Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-19547 Creditor Inkasso OÜ hagi Sten Martin Viitra ja Virve Jänese vastu pärandvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Creditor Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Creditor Inkasso OÜ (registrikood 12180674; aadress Tartu mnt 18, 10145 Tallinn, Harju maakond)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post [email protected]) Vastustaja (kostjad I ja II): Sten Martin Viitra (isikukood
XXXXXXXXXXX;
registrijärgne aadress XXXXXXXXXXX tegelik asu- ja viibimiskoht teadmata) Kostja II Virve Jänes (isikukood XXXXXXXXXXX; aadress XXXXXXX maakond)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus osas, millega maakohus jättis hageja õigusabikulude suuruse kindlaks määramata. Teha selles osas uus otsus ja määrata hageja õigusabikulude suuruseks 1866,60 koos käibemaksuga ja mõista see solidaarselt kostjatelt välja. Muus osas jätta maakohtu tagaseljaotsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
4.Lugeda otsuse resolustioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
4.2.Lõpetada Peeter Viitra (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisus ja jagada pärandvara järgmiselt: - müüa kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 747 m2, avalikul enampakkumisel ja jagada hageja ja kostjate vahel müügist saadud raha proportsionaalselt vastavalt neile kuuluvatele pärandvara ühisuse mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le (registrikood 12180674) 1/4 suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood XXXXXXXXXXX) 1/4 suuruses osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 suuruses osas. Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel alghinda igakordselt 20% võrra.
4.3.Jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda.
4.4.Mõista Sten Martin Viitralt ja Virve Jäneselt solidaarselt Creditor Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 2286 eurot 60 senti.
4.5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.
4.6.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale Virve Jänesele kätte ja kostjale Sten Martin Viitrale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja Creditor Inkasso OÜ esitas 27.12.2024 Sten Martin Viitra ja Virve Jänese vastu hagi ühisvara jagamise nõudes. Hageja nõuab Peeter Viitra (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist selliselt, et müüa kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 747 m 2, avalikul enampakkumisel ja jagada hageja ja kostjate vahel müügist saadud raha proportsionaalselt vastavalt neile
kuuluvatele pärandvara ühisuse mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le (registrikood 12180674) 1/4 suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood XXXXXXXXXXX) 1/4 suuruses osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 suuruses osas. Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel alghinda igakordselt 20% võrra. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
2.Kostjad hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 9. juuni 2025 tagaseljaotsusega hagi ja lõpetas Peeter Viitra pärandvara ühisuse ja jagas pärandvara järgmiselt: - müüa kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 747 m 2, avalikul enampakkumisel ja jagada hageja ja kostjate vahel müügist saadud raha proportsionaalselt vastavalt neile kuuluvatele pärandvara ühisuse mõttelistele osadele, st Creditor Inkasso OÜ-le (registrikood 12180674) 1/4 suuruses osas, Sten Martin Viitrale (isikukood XXXXXXXXXXX) 1/4 suuruses osas ja Virve Jänesele (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 suuruses osas. Enampakkumise alghind on 160 000 eurot ning enampakkumise nurjumise korral on kohtutäituril õigus vähendada uue enampakkumise läbiviimisel alghinda igakordselt 20% võrra. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja kantud menetluskulud summas 420 eurot. Maakohus märkis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel, et kohus kohustas hagejat 2. jaanuari 2025 menetlusse võtmise määrusega esitama 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekiri (seda juhul, kui hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja juba koos hagiavaldusega). Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita kohtule menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et hagejal ei ole määruse tegemise ajaks menetluskulusid, v.a. riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Kohus hoiatas, et kui kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, kostja õigeksvõtul põhineva otsusega või lõpetab menetluse avaldusest loobumise või asjas kompromissi sõlmimise tõttu, märgib kohus menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks ja hageja ei saa hiljem menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 420 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista täiendavalt riigilõivule 420 eurot Creditor Inkasso OÜ-le välja Sten Martin Viitralt ja Virve Jäneselt solidaaarselt ka menetluskulud 1866,60 eurot (koos km-ga) ning jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda ning määrata kulude rahaline suurus kindlaks. Hageja hinnangul on maakohus jätnud hageja lepingulise esindaja kulud alusetult välja mõistmata, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 1, mis omakorda on toonud kaasa kohtuotsuse, mis väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ei vasta TsMS §-s 436 lg-s 1 toodud seaduse ja põhjendatuse nõudele. Hagejal ei olnud kohustust kohtule menetluskulude nimekirja esitada menetlusse võtmise määruse põhjendavas osas nimetatud tähtajaks. Maakohus ei
määranud 2. jaanuari 2025 menetlusse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.
võtmise
määruse
resolutsioonis
hagejale
Menetlusosaliste jaoks on siduvaks üksnes kohtulahendi resolutiivosa. TsMS § 465 lg 1 kohaselt peab määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kuigi maakohus on viidanud menetluskulude esitamise tähtajale määruse põhjendavas osas, täpsemalt selle eelviimasel leheküljel, ei saa sellist viidet pidada siduvaks menetluskorralduseks. Menetlusosalist saab kohustada vaid resolutsioonis selgelt väljendatud kohtu korraldus. Hageja leiab, et kuna kohtule nähtus, et hagejat esindab lepinguline esindaja, oleks kohus pidanud TsMS § 174 lg 4 alusel tegema menetluskulude osas otsuse ilma nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseta või andma hagejale täiendava tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks enne otsuse tegemist.
