AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi Kristjan Ress vastu kahju hüvitamiseks
Hagihind
23 309,62 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (reg.kood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, tel 6224550, epost: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (4PS OÜ jurist, tel 5202484, e-post [email protected]) /ilmumata/ Kostja: Kristjan Ress (ik XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15. august 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks.
2.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi Kristjan Ress vastu kahju hüvitamiseks täielikult.
3.Välja mõista Kristjan Ressilt kahjuhüvitis summas 21 239,18 eurot (kakskümmend üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 18 eurosenti) ning viivis seisuga 19.02.2016 summas 360,69 eurot (kolmsada kuuskümmend eurot ja 69 eurosenti), AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks.
4.Välja mõista Kristjan Ressilt viivis VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (21 239,18 eurot) alates 20.02.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks.
5.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta kõik menetluskulud Kristjan Ressi kanda.
7.Määrata Kristjan Ressilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 2045 (kaks tuhat nelikümmend viis) eurot.
8.Välja mõista Kristjan Ressilt menetluskulu 2045 eurot (kaks tuhat nelikümmend viis eurot) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks.
8.Välja mõista Kristjan Ressilt viivis menetluskuludelt (2045 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 19. veebruaril 2016 Tartu Maakohtusse hagi Kristjan Ress (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 21 239, 18 eurot, seisuga 19.02.2016 viiviste summas 360,69 eurot ja viiviste alates 20.02.2016 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 26.08.2015 Tallinn-Tartu maanteel Tallinna sissesõidul Peetris liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6 QUATTRO (XXX), mida juhtis Kristjan Ress (XXX), sõitis tagant otsa sõidukile VOLKSWAGEN CC (XXX), mis saadud löögist paiskus otsa sõidukile SKODA OCTAVIA (XXX), mis saadud löögist paiskus otsa sõidukile OPEL ASTRA (XXX). Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid vormistasid sündmuskohal teated liiklusõnnetusest (tlk 21-23). Kostja tunnistas ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest. Kostja kirjutas hagejale ka seletuskirja, kus kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist (tlk 24). Hageja hinnangul on sündmuse toimumine on tõendatud ka sõidukikahju hüvitiste taotlustega (tlk 2530). Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki AUDI A6 QUATTRO (XXX) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja üldõiguseellase Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt, liikluskindlustuse poliis nr 697614294 (tlk 31-33). Liiklusõnnetuse tulemusena said sõidukid VOLKSWAGEN, SKODA ja OPEL kahjustada. Sõiduki VOLKSWAGEN vastutav kasutaja on ATLM Group OÜ, sõiduki esmane registreerimine toimus 19.11.2013. Sõiduki VOLKSWAGEN remontis Moller Auto Tallinn AS ning esitas VOLKSWAGEN-i vastutavale kasutajale remondiarve summas 17 050,12 eurot koos käibemaksuga (tlk 35-37). Kuna ATLM Group OÜ saab käibemaksu tagasi 50%, siis hüvitas hageja VOLKSWAGEN-i remondimaksumuse summas 15 629,27 eurot (14208,43 + 2841,69/2 = 15 629,27) (tlk 39-40). Avariilise sõiduki pukseeris sündmuskohalt remondiettevõttesse Roheline Laine OÜ, kes esitas hagejale pukseerimiskulu nõude summas 42 eurot (tlk 41). Hageja hüvitas pukseerimiskulu summas 42 eurot (tlk 42). Sõiduki SKODA vastutav kasutaja on Konecranes Osaühing, sõiduki esmane registreerimine toimus 22.07.2015. Sõiduki SKODA remontis SKO Motors OÜ ning esitas SKODA vastutavale kasutajale remondiarve summas 5882,75 eurot koos käibemaksuga (tlk 44-45). Kuna Konecranes Osaühing saab käibemaksu tagasi 100%, siis hüvitas hageja SKODA remondimaksumuse summas 4902,31 eurot (tlk 46). Sõiduki OPEL remontis Aartem OÜ ning remondi eest tasus AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal, kes esitas hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjale tagasinõude kokku summas 640,60 eurot (tlk 47-48). Hageja hüvitas nimetatud summa (tlk 49-50). Kuna kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (tlk 51), siis esitas hageja nimel hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale pärast liikluskahju hüvitamist kohtuvälise kahju
hüvitamise nõude (tlk 53-55). Kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamise kulu hagejale oli 25 eurot (tlk 56). Kostja kahju ei hüvitanud. Hageja esitas kostjale LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel tagasinõude, kostja ei ole nõuet tasunud. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.12.2015, nõue on sissenõutav alates 05.12.2015 ning hageja palub välja mõista alates sellest ajast viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOSTJA VASTUS (tlk 148-150)
