N. A. hagi A. H. vastu elatise vähendamise nõudes 1239,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: N. A. (isikukood XXX; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: T.-A. K. Kostja: A. H. (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: R. H. (isikukood XXX; e-post xxx) Kohtuistung 30.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetluse juurde N. A. poolt 07.11.2025, 11.11.2025, 20.11.2025 ning 10.12.2025 esitatud täiendavad tõendid ning A. H. poolt 30.10.2025 esitatud täiendavad tõendid.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Muuta Harju Maakohtu 05.04.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-16655 väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: 2.1 Välja mõista N. A.lt A. H. kasuks elatis alates 12.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 243,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%
keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot). 2.2 Välja mõista N. A.lt A. H. kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni A. H. täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 257,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot). 2.3 Resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2025 esitatud ja 10.03.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on N. A. (hageja) ja R. H.i (kostja seaduslik esindaja/kostja isa) kooselust sündinud ühine laps A. H. (kostja). Laps elab käesoleval ajal isaga Norra Kuningriigis. Hagejal on ka teine alaealine laps K. A., kes elab emaga. Harju Maakohus on oma 05.04.2023 otsusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 23.11.2023 otsusega 2-22-16655 apellatsioonkaebuse rahuldama. Hageja tugineb hagi esitamisel õigusliku olukorra muutumisele ja palub vähendada väljamõistetud elatise suurust ning arvestada elatise summa arvutamisel hageja töövõime ja sellega seoses igakuise sissetuleku vähenemisega ja ka laste isa Norra Kuningriigis saadavate lastetoetustega. Hageja majanduslik olukord ja toimetulek on muutunud oluliselt halvemaks. Hageja tervislik seisund ja töövõime on oluliselt vähenenud ja hagejal ei ole otsuse tegemise ajaga võrreldes võimalik samas mahus endale ja lastele ülalpidamist teenida. Hagejaga elab koos ka koolieelikust tütar K. A., kes on täielikult hageja ülalpidamisel, sest ei saa oma isalt elatist, kuigi elatis on välja mõistetud. Hageja majanduslik olukord on alates otsuse tegemise ajast oluliselt muutunud, hageja on elatise maksmiseks pidanud võõrandama oma auto (mis ringkonnakohtu arvates näitas, et hageja on majanduslikult piisavalt kindlustatud). Hageja on seisukohal, et puuduv töövõime on selline uus
asjaolu, mis annab alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades, et teine vanem on majanduslikult väga hästi kindlustatud. Hageja selgitab, et tema osaline töövõime tuvastati esmakordselt 20.01.2025 ja seda alates 19.12.2024. Varasemalt oli hageja töövõimeline isik ja suutis täiskoormusega töötada. Käesoleval ajal hageja täiskoormusega töötada ei saa. Hageja oli mõnda aega töötu (alates detsembrist 2023 kuni maikuuni 2024) ja on olnud sunnitud igapäevakulude katmiseks, toidu ostmiseks ja kommunaalteenuste arvete tasumiseks võtma kiirlaene, mis on hageja olukorda veelgi halvendanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada kostjale makstavat elatist 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hagejal olid juba 25 aastat tagasi meditsiinilised probleemid (hageja on xxx). Hageja ei pea täiskohaga töötama, kuna ta elab koos oma elukaaslasega. Hageja teise lapse isa osaleb teise lapse kasvatamisel ja kannab rahalist toetust. Hageja on teinud ka väga kallist remonti ja kulutanud palju raha, mida oleks võinud kasutada elatise tasumiseks. Kostja on juba x-aastane ja tema kulud on kasvanud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Esmalt märgib kohus, et peale viimast kohtuistungit on mõlemad pooled kohtule esitanud täiendavaid tõendeid. Kuna antud tõendid võivad mõjutada elatise tasumise suurust, siis võtab kohus need asja materjalide juurde.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
4.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (dtl 10). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist tulenevalt Harju Maakohtu 05.04.2023 otsusest tsiviilasjas 2-2216655 seadusest tulenevas miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 93101). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest 150 euroni kuus. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale, tervislikule seisundile ning ka teise lapse ülalpidamiskohustusele.