5.Kostjad apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude nõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue lahendi ja määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab 1866,60 eurot solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
7.Ringkonnakohus kontrollib otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude nõude rahuldamata. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ta saab apellatsioonkaebuse alusel ise asjas uue otsuse teha, kuna menetlusosalisel on õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1, olenemata sellest, kas ja millisel viisil põhivaidlus lahendati ja kas kulude rahaline suurus määrati kindlaks lõpplahendiga või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist.
8.Seadusest tulenevalt eeldatakse hageja nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (TsMS § 407 lg-d 1 ja 2). TsMS § 363 lg 21 järgi peab hageja hagis märkima, kui ta ei ole nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Hageja märkis 27. detsembril 2024 esitatud hagis, et soovib tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud ja palus võimalust esitada oma menetluskulude nimekiri. Kui hageja möönab suure tõenäosusega tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalust ja avaldab hagis, et ta on tagaseljaotsuse tegemisega nõus, siis on mõistlik menetluskulude nimekiri lisada hagile. Praeguses asjas hageja menetluskulude nimekirja ei lisanud, seega pidi kohus hagejale tähtaja määrama. Menetlusökonoomia tagamiseks võib kohus selle tähtaja määrata ka enne hagi mentlusse võtmist või koos sellega. Maakohus võttis 2. jaanuaril 2025 hagi menetlusse. Menetlusse võtmise määruse resolutsioonis määras kohus kostjale tähtajad, määruse põhjendavas osas selgitas kostja vastuse sisunõudeid, loetles poolte kohustused ja muu hulgas määras hagejale menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus menetlusdokumentidega tutvuda, menetlusosaline peab olema hoolas ja täitma kohtu korraldused tähtaegselt.
9.Kohtu korraldused sh tähtaegade määramised tuleb menetlusosalistele teatavaks teha ja menetlusosalisel peab olema mõistlik võimalus dokumendiga tutvuda ja piisav aeg, et nõutav toiming teha. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale toimetati hagi menetlusse võtmise määrus kätte. Küsimus on selles, kas kohus võis hagi menetluse võtmise määruse põhjendustes hagejale tähtaja määrata. Seadusest ei tulene, et kohus võib menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja määrata üksnes määruse resolutsioonis. Ringkonnakohtu arvates võib kohtunik või kohtuametnik (TsMS § 221 lg 3) tähtaja määrata ka e-kirjas või ametkirjas, samuti määruse põhjendavas osas, kuid oluline on, et menetlusosaline saaks aru, et just tema on adressaat. Sellisel juhul saab eeldada, et menetlusosaline on hoolas ja ta peab nägema ja aru saama, kellele ja millised tähtajad kohus määras. Kohtumäärusest, kirjast või kaaskirjast peaks menetlusosaline aru saama, mille kohta see käib.
10.Ringkonnakohtu arvates on menetlusosalise nõuetekohaseks teavitamiseks menetlusse võtmise määruse põhjendavas osas hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja määramine praegusel juhul ebapiisav. Kohtu määratud tähtajad, eriti need, mille möödalaskmisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, peavad olema esitatud menetlusosalistele äratuntavalt. Menetlusse võtmise määrus on adresseeritud kostjale ja üldjuhul edastatakse hagejale üksnes teadmiseks, et asi on menetlusse võetud. Kohus võib selles määruses ka hagejale korraldusi anda, sh tähtaega määrata, kuid sellisel juhul peaks need olema resolutsioonis kirjas.
11.Kuna ringkonnakohus loeb maakohtus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja määramise praeguses asjas ebapiisavaks, siis ei hakanud tähtaeg seadusest tulenevalt kulgema ja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekiri tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks. Hageja esitas ringkonnakohtule maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja palus kulud määrata koos käibemaksuga. Nimekirja kohaselt osutati õigusabi 180 eurot tund. Kliendiga suhtlusele ja materjalide kogumisele ning hagi koostamisele kulus kokku 8 tundi 30 minutit, õigusabikulu 1866,60 koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, arvestades hagiavalduse sisu ja lisade mahtu, oli õigusabi täies ulatuses vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjatelt välja mõista.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.