3.Kostja ei tunnista hagi järgmistel asjaoludel. Kostja ei põhjustanud vaidlusalust liiklusõnnetust. Kostja poolt koostatud seletuskirjast nähtub, et „Põhjus oli esimeses autos, mille juht sattus segadusse ja põhjendamatult tegi äkkpidurduse. Politseile ütles naine, et oli väsinud ja ei saanud aru, kuhu tee läheb. Kõik neli autot nõus, et süüdi oli esimene auto, Opeli juht. Politsei aga ütles, et sõltumata eessõitva autojuhi tegudest on alati süüdi viimane ehk siis mina.“ Seega ei tunnistanud kostja liiklusõnnetuse põhjustamist, vaid kostjat pidas avarii põhjustajaks üksnes kohale tulnud politseinik. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avarii põhjustajaks oli äkkpidurduse teinud Opeli juht. Samuti juhib kostja tähelepanu, et ka politsei ei algatanud kostja suhtes menetlust avarii põhjustamise eest.
4.Isegi kui avarii oleks põhjustanud kostja, ei vastutaks ta kahju eest. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja juhitud sõiduki poolt kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaalis. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 12 kohaselt liikluskindlustuse lepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule LKS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Seega peab kostja hinnangul hageja kui Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane ise hüvitama liiklusõnnetusega tekkinud kahju juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Hageja väidab hagis, et kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. See väide ei põhine kehtival õigusel. Liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.08.2015 oli kostjal olemas juhtimisõigust tõendav dokument. Ka liiklusregistri 26.08.2015 andmed kajastasid juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse piirang kanti liiklusregistrisse alles 27.08.2015, s.o päev pärast liiklusõnnetust (tlk 152).
MENETLUSE KÄIK
5.Tartu Maakohus edastas hagejale ja kostjale kohtukutse 06.06.2016 kell 13:00 toimuvale kohtuistungile. Hageja ilmus kohtuistungile, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kostja esindaja teavitas kohut enne kohtuistungi toimumise esindusõiguse lõppemisest ning kohtul puudus teave, kas kostja on isiklikult kohtukutse kätte saanud, lükkas kohus asja arutamise edasi ning saatis nii hagejale kui ka kostjale kohtukutse 15.08.2016 kell 13:00 toimuvale kohtuistungile. Kostja saatis kohtule 12.08.2016 e-kirja, milles teatas, et ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna viibib komandeeringus Põhja-Indias. Täiendavalt palus kostja kohtuistungi aja tühistamist ja uue kohtuistungi aja määramist. Kohus teavitas hagejat kostja mitteilmumisest kohtuistungile. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liiklustakistus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei olnud taotluse juurde lisanud tõendeid, mis oleksid kinnitanud tema välismaal või töökohustustega seotud komandeeringus viibimist. Kohus, lähtudes TsMS § 414 lg-st 3, et asja arutamine oli kostja puudumise tõttu 6. juunil 2016 juba ühel korral edasi lükatud ning kostja oli saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja
tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, jättis kostja taotluse kohtuistungi tühistamiseks ja uue kohtuistungi aja määramiseks rahuldamata ning arutas asja sisuliselt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt lahendab kohus hageja 18.08.2016 esitatud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja põhjendab taotlust järgnevalt: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja saatis hagejale ja kostjale kohtukutse 06.06.2016 kell 13:00 toimuvale kohtuistungile. Hageja ilmus kohtuistungile, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leidis 06.06.2016 kohtuistungil, et istungit ei saa pidada. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning saatis nii hagejale kui ka kostjale kohtukutse 15.08.2016 kell 13:00 toimuvale kohtuistungile. Kostja saatis kohtule 12.08.2016 e-kirja, milles teatab, et ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna viibib komandeeringus Põhja-Indias. Hageja on seisukohal, et kostja poolt edastatud e-kirjas nimetatud põhjus kohtuistungi tühistamiseks ja asjas uue istungi määramiseks, on paljasõnaline. Hageja on kostja eelnevat käitumist arvestades ja kostja paljasõnalist e-kirja lugedes seisukohal, et kostjal ei olnud mingit kavatsust 15.08.2016 kohtuistungist osa võtta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus on seisukohal, et kostja on oma 12.08.2016 e-kirjas põhistanud asjaolu, miks ta ei saa istungile ilmuda (välismaal