Selverton OÜ hagi Britamarine EV OÜ vastu lepingu täitmiseks, hinna alandamiseks ja enam tasutu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2016 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Britamarine EV OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Selverton OÜ (registrikood 11921170, asukoht Rüütli 14-1, 80010 Pärnu linn), seaduslik esindaja AK (e-post: XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): Britamarine EV OÜ (registrikood 11458699, asukoht Peterburi tee 90h, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Britamarine EV OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 29.03.2016 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata ja Selverton OÜ-lt välja mõistmata Britamarine EV OÜ menetluskulud 1500 eurot ületavas osas (resolutsiooni punkt 2) ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-15244
1.12.10.2015 esitas Selverton OÜ (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi Britamarine EV OÜ (edaspidi kostja) vastu lepingu täitmise, hinna alandamise ja enam tasutu tagastamise nõudes.
2.16.11.2015 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja kohustas menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekirjad enne menetlust lõpetava lahendi tegemist.
3.19.02.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 5500 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus hoiatas hagejat, et tagatise tasumata jätmise korral jätab kohus hagi kostja taotlusel läbi vaatamata. Määrus jõustus edasi kaebamata 08.03.2016.
4.23.03.2016 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskuludena 5500 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et kostja on esindajaga sõlminud koondtasu kokkuleppe summas 5500 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud 26 tundi ja 25 minutit. Tunnitasu on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
5.Harju Maakohus toimetas kostja menetluskulude nimekirja kätte hagejat menetluses esindanud lepingulisele esindajale Andrei Novikovile, kes teavitas kohut 23.03.2016, et esindusõigus on lõppenud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 29.03.2016 kohtumäärusega Selverton OÜ esitatud hagi läbi vaatamata, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Selverton OÜ-lt Britamarine EV OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1500 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 168 lg 2 tulenevalt hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jäävad menetluskulud hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Kostja palub 23.03.2016 avalduses hagejalt välja mõista menetluskuludena 5500 eurot ja viivise menetluskuludelt. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud käesolevas asjas kokku 26 tundi ja 25 minutit tunnitasuga 150 eurot käibemaksuta. Toimingutele kulunud ajakulust sõltumata palub kostja kohtul lähtuda kostja esindajaga sõlmitud koondtasu kokkuleppest summas 5500 eurot.
10.Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust, senist menetluskäiku ning esitatud menetlusdokumente on kostja esindaja kulud ülepaisutatud ning lepingulise esindaja ajakulu ülemäärane.
11.Esitatud hagi oli sisult 4 leheküljel ning sellele ei ole lisatud mahukaid tõendeid. Tegemist ei ole keskmiselt keerukama õigusvaidlusega. Kostja ei ole käesolevas menetluses veel sisulist vastust hagile esitanud. Kostja esitas 03.12.2015 kohtule taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks ning 22.12.2015 taotluse hagi hinna
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-15244 alandamise nõudes läbi vaatamata jätmiseks ja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohus leiab, et kuna kostja esindaja puhul on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga (vandeadvokaat), kelle töötunni hind on 150 eurot käibemaksuta, ei saa põhjendatuks pidada kostja lepingulise esindaja täiendavat ajakulu asjakohase Riigikohtu praktika läbitöötamiseks-analüüsimiseks. Vastavat ajakulu peab kohus põhjendamatuks.
12.Kohus märgib, et Riigikohus on 11.11.2014 määruse 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu määrusest tulenevalt kostja esindaja kulu seoses 23.03.2016 menetluskulude nimekirja koostamisega ja kohtule esitamisega ei kuulu hüvitamisele.
13.Seega, arvestades kostja poolt esitatud menetlusdokumente ning senist menetlust ning asjaolu, et kostja ei ole hagile vastust esitanud, peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu mitte rohkem kui 15 tunni ulatuses. See vastab kostja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades 1500 eurole, so 10x150. Asjakohatu on 23.03.2016 menetluskulude kindlaksmääramise dokumendis avaldatu, milles kostja palub lähtuda 5500-eurosest koondtasu kokkuleppest. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tähtsust ei oma, millised on kostja ja tema lepingulise esindaja vahelised kokkulepped esindustasu osas.
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1500 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
15.Kostja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha määruse resolutsiooni punkt 2 osas uus määrus, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3962,50 eurot.
16.TsMS § 465 lg 2 kohaselt kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse muuhulgas resolutsioon (p 7), samuti põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (p 8). TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
17.Ainsate etteheidetena on kohus välja toonud ajakulu asjakohase Riigikohtu praktika läbitöötamiseks-analüüsimiseks (millisele tegevusele kulus kostja esindajal 10 minutit) ning ajakulu seoses 23.03.2016 menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamisega (millega seotud tegevustele kulus kostja esindajal 1 h ja 15 minutit).
18.Seega on kohus määruses selgitanud vaid, miks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 h 25 minuti osas (10 min + 1 h 15 min = 1 h 25 min), kuid on samas järeldanud, et põhjendamatu on ajakulu kokku 11 h ja 25 minuti ulatuses. Seega 10 h osas jätnud kohus selgitamata, milles kostja lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingute ja/või nendega seotud ajakulu põhjendamatus seisneb. Seega on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 ning § 436 lg 1.
19.Lisaks eelnevale ei vasta kohtuotsuse resolutsiooni p 2 (mõista välja menetluskuludena 1500 eurot) kohtumääruse põhjendustele, mille kohaselt peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 15 tunni osas ning tunnitasu 150 eur/h ulatuses. Arvutustehte 15x150=2250 asemel on kohus teinud ekslikult tehte 10x150=1500 ning
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-15244 mõistnud seega ekslikult määruse resolutsioonis Selverton OÜ-lt Britamarine EV OÜ kasuks välja menetluskulud vaid summas 1500 eurot, kuigi oleks enda põhjenduste kohaselt pidanud mõistma välja menetluskulud summas 2250 eurot.
