Menetlusosalised ja nende Hageja M.M. (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja G.J. (isikukood XXX) Kostja M.M. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
eelistungil 26. novembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
M.M. (hageja) esitas 29. juulil 2025 hagi M.M.-i (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-12-31493 välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta elukalliduse tõusu tõttu. Varasemalt on kostjalt elatis välja mõistetud 160 eurot kuus. Hageja soovib elatist suurendada kehtiva miinimummäära suuruseni. 1.1 Väljamõistetud elatis ei kata enam hageja igapäevaste vajaduste jaoks vajalikku osa. Lapsevanemate ülalpidamiskohustus on seaduse järgi võrdne. Kostja väide, et tal jääb pärast isiklikke kulusid 40 eurot järgi, ei saa olla piisav põhjus elatise suurendamata jätmiseks, sest lapse vajadused ei vähene sõltuvalt lapsevanema majanduslikust olukorrast. Elatis on lapse seaduslik õigus, mitte vanema valikuline kulu. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja elatise suurendamata. Kostja märkis, et 100% töövõimetu (ta oli pikalt koomas ja haiglates), ta elab sotsiaalpinnal ning tema sissetulek on ca 580-590 eurot kuus. Ta peab tasuma üüri ca 100-140 eurot kuus, eluks vajalike teenuste eest 150 eurot, ravimitele kulub kuni 80 eurot kuus ja elatiseks tasub 160 eurot kuus. Toidurahaks jääb vahel 40 eurot kuus kätte. Kostja on tasunud varem tekkinud elatisevõlgnevuse. 2.1 Kostja selgitas 26. novembril 2025 täiendavalt, et ta sooviks kindlasti tasuda rohkem elatist, kuid tema tervis on läinud aastatega halvemaks ning tööandjad eelistavad tervet inimest. Kostja kordas, et tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension. Kostja on 2025. aastal saatnud hagejale täiendavalt taskuraha 35 eurot. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus korraldas 26. novembril 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Kohus andis kostjale tähtaja esitada kohtule enda pangakonto väljavõte. Kostja esitas kohtu nõutud pangakonto väljavõtte.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
5.Tartu Maakohus mõistis 7. oktoobri 2013. a tagaseljaotsusega kostjalt välja elatise 160 eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2013 (dtl 2-3). Hageja soovib elatise suurendamist elatise kehtiva miinimummäärani.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
2-25-12159
7.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ja pooltega eelistungil läbiarutatust ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 160 eurot kuus. Kostja selles ulatuses elatist tasub ja selle üle pooltel vaidlust ei ole.
10.Hageja on rõhutanud, et lapsevanematel on kohustus last ülal pidada võrdses suuruses. Kohus on hageja seadusliku esindajale selgitanud, et see kohustus kehtib vaid olukorras, kus mõlemad vanemad on töövõimelised. Praegusel juhul on kostja puuduva töövõimega, mis on määratud 15. veebruarini 2030 (dtl 33). Seega saab kohus lähtuda PKS § 102 lg-st 2 ning võtta arvesse kostja töövõimetuse. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja peaks hankima endale töö (sissetuleku), mis kindlustaks lapsele vajalikud vahendid. Hageja seisukoht oleks õigustatud, kui kostjal puuduks mõjuv (tervislik seisund) põhjus maksta elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Ka ei tõendanud hageja, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud.
11.Esmalt märgib kohus, et kostja sissetulekuks on vaid töövõimetoetus – igas kuus erinev kõikudes 584 euro ja 605 eurot vahel (nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, dtl 73-75; 8292). Kohus lähtub selles, et kostja keskmine sissetulek on töövõimetoetus 590 eurot kuus. Praegu tasub kostja 160 eurot kuus, so 27% enda sissetulekust. Kohus leiab, et sellises suuruses on ka edaspidi mõistlik kostja panus hageja ülalpidamiseks. Kehtiva miinimummääras makstava elatise järgi, tuleks kostjal enda sissetulekust tasuda ca 50%. Kohus märgib ka seda, et elatiskalkulaatori järgi (mis on abistav vahend elatise arvutamiseks) on eelduseks, et kohustatud isiku sissetulek on 1981 eurot ning miinimummääras makstava elatise (301 eurot 74 senti) suhe kohustatud vanema sissetulekusse on sellisel juhul vaid 15%, mitte 27% nagu kostja hetkel tasub.