viibimine). Samas on kohus väljendanud 15. augustil 2016 toimunud kohtuistungil oma seisukohta, et antud juhul on täidetud TsMS § 414 lg 3 eeldused. Kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kuivõrd asja arutamine oli ühel korral kostja puudumise tõttu juba edasi lükatud ning kostja oli hagile vastanud, leidis kohus 15. augustil 2016 toimunud kohtuistungil, et asja saab arutada sisuliselt ilma poolte osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 26.08.2015 toimus Tallinn-Tartu maanteel Tallinna sissesõidul Peetris liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6 QUATTRO (XXX), mida juhtis Kristjan Ress (XXX), sõitis tagant otsa sõidukile VOLKSWAGEN CC (XXX), mis saadud löögist paiskus otsa sõidukile SKODA OCTAVIA (XXX), mis saadud löögist paiskus otsa sõidukile OPEL ASTRA (XXX). Liiklusõnnetuse tulemusel said viga kõik avariis osalenud autod (tlk 21, 22, 23, 24,). • Sõidukil oli õnnetuse hetkel hageja õiguseellase Codan Forsikring AS Eesti filiaali antud liikluskindlustuse poliis nr 697614294 (tl 31-33). • Kannatada said sõidukid VOLKSWAGEN CC (XXX), SKODA OCTAVIA (XXX) ja OPEL ASTRA (XXX), millede osas on esitatud sõidukikahju hüvitise taotlused (tlk 25-26, 2728, 29-30), millised nõuded on hageja hüvitanud summas 21 214,18 eurot (tlk 39, 40, 42, 46, 49, 50).
Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Seega võiks kohtu hinnangul nõude aluseks olla LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja LKS § 90 lõige 1 punkt
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1057 sätestab üldnormina, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja on kostja eest tekitatud kahju hüvitanud LKindlS § 23 alusel. LKindlS § 53 lg 2 p 3 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja tegi avarii (põhjustas kindlustusjuhtumi) ning kas ta põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit ilma juhtimisõigust omamata.
9.Esmalt analüüsib kohus, kes on kahju tekitanud liiklusõnnetuse põhjustaja. 9.1 Hageja on esitanud kohtule liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide sündmuskohal vormistatud teated liiklusõnnetusest (tlk 21,22,23). Lahtris Märkused on näha kostja allkirjastatud kinnitus, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. 9.2 Kohtule esitatud vastuses ei võta kostja omaks, et tema põhjustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse. Kostja hinnangul näitavad kõik esitatud tõendid, et avarii põhjustas hoopis esimese sõiduki juht, tehes äkkpidurduse. Kostja viitab hageja poolt esitatud seletuskirjale, kus kostja märgib järgmist: „Põhjus oli aga esimeses autos, mille juht sattus segadusse ja põhjendamatult tegi äkkpidurduse. Politseile ütles naine, et oli väsinud ja ei saanud aru, kuhu tee läheb. Kõik neli autot nõus, et süüdi on esimene auto, Opeli juht. Politsei aga ütles, et sõltumata eessõitva autojuhi tegudest on alati süüdi viimane ehk siis mina“ (tlk 24). Seega ei tunnistanud kostja ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi juba liiklusõnnetuse toimumise kohal, vaid kostjat pidas avarii põhjustajaks üksnes kohale tulnud politseinik. 9.3 Kohus märgib, et TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja on täitnud oma tõendamiskoormise ja esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on kostja ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi tunnistanud. Kostja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et teated liiklusõnnetusest (tlk 21,22,23) ei ole tema poolt allkirjastatud. Seega on tegemist poolte poolt aktsepteeritud tõenditega ning kohus ei näe alust nende õigsuses kahelda. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid. Kostja tõlgendus liiklusõnnetuses osalenud isikute seletustest ei kaalu kohtu hinnangul üles kostja enda poolt allkirjastatud dokumente, kus ta tunnistab end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi olevaks. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja põhjustas 26.08.2015 Tallinn-Tartu maanteel Tallinna sissesõidul Peetris liiklusõnnetuse, kus sõiduk AUDI A6 QUATTRO (XXX), mida juhtis kostja, sõitis tagant otsa sõidukile VOLKSWAGEN CC (XXX), mis saadud löögist paiskus otsa sõidukile SKODA OCTAVIA (XXX), mis saadud löögist paiskus
otsa sõidukile OPEL ASTRA (XXX). Sellega tekitas kostja kahju kõigile neljale liiklusõnnetuses osalenud autole. 9.4 Asjakohatu on kostja viide sellele, et politsei ei algatanud kostja suhtes menetlust avarii põhjustamise eest. Liiklusseaduse § 169 lõike 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul on kõikide sõidukite juhid olnud juhtumi põhjuseid hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelele ja vormistanud teated liiklusõnnetusest, milles on vastutuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest võtnud kostja.