5.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-22-16655 kohtulahendi tegemisel.
6.Tsiviilasjas 2-22-16655 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2022 kuni 05.11.2022 eest 1015,80 eurot ning igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas. Kostja vaidles esitatud hagiavalduse vastu viidates oma majanduslikule olukorrale, teise alaealise lapse ülalpidamiskohustusele ning asjaolule, et lapse isa saab Norras nii lapsetoetust kui ka suurperetoetust. Kohus tuvastas, et kostjale kuulus korteriomand xxx ja sõiduauto Honda Accord. Kostja sissetulek töötasuna oli keskmiselt 1235,63 eurot (neto) kuus ning lisaks elatisabi 100 eurot kuus ja lapsetoetus 80 eurot kuus. Kostja igakuised vältimatud kulud olid 1110,78 eurot. Kohus luges kostja majandusliku seisukorra elatise andmiseks miinimummääras piisavaks.
7.Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2022/2023 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 3 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid kehtivast kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostja igakuised kulud
vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuleks seega käesoleval ajal hagejal tasuda igakuiselt elatist kostjale 301,74 eurot (perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli selleks summaks 287,72 eurot).
8.Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus märgib, et tegemist ei ole uue asjaoluga. Tsiviilasja 2-22-16655 materjalidest nähtuvalt on kohus eelmise lahendi tegemisel antud asjaoluga ka arvestanud ning seega puudub alus käesolevas menetluses elatist selle tõttu vähendada.
9.Hageja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile. Kohus on hagejale menetluses selgitanud, et hagejal tuleb kohtule esile tuua, millised olid hageja igakuised sissetulekud ja väljaminekud 2023. aastal ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Kohus loeb tõendatuks, et Eesti Töötukassa 20.01.2025 otsusega on hageja töövõime hinnatud osaliseks perioodil 19.12.2024 kuni 18.12.2025 (dtl 12-15). 20.11.2025 on hageja esitanud kohtule täiendavad tõendid (screenshotid) seoses täieliku töövõimetuse tuvastamise kohta perioodil 19.12.202518.12.2027 (dtl 526-527). Kohus on oma 08.12.2025 kirjaga palunud hagejal esitada vastavad dokumendid (s.o Töötukassa otsus ja ekspertarvamus) pdf või digitaalselt allkirjastatud kujul ning palunud hagejal täpsustada, kas hagejale on määratud seoses töövõimetuse tuvastamisega täiendavaid toetuseid (dtl 537). Hageja ei ole nimetatud dokumente kohtule esitanud. Kohtul puudub iseenesest alus kahelda kohtule esitatud screenshotide õigsuses. Samas juhul, kui hagejal on tuvastatud täielik töövõimetus, siis on eluliselt usutav, et hagejale makstakse ka töövõimetoetust, mis Eesti Töötukassa andmete kohaselt on puuduva töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus (info leitav Eesti Töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus). Samas vaatamata oma täielikule töövõimetusele on hageja menetluses aga kinnitanud, et ta töötab osalise tööajaga ning on 10.12.2025 esitanud tõendi, sissetulekute kohta, mis kinnitab tema 0,5 töökoormusega saadavat töötasu (dtl 541). Viidatud tõendist nähtub, et osalise töökoormusega on hageja töötasuks 1006,81 eurot. Seega võib hageja igakuiseks sissetulekuks käesoleval ajal lugeda ca 1600 eurot (bruto), mis on suurem, kui eelmise lahendi tegemise ajal (s.o 1235,63 eurot (neto) kuus). Ka hagi esitamise ajal ning käesoleva menetluse jooksul on kohtu hinnangul hageja igakuine keskmine sissetulek olnud suurem, kui eelmise lahendi tegemise ajal. Menetluses on hageja ise välja toonud, et tema igakuised sissetulekud moodustavad kokku 1571 eurot kuni 1911 eurot (s.o palk 0,5-0,75 koormuse eest 900-1200 eurot; töövõimetotus 320-360 eurot, elatis teise lapse eest 