2-16-8429/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Viru Maakohus keeldus 20. juuni 2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagiavalduses palub hageja tuvastada hageja korteriomandiga seotud kohustuste rahalise suuruse korteriühistu ees kohtulahendi tegemise seisuga või kui see ei ole võimalik, siis 4. mai 2016 seisuga. Hageja põhjendas oma õiguslikku huvi sellega, et hageja rahaliste kohustuste mahu kostja ees tuvastamine aitaks vältida võimalikku kohtumenetlust võla sissenõudmiseks, sest hageja on nõus tasuma kostjale võlgnetava rahasumma, kuid kahtleb kostja arvestuste õigsuses ja õiguspärasuses. Maakohus leidis, et hagiavalduses toodud nõue ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Riik ei pea andma hagejale õiguskaitset hageja korteriomandiga seotud rahaliste kohustuste suuruse välja arvutamiseks, kuna hageja saab selle eesmärgi saavutada iseseisvalt koostöös korteriühistu juhatusega. Hagejal kui korteriühistu liikmel on korteriühistu seaduse (KÜS) § 14 lg 1, lg 2, § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5 kohaselt õigus saada korteriühistu juhatuselt vajalikku teavet juhtimise kohta, sh õigus pöörduda korteriühistu juhatuse poole nõudega väljastada hagejale võlgnevuse arvestuse alusdokumentide koopiad, mille alusel saab hageja ise arvutada võlgnetava summa või kontrollida võlgnevuse arvestuse õigsust. Kui korteriühistu juhatus ei väljasta nimetatud dokumente, on hagejal õigus pöörduda dokumentide väljanõudmiseks kohtusse (TsMS § 364). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta. Lähtuvalt TsMS § 371 lg 2 p 2 jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

1) ei kohusta TsMS § 371 lg 2 kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13); 2) peab kohus õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks (Riigikohtu 12. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Puuduste kõrvaldamise ja keeldumise määruste põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kontrollimiskohustust vajalikul määral täitnud; 3) viidates hageja võimalusele saavutada hagiavalduses toodud eesmärgi koostöös korteriühistu juhatusega ei pööranud maakohus tähelepanu hagiavalduses toodule, et kostja ei vastanud hageja ettepanekule lahendada võlgnevuse probleem kohtuväliselt. Hageja on mitmel korral võtnud ühendust kostja juhatusega, kuid too on keeldunud võlgnevuse probleemi arutlemast. Antud asjaoludel peaks maakohus hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kasutama TsMS § 372 lg 3 antud võimalust ning hagi menetlusse võtmise lahendamiseks küsima kostja seisukohta ja pooled ära kuulama; 4) asjaolu, et hageja ei esitanud omapoolset arvestust võlgnevuse suuruse kohta, ei anna alust menetlusse võtmisest keeldumiseks. 2. juuni 2016 puuduste kõrvaldamise määruses ei osutanud maakohus nimetatud arvestuste esitamise kohustuslikkusele. Menetlusse võtmisest keeldumise määruses maakohtu poolt osutatud KÜS-st ja MTÜS-st tulenevad võimalused nõuda kostjalt võlgnevuse arvestust tõendavate dokumentide esitamist ei välista hageja õigust esitada tuvastushagi võlgnevuse summa kindlaksmääramiseks ning neid ei saa käsitleda hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjendusena; 5) on lisaks sellele, et tuvastushagi lahendamine aitaks vältida kohtulikku menetlust võla sissenõudmise asjas, hageja huvides tuvastada võlgnevuse suurus ka seetõttu, et kuni võlgnevuse täpse summa kindlaksmääramise ja selle kustutamiseni on hageja võimalused korteriomandi käsutamisel oluliselt piiratud. Hageja ei saa kasutada korteriomandit tagatisena pangalaenu saamisel, sest pangad ei võta tagatiseks vara, millega on seotud võlgnevused. Samuti ei saa korterit maha müüa, sest tavainimene ei osta korterit, kui sellega seotud võlgnevuste küsimus on lahendamata.