10.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja põhjustas kindlustusjuhtumi eirates mootorsõiduki juhtimise keeldu. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Hageja on esitanud asja materjalide juurde Maanteeameti vastuse (tlk 51), millest nähtub, et liiklusregistri andmetel on Kristjan Ressilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsuse alusel 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest 17.07.2015 kuni 16.11.2015. a. Seisuga 26.08.2015 ei omanud kostja õigust juhtida mootorsõidukit. Kostja hinnangul oli tal liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.08.2015 olemas juhtimisõigust tõendav dokument ja seega ka juhtimisõigus. Liiklusregistri 26.08.2015 andmed kajastasid juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse piirang kanti liiklusregistrisse alles 27.08.2015, s.o päev pärast liiklusõnnetust. LKS § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-133-13 punktis 22 märkinud, et enne 1. juulit 2011 kehtinud põhimääruse § 13 järgi oli liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb 1. juulist 2011 kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" (määrus nr 75) §-st 9. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 33-1-94-09, p 12; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10 p 8.1; 2. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna liiklusregistrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus, siis hakkas juhtimisõiguse keeld kehtima kohtuotsuse jõustumisest, mitte
kohtuotsuse jõudmisest liiklusregistrisse või liiklusregistrisse asjakohase kande tegemisest, millest tulenevalt puudus Kristjan Ressil juhtimisõigus 26.08.2015 toimunud õnnetusjuhtumi ajal. Lisaks viitab kohus asjaolule, et väärteoasjas 4-14-4039 esitas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule kostja, mis annab alust eeldada kostjal põhjendatud huvi olemasolu Riigikohtu poolt tehtava lahendi suhtes, millest tulenevalt oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks möödunud kohtulahendi jõustumisest juba rohkem kui 1 kuu, mis loob põhjendatud eelduse, et kostja pidi 26.08.2015 teadma, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus on täidetud LKindlS § 53 lg 2 p 3 eeldused ning hagejal on õigus nõuda kostjalt liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamist.
11.VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seoses liiklusõnnetusega kandnud järgmised kahjud: - VOLKSWAGEN-i remondimaksumuse summas 15 629,27 eurot ja pukseerimiskulu summas 42 eurot, - SKODA remondimaksumuse summas 4902,31 eurot, - OPELi remondi summas 640,60 eurot, - Kohtuvälise nõude esitamise kulu hüvitamise nõue summas 25 eurot. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue kokku 21 239,18 eurot (21 214,18 + 25 = 21 239,18). Kostja ei ole nimetatud summade suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud, tõendatud ja vajalike kuludega. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 21 239,18 eurot ja viivise seisuga 19.02.2016 summas 360,69 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude põhinõudelt (21 239,69 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise väljamõistmiseks alates 20.02.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
MENETLUSKULUD
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 17.08.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 1145 eurot, kokku 2045 eurot. Kohus edastas 31.08.2016 kostjale hageja menetluskulude nimekirja. Kostja 04.09.2016 vastusest nähtub, et kostja hinnangul on hageja esindaja teinud aeglast tööd, kuid summade suurusele kostja vastu ei vaidle.
Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude suurus on mõistlik, põhjendatud ja vajalik, arvestades esitatud menetlusdokumente ja tsiviilasja mahtu. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2045 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt (2045 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.