271 eurot, perehüvitis 80 eurot). Kohtu hinnangul on aga tõendamist leidnud, et hageja keskmine sissetulek on olnud ca 2000 eurot. Hageja poolt esitatud konto väljavõttest perioodil 01.01.2025 kuni 01.07.2025 (dtl 413-462) nähtub, et hageja on saanud 6 kuu jooksul töövõimetushüvitist kokku 932,37 eurot, töötasu 7012 eurot ning töövõimetoetust 1787,69 eurot, s.o kokku igakuiselt ca 1622 eurot. Lisaks on hagejale nimetatud perioodil tasutud elatisabi 600 eurot, elatist (s.h läbi kohtutäituri) 1414,38 eurot ja peretoetust 480 eurot, s.o täiendav sissetulek on hagejal olnud igakuiselt ca 416
eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et hageja tervislik seisund on muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvemaks, ei ole hageja sissetulekud vähenenud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (s.o 1110,78 eurot kuus). Hageja on menetluses esitanud nimekirja oma igakuistest kuludest (s.h korteri laen 350/320 eurot; kostja elatis 250 /150 eurot; K. lasteaed 90/70 eurot; eelkool 61 eurot; Eesti keele ring 75/50 eurot; K. lasteaia lõpupeo kogumisraha 100 eurot (ühekordne); K. mudelikool 390 eurot (ühekordne); Ergo kodukindlustus 12 eurot; Ergo juriidiline kindlustus 10 eurot; SEB laenukaitse kindlustus 20 eurot; STV Eesti televisioon 32 eurot; korteri eest arve 250 eurot talvel/ 150 eurot suvel; elekter 20/17 eurot; telefon 35/30 eurot; Netflix 9.99 eurot; G4S suitsuanduri kasutamise eest teenustasu 8 eurot; alates 15.04.2025 pensioni III sammas 100 eurot; alates 10.04.2025 teleri laenumaksekorraldus 14 eurot kuus; puhkuse jaoks lapsele ühekordselt tervisekindlustus 19,34 eurot, bussipiletid 165,90 eurot, sularaha 100 eurot; lapsele käekell 150 eurot (ühekordne)) ning erinevaid tõendeid kulude olemasolu kohta (s.h korteri arved dtl 302-314; tulumaksu kohustus dtl 317-318, elekter dtl 321; eelkool 328-347, lasteaed dtl 351-374; TV ja internet arved dtl 387-394; laen teleri ostmiseks dtl 377-384; laenukohustus dtl 403-407). Lisaks nähtub hageja konto väljavõttest, et hageja on võtnud 6 kuu jooksul üle kümne korra kiirlaene kokku 3500 euro ulatuses. Samas on hageja väljatoodud kulud osaliselt ühekordsed ning samuti ei ole laenukohustuste olemasolu aluseks elatise vähendamisel. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ülalpidamiskohustuse olemasolu korral ei ole mõistlik täiendavalt erinevaid kohustusi juurde võtta. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul alust elatist seoses hageja tervisliku seisundi ja majandusliku olukorraga vähendada.
10.PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja on menetluses märkinud, et kostja saab Norras lastetoetust. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud asjaolu kinnitanud ning esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt tasutakse talle hageja eest toetust 1980 NOK-i kuus (dtl 495-502), mis moodustab keskmiselt hagi esitamise ajast kuni otsuse tegemiseni 168 eurot (kohus on siinkohal arvestanud kursi kõikumistega). Seega on nimetatud asjaolu võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud ning kohus saab elatise suuruse määramisel elatise summat vähendada poole Norras tasutava lapsetoetuse määra võrra. Kuna hageja ei ela enam Eestis, siis ei ole ta ka õigustatud isikuks PHS §-s 17 märgitud lapsetoetuse saamisel (PHS § 4 lg 1, SÜS § 3 lg 1). Kohus ei arvesta seega PHS alusel makstava lastetoetusega elatise suuruse muutmisel.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista elatis alates 12.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 243,72 eurot kuus
(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot) ning elatis alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 257,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot).
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.