20.Vastupidiselt maakohtu seisukohale saab kostja hinnangul kohus lugeda lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks ka menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seonduvatele toimingutele kulunud aja (1 h 15 min). Harju Maakohus on selgitanud, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud TsMS § 176 lg-tes 1 ja 2 sätestatud juhul võib menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine olla põhjendatud menetluskulu, kuivõrd see on tehtud asja põhimenetluse raames ning seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (HMKo 2-13-61581, p 22).
21.Samuti on kohus kostja hinnangul pidanud lugema põhjendatud lepingulise esindaja poolt Riigikohtu asjakohase praktika läbitöötamisele ja analüüsile kulunud aja (10 min), arvestades et kostja poolt 22.12.2015 esitatud taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks põhines suuresti just Riigikohtu vastaval praktikal (millele kostja oma taotluses põhjalikult ka viitas). Muus osas ei ole kohus kaevatavas määruses põhjendanud, miks ei pea kohus lepingulise esindaja ülejäänud tegevusi ja/või neile kulunud aega (10 h) vajalikuks ega põhjendatuks.
22.Kuna kõik menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis kajastatud lepingulise esindaja toimingud on tehtud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning on olnud kliendi esindamiseks ka vajalikud (kohus ei ole vastupidist põhjendanud), siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viimase lepingulise esindaja tasu tegeliku ajakulu 26 h ja 25 min eest. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 150 eur/h (ilma käibemaksuta) ning kostja nimetatud osas maakohtu määrust ei vaidlusta, siis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista vähemalt summa 3962,50 eurot (so 26 h 25 min x 150 eur/h). Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hageja seadusliku esindaja teadaolevale e-posti aadressile. Hageja määruskaebusele ei vastanud. Harju Maakohus ei pidanud võimalikuks määrust tühistada ning edastas määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
24.Tallinna Ringkonnakohus tagastas toimiku maakohtule ja palus maakohtul maakohtu 29.03.2016 määruse ja määruskaebuse hagejale kätte toimetada.
25.Harju Maakohus edastas määruskaebuse hageja seaduslikule esindaja teadaolevale eposti aadressile ning määruskaebuse ja määruse hageja asukoha aadressile. Hageja seaduslik esindaja ei kinnitanud dokumendi kättesaamist, asukoha aadressile edastatud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel.
26.27.06.2016 määrusega toimetas Harju Maakohus 29.03.2016 määruse ja 13.04.2016 määruskaebuse hagejale kätte nende väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, luges dokumendid kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumise päevast ning andis hagejale tähtaja kostja määruskaebuse esitamiseks 15 päeva alates määruse ja määruskaebuse kättetoimetatuks lugemisest.
27.Väljavõtted avaldati Ametlikes Teadaannetes 27.06.2016. Samal kuupäeval edastas Harju Maakohus 29.03.2016 määruse, 27.06.2016 määruse ja 13.04.2016 määruskaebuse hageja seadusliku esindaja teadaolevale e-postile TsMS § 3141 lg 2 sätestatud hoiatusega, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kohus palus esitada seisukoht määruskaebusele 15 päeva jooksul dokumentide kättetoimetamisest.
28.28.06.2016 vastas hageja seaduslik esindaja Harju Maakohtule saadetud e-postis vene keeles, et ta ei saa aru.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-15244
29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb selle vaidlustatud osas, so osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata ja välja mõistmata kostja menetluskulud 1500 eurot ületavas osas (resolutsiooni punkt 2), menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi samas osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
31.Esmalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et kindlaks määratud ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas ei ole maakohtu määruse resolutsioon ja määruse põhjendused omavahel vastavuses.
32.Vaidlustatud määruse resolutsiooni kohaselt on maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistnud menetluskulud summas 1500 eurot. Määruse põhjendustes on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks pidanud mitte rohkem kui 15 tunni ulatuses ning leidnud, et see vastab kostja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades 1500 eurole (10 tundi x 150 eurot).
33.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on matemaatilise tehte tegemisel eksinud. Õige on määruskaebuse esitaja arvutuskäik, et lähtuvalt maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulust (15 tundi), pidanuks väljamõistetavate menetluskulude suurus kokku moodustama 2250 eurot (15 tundi x 150 eurot) 1500 euro asemel.
34.Sellega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud TsMS § 442 lg 5 sätestatut, mille kohaselt peab määruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
35.Lisaks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg 1 sätestatud põhjendamiskohustust.
36.Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on menetluskulude välja mõistmata jätmist 15 tundi ületavas osas, so 11 tunni ja 25 minuti osas, põhjendanud minimaalselt vaid mõne menetluskulu osas. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on maakohtu poolt ülemääraseks, ebavajalikuks ja põhjendamatuteks peetud menetluskulude osas olulises osas põhjendamata. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. TsMS § 175 lg 1 mõttest ei tulene, et kohus ei pea põhjendama ebavajalikuks ja põhjendamatuks peetud menetluskulude välja mõistmata jätmist. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele.
37.Kuivõrd maakohtu määruse põhjendustest ei ole otsustuse kujunemine põhjendamatuks peetud menetluskulude osas jälgitav, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja lepingulise esindaja poolt kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
38.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul põhjendada, miks ei ole kostja poolt kantud menetluskulud 15 tundi ületavas osas vajalikud ega põhjendatud ning uue otsustuse tegemisel arvestada asjaoluga, et väljamõistetud menetluskulude osas ei vasta määruse resolutsioon selle põhjendustele.
39.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse osaliselt.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-15244
40.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
41.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.