Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 04.10.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja elab emaga ning kostja lapsega ei suhtle, ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja ema on viie kuu jooksul püüdnud kostjaga saada kokkuleppele lapse ülalpidamise küsimuses, kuid kostja on sellest alati keeldunud. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 01.10.2024.a.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.10.2024.a kohtumääruses (dtl 7-9).

Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.10.2024.a miinimummääras (dtl 2). Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

Kostja on palunud elatist vähendada alla miinimummäära ning mõista hagejale välja elatise 100 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni (dtl 15). Kostja taotleb elatise vähendamist, kuivõrd ta on töövõimetu ning temal on tuvastatud raske puue (dtl 15-16). Hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et kostjal on osaline töövõime ning ta saab töötada, kuid eirab talle töötukassas pakutavaid variante (dtl 40-41). Lisaks on hageja kohtuistungil välja toonud, et kostja pangakonto väljavõtet vaadates nähtub, et kostja pole maksnud söögi või üüritud korteri eest midagi, mistõttu on hageja kindel, et kostja kasutab sularaha või on teised sissetulekud (dtl 115)

Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).

PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

Kostjale laekuvad toetused Eesti Töötukassalt summas 281,40 kuni 290,78 eurot kuus ning Tallinna Linnakantseleilt summas 20 - 28,45 eurot kuus (dtl 92-97). Kostjal puudub kinnisvara (dtl 120), Maksu-ja Tolliametis andmed puuduvad (dtl 85), äriregistris andmed puuduvad (dtl 121) ning sõidukid puuduvad (dtl 122). Kostja on kohtuistungil selgitanud, et tal isiklik sõiduauto puudub, aga võtab sõbra käest (dtl 115), samas viitab kostja blokeeritud arvelduskonto väljavõte, et kostja kasutab sõidukit regulaarselt ning igapäevaselt, kuivõrd kostja üheks regulaarseks väljaminekuks on ostud Circle K ja Olerex teenindusjaamades (dtl 91, 92-97). Samuti nähtub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse päringust, et kostja on märgitud sõiduki Mercedes-Benz reg.märgiga XXX kasutajaks (dtl 124).

Kostja on kohtu ette toonud, et ta on töövõimetu. Samas nähtub kohtule esitatust 12.12.2022.a Eesti Töötukassa otsusest nr XXX, et kostjal on osaline töövõime kestusega kaks aastat perioodil 09.01.2023.a kuni 08.01.2025.a. Taotlejal on piiratud pikkade vahemaade läbimine ning kehaasendite säilitamine. Piirangut põhjustavad põlvevalu ja väsimus. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kostjale on määratud töövõimetoetus 12,3918 eurot kalendripäeva eest (dtl 1820). 28.07.2025.a Eesti Töötukassa otsusest nr XXX on kostjale määratud osalise töövõimetuse tõttu töövõimetoetus perioodil 22.07.2025.a kuni XXX.a summas 12,3918 eurot kalendripäeva eest (dtl 109-110). Esitatust ei nähtu, et kostja oleks raskelt haigestunud ning jäänud töövõimetuks, vaid kostja on ise taotlenud töövõime hindamist ning tal on tuvastatud osaline töövõime ning osalisi kostja poolt kirjeldatud piirangud pole

kinnitust leidnud.

Seega saab kostja osaliselt tööd teha, kuid on sellest loobunud. Kostja on kohtu ette toonud, et on varasemalt olnud hõivatud müügitööga (dtl 115). Kostja pole tõendanud, et ta oleks aktiivselt tööd otsinud. Seega on kostja sissetulekute vähenemine osaliselt kostjast endast sõltuv, kuivõrd tänapäeval on töötamise võimalused seoses ühiskonna arenemisega muutunud (kaugtöö, platvormitöö jms).

Kohtuistungil selgitas kostja, et juhul kui hageja asub tema juurde elama, saab ta kõik, mis tal on vaja. Samuti selgitas kostja, et on ostnud hagejale jalgratta maksumusega 600 eurot ning raha annavad sõbrad (dtl 115).

Kohtu ette toodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et kostjal jagub vahendeid hagejale ülalpidamise andmiseks üksnes juhul, kui hageja asub kostja juurde elama, kuid vahendeid napib, kui hageja elab emaga. Osundatud asjaolu viitab sellele, et kostja teadlikult ei soovi hagejale elatist maksta ning survestab sellega omakorda hageja ema lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatu aga ei ole aluseks elatise vähendamiseks.

Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja asja materjalidest nähtuvalt hagejaga ei kohtu ning seega tuleb tal ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult igapäevaselt hageja ülalpidamises ei osale, hageja igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 01.10.2024.a vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 01. kuupäevaks.

Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 01.10.2024.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.