12.Kohtuistungil selgitas kostja, et ta on täistöövõimetu, tal on tervisega probleemid, mistõttu ta ei saa tööl käia: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PüsivadxxUmbes 100 eurot kuus kulub rohtudele, vahel ei saagi kostja ravimeid välja osta, sest ei ole raha. Ravimiteks on valuvaigistid, ärevuse vastu rohud, vererõhutabletid ja veel palju ravimeid. xxxxxxxxxxxxxxxtõttu kasutab hingamise kergendamiseks ravipiipusid ja kasutab kahte erinevat ravimit. Kostja selgitas kohtule, et ta on üritanud tööl käia, kuid tema liigutused on aeglased. Kostja elab xxxxxxxxx sotsiaalpinnal (dtl 32). Kohtuistungil selgitas kostja, et umbes 150 eurot maksab ta kommunaalide eest ja üürikulusid pluss televisioon ning
2-25-12159 lisaks on 150 eurot eluks vajalikud teenused, need on püsikulud - internet, TV ja transport arsti juurde. Ühistranspordi kasutamiseks on liikumine kehv.
13.Kostja tervisliku olukorda iseloomustab ka anamneesist tehtud raviskeem alates 24. novembrist 2025 (dtl 102). Kostjale on määratud järgmised ravimid: x Ka on kostja selgitanud, et ainuüksi plaastrite peale kulub kuus 20 eurot. Seega ei ole kohtul pärast kostja selgitusi enda vigastuste kohta mingit kahtlust, et kostja neid ravimeid tarvitab ning ravimite väljaost sõltub sellest, kas kostjal alati selleks raha on. Kuivõrd aga kohtu hinnangul on kostja panus suhtarvuna hageja ülalpidamisse enda sissetulekust suurem kui eeldab elatisekalkulaator, ei pea kohus vajalikuks välja selgitada, mis on täpset igakuine kostja vajalik ravikulu.
14.Hageja on kahtluse alla seadnud selle, et kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Kohtu hinnangul kostja enda selgitus ja tema pangakonto väljavõte hageja kahtlust ei kinnita. Muid regulaarseid sissetulekuid kostja konto ei näita. Kostja selgituse järgi laekub HSBC bank PLC maksu tagastus/pension Hispaaniast, kuna ca 1,5-2 aastat tagasi tegi Töötukassa avalduse maksu tagastuseks Eestile. Kostja on selgitanud, et võlgnevus ca 14 842 eurot 69 on tal võetud kiirlaenude tasumiseks täitemenetluses. Kohus selgitab, et kostja kohustused ei ole ka siinkohal olulised, sest elatisenõue on täidetav esmajärjekorras. Praegusel juhul on küsimus vaid selles, kas põhjendatud on elatise suurust suurendada.
15.Hageja on välja toonud, et kostja teeb üleliigseid kulutusi Eesti Lotole ning need kulutused ei ole esmavajalikud ega seotud tervise või eluga, so 18. juunist kuni 14. novembrini 2025 on kostja ostnud lotopileteid 123 euro 50 sendi eest. Kohus ei pea ca 25 euro kulutamist kuus (so ca 83 senti päevas) Eesti Lotole kostjale etteheidetavaks kuluks. Eesti Loto koduleht ütleb, et aastas mängib Eestis loteriisid umbes 400 000 inimest ning Eesti Loto tasub igalt ostetud piletilt 22% hasartmängumaksu, millest omakorda 47,8% läheb Kultuurkapitalile. Eesti Loto on toetanud KuMu ja ERMi valmimist ning toetuste ja stipendiumite näol kunsti, arhitektuuri, kirjanduse ja kultuuri tudengeid ja tegelasi. Seega on kostja tegevus lisaks lootusele saada lotovõit suunatud ka kultuuri toetuseks, millest saab kaudselt osa ka hageja ise.
16.Nõustuda ei saa kohus hagejaga selles, et hilisõhtused ja öised taksosõidud ei ole vajalikud. Täiskasvanud isiku õigust veeta enda vaba aeg ka hilisõhtul ja öösel endale meelepärasel moel, sh kui see eeldab taksosõite, ei saa kohus piirata. Kohtu hinnangul ei ole need kulud ülepaisutatud. Need on kindlasti väiksemad kui kulud, mida kostja peaks tegema siis, kui tal oleks enda auto või liisitud auto. Kostja aga liikumiseks sõidukit vajab. Arvestades, et kostjal on oma vigastuse tõttu püsivad valud ja ärevus, on kostja soov „väljas käia“ igati õigustatud ja vajalik tema toimimiseks sotsiaalses sfääris.
17.Kohus ei võta arvesse hageja seadusliku esindaja ja kostja väiteid kostja ja hageja väheste kohtumiste kohta ja varasema reisiloaga manipuleerimise kohta, sest need argumendid ei ole elatise vaidluses olulised.
18.Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Õige on hageja osundus, et lapse vajadused ei vähene sõltuvalt lapsevanema majanduslikust olukorrast. Kuid siiski saab lapse kulusid kanda
2-25-12159 vaid sellest rahast, mida vanemad ise reaalselt teenivad kas siis töötasuna või praegusel juhul siis töövõimetu kostja töötutoetusest. Kui hageja vanemad elaksid koos, oleks nende sissetulek siiski ainult see osa, mille teenimiseks lapsevanemad võimelised on, ning sellest tuleb ülal pidada ka alaealine hageja.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.