2-15-19469/31 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.3.Anda Anatoli Mehiläinenile ja Valentina Shkarinale menetlusabi, vabastades Anatoli Mehiläinen ja Valentina Shkarina riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsus saata hagejale, kostjale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Valentina Shkarina sõlmis 30.05.2007 tolleaegse nimetusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga tarbijakrediidilepingu nr 0600478/46kt. Krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas Anatoli Mehiläinen. Kostja jäi laenuandjale võlgu. Viru Maakohtu 21.07.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-19170 mõisteti Valentina Shkarinalt ja Anatoli Mehiläinenilt solidaarselt välja laenuandja kõik nõuded. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt algatas täitemenetluse täiteasjas nr 072/2008/2807, mille kohaselt nõudis 84 993.61 Eesti krooni, so 5 446.47 euro tasumist koos täituritasuga. Vastavalt kohtutäitur R. Küti õiendile tasus hageja käendajana 4 022.63 eurot, mille V. Shkarina on laenusaajana kohustatud käendajale tagastama. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 21.07.2008, mis on hagi esitamise ajaks summas 2 266 eurot, ning lisanduva viivise kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Valentina Shkarina oma kirjaliku vastuse kohaselt võttis õigeks hageja põhinõude, kuid vaidles vastu viivise nõudele. Kohtuistungile ei ilmunud hageja, kes esitas kirjaliku taotluse, mille kohaselt palus asja arutada ilma hageja kohalolekuta. Kohtuistungile ilmunud V. Shkarina jäi hagi õigeksvõtu juurde põhivõla osas, kuid vaidles jätkuvalt vastu viivisele. Viivis on liiga suur ja arvutuskäik on ebaselge. Lisaks ei ole kostjal mingeid rahalisi vahendeid põhivõla tasumiseks, viivisest rääkimata. V. Shkarina sissetulekuks on töötasu osalise tööajaga töötamise eest 130 eurot kuus (korteriühistu kojamees) ning riiklik pension 167 eurot. Kostja pangakontod on arestitud ca 6 000 euro suuruse rahalise nõude katteks. V. Shkarina selgituse kohaselt on tegemist kriminaalasjas välja mõistetud summadega. V. Shkarina on vabastatud kuueaastase vanglakaristuse kandmisest ennetähtaegselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagi põhivõla väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. V. Shkarinal tema kirjalikust vastusest nähtuvalt ei

ole ühtegi vastuväidet hageja esitatud nõudele. Kostja kinnitas seda ka kohtuistungil. Kohus mõistab Valentina Shkarinalt Anatoli Mehiläineni kasuks viimase poolt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le tarbijakrediidilepingu nr 0600478/46kt, 30.05.2007, käendajana tasutud põhivõla 4 022.63 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja nõue V. Shkarina vastu viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 1. lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on tasunud 4 022.63 eurot kohtutäitur R. Küti täiteasjas nr 072/2008/2807. Seega on hageja tasunud täitemenetluses sissenõutava summa 5 446.47 eurot katteks makseid alates 21.08.2008 (täitemenetluse alustamine) kuni nõude täitmiseni 15.07.2014 (täitemenetluse lõpetamise otsus tl 6). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 2 266 eurot, mis on kohtu arvestuse kohaselt viivis 4 022.63 euro suuruselt summalt 7 aasta eest arvestusega 8,05 % aastas. Samas ei ole hageja esitanud dokumente selle kohta, millisel kuupäeval millise summa ulatuses temal tekkis tagasinõudeõigus, st millise summa ta käendajana vastaval kuupäeval kohtutäiturile tasus. Kuivõrd täitemenetlus kestis ligi kuus aastat, ei tasunud hageja ilmselt kogu summat korraga. Viivise tasumise kohustus tekkis kostjal päevast, mil hageja käendajana kostja kui laenusaaja eest kohustuse täitis. Kohus ei nõustu kostjaga, et temal ei ole üldse kohustust maksta viivist. Hageja, olles tasunud kostja võlausaldajale kostja poolt võlgnetava summa, muutus omakorda võlausaldajaks kostja suhtes. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on välja mõista kostjalt viivis seaduses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss 8 % aastas) alates täitemenetluse lõpetamisest, so 15. juulist 2014. Hageja ei ole tõendanud, millal ta tegi makseid kostja kohustuse katteks. Samuti puuduvad kostjal kohtu arvates rahalised vahendid hageja viivisenõude täitmiseks 2 266 euro ulatuses. Kostja on kohtule avaldanud, et olenemata hagi õigeksvõtmisest põhivõla ulatuses ei ole temal niikuinii raha selle tasumiseks, sest tema majanduslik olukord on raske. Kostja on äsja vabanenud vanglast, tal on tuvastatud puue, tema igakuine sissetulek on ca 300 eurot ning kostja pangakonto on arestitud ca 6 000 euro suuruse sissenõude katteks. Kostja esitas kohtule nimetatud asjaolude tõendamiseks tutvumiseks töölepingu, Sotsiaalkindlustusameti teatise ning pangakonto väljatrüki. Antud asjaoludel kohaldab kohus VÕS §-s 162 lg 1 sätestatut: Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud viivis on eeltoodud asjaoludel perioodi eest alates 15.07.2014 kuni hagi kohtusse esitamiseni 29.12.2015 (kaasa arvatud) põhivõlalt 4 022.63 eurot arvestatuna seaduses sätestatud määras summas 473.85 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise alates 30. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni. Viivist arvestatakse VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõude 6 288.63 eurot rahuldanud 4 496.48 euro, so 71,5 % ulatuses. Hagejale on antud menetlusabi. Tartu Maakohtu 29.02.2016 määrusega on A. Mehiläinen vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 450 euro ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt kuulub A. Mehiläinenile korteriomand, mis on ka tema eluruum, ning perekonnas on üks sõiduauto. Hageja sissetulekuks on pension, mis katab ainult hageja igapäevaselt vajalikud kulud. V. Shkarina majanduslikku olukorda on kohus analüüsinud kohtuotsuses, põhjendades viivise vähendamist. Arvestades hageja nõuete rahuldamise proportsiooni tuleks hageja poolt riigile hüvitatava riigilõivu suuruseks määrata (28,5% x 450 eurot) 128.25 eurot ning kostjalt tuleks riigituludesse välja mõista (71,5% x 450 eurot) 321.75 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on mõistlik ja põhjendatud vabastada nii hageja kui ka kostja riigilõivu tasumisest riigi tuludesse pärast kohtulahendi tegemist. Hageja on pensionär, kelle sissetulek (356 euro suurune pension) katab igapäevaselt vajalikud kulutused. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Narva Linnavalitsus maksnud hagejale toetust. Seega on tegemist täiendavat abi vajava pensionäriga. Valentina Shkarina puhul on mõistlik ja põhjendatud vabastada ta riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest, sest see kohustus lisandub varasemalt välja mõistetud 6000 eurole ja käesoleva kohtuotsusega väljamõistetavale ca 4500 eurole. Arvestades V. Shkarina tervislikku seisundit (määratud puue), tema võimalusi teenida sissetulekut, temal muu vara puudumist ning temal lasuvaid rahalisi kohustusi, ei ole kohtul alust arvata, et V. Shakrina on võimeline lähemal ajal tasuma veel 321.75 euro suurust summat riigi tuludesse. Menetlusosalistel muid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik