tähtsust. Mõlemad vanemad on varaliselt väga 20(23)

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada laste toonaseid vajadusi PKS § 99 mõttes. Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest õigustatud isiku õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19). Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut PKS § 100 lg 3 teise lause järgi. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine 21(23)

2-25-4571 tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista. (26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13) Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Hagejad on tõendanud, et alles 2024. a novembri lõpus (dtl 21 jj – 27.11.2024 e-kiri) tegid nad kostjale esmase selgesõnalise ettepaneku tasuda rohkem elatist kui kostja seda seni teinud oli. Hagejate endi arvutuste kohaselt oli kostja panus hagejate ülalpidamisse sel hetkel ca 480 eurot kuus, kuigi hagejate elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt pidanuks see olema 652,61 eurot kuus (hageja I osa 352,76 eurot, hageja II osa 299,85 eurot). 2025. a jaanuaris andsid hagejad kostjale teada, et soovivad kulupõhist elatist sarnases suurusjärgus nagu nad on nõudnud hagis (dtl 24-25). Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki. Seega alates 24.03.2024 kuni 30.11.2024 on hagejate tagasiulatuv nõue alusetu, kuivõrd kohus järeldab, et hagejad olid kostja poolt antava ülalpidamisega rahul. Alates 2024. a detsembrist kuni 2025. a jaanuarini loeb kohus, et hageja I ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 352,76 eurot ja hageja II ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 299,85 eurot. Kostja on 2024. a detsembris tasunud kokku 300 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 202,76 eurot (352,76 - 150) ja hagejale II 149,85 eurot (299,85 - 150). Kostja on 2025. a jaanuaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 152,76 eurot (352,76 - 200) ja hagejale II 99,85 eurot (299,85 - 200). Kohus leiab, et alates veebruarist 2025 soovisid hagejad saada kulupõhist elatist, vastavalt hageja I osas 696,50 eurot ja hageja II osas 576,50 eurot (millele lisanduvad tulevikust teatud ühekordsed kulud vastavalt vajadusele). Kui viidatud summadest maha arvestada pool lapsetoetusest, oli kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja I osas 656,50 eurot (696,50 – 40) ja hageja II osas 536,50 eurot (576,50 – 40). Kostja on 2025. a veebruaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 456,50 eurot (656,50 - 200) ja hagejale II 336,50 eurot (536,50 - 200). Kostja on 2025. a märtsis tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 338,69 eurot (456,50 / 31 x 23) ja hagejale II 249,66 eurot (336,50 / 31 x 23). Kokku on hageja I nõue põhjendatud mahus 1 150,71 eurot (202,76 + 152,76 + 456,50 + 338,69) ja hageja II nõue mahus 835,56 eurot (149,85 + 99,85 + 336,50 + 249,66). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus tagasiulatuva nõude osaliseks rahuldamiseks.