Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
Kohtukoosseis Istungisekretär
Kohtunik Maili Tartu Getter Piiroja
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16. september 2016.a, kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Tsiviilasja number
2-13-61741
Tsiviilasi
M. K.i hagi J. E.i vastu 22369.- € ja viivise nõudmiseks.
Tsiviilasja hind
24245.10 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxx xx x x, xxxxxxx, xxxxx ja xxxx xx-xx, xxxxxxx, e-post: xxx, lepinguline esindaja Erki Casar, e-post: [email protected]. Kostja: J. E. (isikukood xxxxxxxxxxx), telefon, xxxxxxx, sideaadress registris xxx xx xx-xx, xxxxx, e-post: xxx. 30. august 2016.a., Pärnu
Eelistungi toimumise aeg ja koht
Rahuldada hagi. Välja mõista J. E.’lt 09.02.2010.a. laenulepingust tulenev võlgnevus summas 22369.- euri M. K.i kasuks. Välja mõista J. E.’lt viivis arvestatuna võlgnevuse põhiosalt, s.o 22369.- eurolt alates 30.12.2013.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses, M. K.i kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja J. E.i kanda. Määrata kindlaks hageja M. K.i menetluskulud summas 750.eurot, mis koosneb riigilõivust. Välja mõista kostjalt J. E.ilt menetluskuludena 750.- eurot M. K.i kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Edasikaebamise kord
Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
2(6)
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3(6)
Võlaõigusseadus võimaldab kohustuse ülevõtmist. Riigikohus on märkinud lahendis 3-2-169-06, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul on võlgniku kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-15-09 märkinud, et võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve, jms. Kostja oli enne laenulepingu vormistamist vastutav hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 22 369.- eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates hagi edastamisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Pärnu Maakohus 07.03.2016.a. määrusega andis hagejale 28.12.2015.a. hagi muutmise avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 18.03.2016.a. taotluse hagi avalduse muutmiseks ja uue hagiavalduse redaktsiooni ja nõude alternatiivsel alusel. Pärnu Maakohus 14. juuni 2016.a. määrusega võttis menetlusse M. K.i 18.03.2016.a. muudetud hagiavalduse (terviktekst esitatud) ja nõude 22369.- € nõudmiseks alternariivsel alusel ja määras menetleda seda koos menetluses oleva hagiga. Hageja 18.03.2016.a. nõue ja põhjendused. Nõue VÕS pr 392 lg 2 alusel. 09.02.2010a sõlmisid kostja ja hageja laenulepingu, millega kostja võttis kohustuse maksta hagejale laenuna 22 369.08 eurot kolme kuu jooksul (lisa nr 1).Tegemist on laenulepinguga, millega asendati kostja kohustus hüvitada hageja metsa ebaseadusliku metsaraiega põhjustatud kahju. Kostja teostas omavolilise raie Xxxxx kinnistul. Kostja realiseeris metsa temale kuulunud ettevõtte kaudu, kelle juhatuse liige ta oli. Hagejal oli koostatud arvestuslik tabel, millest antud kokkuleppe sõlmimisel lähtuti. Kostja teostas omavolilise raie hagejale kuuluval kinnistul asukohaga: Xxxxx, xxxxx-xxxxx, xxxxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxx (lisa nr 3). Kostja on oma 27.04.2015a vastuses kinnitanud, et tema teostas hagejale kuulunud metsa raie ja realiseerimise. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et viimasel oli selleks õigus. Samas vastuses on kostja selgitanud, et tema realiseeris metsa temale kuulunud ettevõtte kaudu, kelle ainsaks juhatuse liikmeks ta ise oli. Hageja leiab, et antud asjas ei võta kostja vastutust asjaolu, et hageja omand realiseeriti äriühingu kaudu, sest kostja oli antud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ja omanikuks (lisa nr 4) ning äriühing ilma juhatuse liikme tegevuseta ei oleks saanud hagejale kahju põhjustada. Kostja vastutas hagejale tekitatud kahju eest, mille viimane tekitas ilma hageja loata hagejale kuulunud metsa raiumises ja võõrandamises. Kostja on hagejale kuulunud metsamaterjali võõrandamisel koostatud dokumentides märkinud, et kostja äriühing on metsamaterjali omanik ning hageja on eelmine omanik. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis oleks andnud viimasele õiguse, koostada sellise sisuga arveid, akte või teostada raiet ja väljavedu. Hageja on suutnud koguda tõendeid, mis kinnitavad, temale kuulunud metsa võõrandamist kolmandatele isikutele: Xxxxxxx xxxx OÜ-le esitatud (lisa nr 5) akt arve nr 39 summas 94,91.- eurot; akt arve nr 33 aummas 747,26.- eurot; OÜ-le xxxxxxxxx esitatud (lisa nr 6) arve nr 09-19 summas 928,52.- eurot; AS-ile xxx-xxx xxxx esitatud (lisa nr 7) arve nr 09-13 summas 2784,41.- eurot; arve nr 09-21 summas 1546,46.- eurot; arve nr 09-30 summas 1210,52.- eurot.
4(6)
Antud arvete alusel saab hageja tõendada, et tekitatud kahju suurus oli vähemalt 22 369,08 eurot. Arvetel olev hind näitab turuhinna ja hageja poolt kutsutud tunnistajatega saab teada raiutud metsamaterjali mahu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-146-11 ja 3-2-1-69-06 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul on võlgniku kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-1509 märkinud, et võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve, jms. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Hageja palub, et kui kohus leiab, et hagi ei saa rahuldada VÕS § 392 lg 2 alusel, kuna poolte vahel puudub kehtiv laenuleping, siis palub hageja rahuldada nõue VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel, sest kostja on tekitanud õigusvastase käitumisega, mis seisneb ilma hageja nõusolekuta hagejale kuulunud metsa raiumises ja võõrandamises, kahju. Kostja raius ja võõrandas omavoliliselt hagejale kuulunud metsa. Kostja tegevuse tõttu tekkis hagejale varaline kahju, milleks oli ebaseaduslikult raiutud metsa turuväärtus. Kahju suurus on tõendatud kirjalike tõenditega ning hageja saab tõendada raiutud metsamaterjali mahtu ja maksumust tunnistajate ütlustega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et viimasel oli õigus hagejale kuuluvat metsa raiuda ning seda võõrandada. Hageja palub:
5(6)
põhjendatud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse ning rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Eelistungil hageja esindaja palus menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv. Riigilõiv hagi esitamise seisuga hagihinnalt 24245.10 eurot on 750.- euri ja see on hageja poolt tasutud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 750.- eurot, milleks on riigilõiv ning menetluskulu 750.- eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.