Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

450 (nelisada

viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS SEB Pank esitas 05.02.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli vastu 6400 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 15.02.2016.a koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku. Juta Lanukopli esitas 25.02.2016.a makseettepanekule vastuväite ja taotles riigi õigusabi. Tõnu Lanukopli suhtes koostas kohus eraldi määrusena maksekäsu. Kuna Juta Lanukopli esitas vastuväite, siis lõpetati tema suhtes maksekäsu kiirmenetlus 14.03.2016.a määrusega ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.03.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. 23.03.2016.a esitas AS SEB Pank nõuetekohase hagi Juta Lanukopli vastu. 07.04.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 09.05.2016.a määrusega rahuldas Tartu Maakohus Juta Lanukopli taotluse riigi õigusabi saamiseks. 17.08.2016.a määrusega kohaldas Tartu maakohus poolte nõusolekul kirjaliku menetluse ning andis pooltele aega lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti palus kohus 17.08.2016.a kirjaga hagejat täpsustada teenustasu nõude sisu, sest nimetatud nõude sisu ei kajastunud kohtule saadetud tõendites ega ka hagiavalduses.

Hagiavaldus ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt AS SEB Pank, Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli sõlmisid 07.08.2009.a laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt pank väljastas laenusaajale kokku laenu summas 11 461 eurot, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 05.08.2029, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,500%. Laenusaaja kohustus laenulepingu punktide 4 ja 5 kohaselt tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse laenulepingute järgsete maksetena igakuiselt. Laenulepingu punkti 9.1. kohaselt tagas laenulepingu kohast täitmist kinnistule x (reg. osa nr xxxxxxx) hageja kasuks seatud hüpoteek. Laenulepingute punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mis tahes maksekohustust. Kui muutub seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 94), on pangal õigus nõuda laenusaajalt seadusjärgse viivisemäära tasumist. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Kostja ei täitnud tähtaegselt laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles 26.06.2013.a. Kostja ei ole tasunud võlgnevust tähtaegselt, mida tõendame laenumaksete aruandega. Laenulepingust tulenevad kohustused olid alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja ütles laenulepingu üles ning edastas kostjale 10.01.2014.a nõude võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd võlgnevust ei tasutud, esitas hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 02.04.2014.a täitmisavalduse Tartu kohtutäiturile Oksana Kutšmei (täiteasi nr 084/2014/1065) ning palus pöörata sissenõue hüpoteegiga koormatud ning laenulepingu tagatiseks olevale varale asukohaga x (reg.osa nr xxxxxxx). Kinnistu müüdi täitemenetluses enampakkumisel 15.10.2015.a ning 20.10.2015.a laekus põhiosa võlgnevuse katteks kokku 6 170.99 eurot. Eelnimetatud laekumine, mille arvelt on vähendatud põhiosa võlgnevust, kajastub laenumaksete aruandes. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Nimetatud asjaolu nähtub ka laenulepingu laenumaksete aruandest. Kuivõrd laenusaaja 1 või kostja ühendust ei võtnud ega tasunud võlgnevust, oli hageja sunnitud 05.02.2016.a esitama avalduse maksekäsu kiirmenetluses laenusaajalt 1 ja kostjalt võla väljamõistmiseks. Hageja leiab, et kohtuistungi pidamine antud asjas ei ole TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel vajalik ning palub käesolev tsiviilasi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Hageja palub välja mõista Juta Lanukoplilt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, teenustasu võlgnevus 159.80 eurot, kokku 6 400 eurot ning jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot) kostja kanda. 23.08.2016.a esitas hageja kohtunõudele hagiavalduse täpsustuse ning lõplik seisukoha, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, kokku 6 240.20 eurot ning jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot) kostja kanda.

Kostja vastus hagile Kostja esitas 17.06.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega, sest kohtuistungile ilmumine kostjal on võimatu. Kostjal puudub transport. Majandusliku seisundi tõttu puudub tal võimalus paluda kellegi abi, et teda tasu eest transportida kohtusse. Kostja oma tervisliku seisundi tõttu liigub äärmiselt vähe, vaid niipalju kui eluliselt vajalike toimetuste tegemiseks. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja selgitab, et 07.08.2009.a. AS SEB Pank , Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli vahel sõlmitud laenuleping oli vaid vastutulek oma pojale Tõnu Lanukoplile. Juta Lanukopli oli lepingu sõlmimise ajal 60- aastane puudega inimene, kes ei käinud tööl ja ei omanud kinnisvara. Arusaamatu, kuidas see inimene oli panga silmis maksujõuline. Juba sel ajal puudus Juta Lanukoplil võimalus laenu tagasi maksta. Juta Lanukopli oli maksujõuetu aastal 2009. Laenu sai tema poeg Tõnu Lanukopli ning tema pidi teostama tagasimakseid. See, et Tõnu Lanukopli laenu tagasi ei maksa sai kostjale teatavaks alles siis, kui hagejalt hakkasid tulema nõudekirjad. Kostja soovis saada pojalt selgitusi laenu tagasimaksmise kohta, kui ei ole neid saanud. Tõnu Lanukopli ei võta kostjaga ühendust ja kostja telefonikõnesid vastu ei võta. Juta Lanukopli elab pojale kuuluvas korteris. Kostjal puuduvad igasugused võimalused laenu tagasimaksmiseks. Juta Lanukopli sissetulekuks on pension xxx,xx EUR ja puudega isiku toetus xx,xx. Kostja igakuised püsikulud on: eluasemekulud: elekter xx,xx EUR, prügivedu xx EUR kvartalis ( x-x,xx EUR kuus), vesi ja kanalisatsioon x,xx EUR. Kulutused toidule xxx EUR kuus, kulutused transpordile (poes ja apteegis käimiseks ) xx EUR, sidekulud x-x EUR, kulutused tervishoiule xx-xx EUR kuus ja vältimatud püsikulutused küttepuud xxx EUR aastas ( ca xx,xxEUR kuus). Kostja sissetulekuks on igakuuliselt xxx,xx EUR ja väljaminek (minimaalne ja eluliselt vajalik ) xxx,xx EUR. Seega kui ei juhtu midagi erakorralist või ei toimu hinnatõusu ja väljaminekute suurenemist, siis jääb kostjal üle xx,xx EUR. Tõenäoliselt soovib hageja seda raha endale saad. Kostja ei ole sellega nõus, sest inimesel peab olema kasvõi mõni euro ootamatusteks tagavaraks. Kostja avaldas, et kuna ta elab Tõnu Lanukoplile kuuluvas korteris (korteriomand), siis müügu poeg korter ära ja kustutagu laen. Seda enam, et hageja kasuks on seatud juba kinnisasja keelumärge ja pank on kindlasti nõus korteri müügiga. Juta Lanukopli on nõus enda paigutamisega hooldekodusse, sest ilma kõrvalise abita ta varsti enam hakkama ei saa. Kui kohus rahuldab hagi, siis saab vastavalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 47 lg 3 riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 % riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Pidases Juta Lanukopli pensionist kinni 50 % on selleks summaks xxx.xx EUR. Pärast sellist kinnipidamist ei ole kostjal võimalik oma eluga toime tulla ning ta on sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse poole abi järele riiklike toetust saamiseks. Kohtukulusid ei ole kostja nõus enda kanda jätma, tal puuduvad selleks vahendid. 29.08.2016.a esitas kostja lõpliku seisukoha, milles jäi eelnevate seisukohtade juurde ning lisaks tugines ka asjaolule, et hageja on laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti esitas kostja viiviste vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel.

Hageja vastus kostja vastusele 01.07.2016.a esitas hageja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt hageja hindas Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli krediidivõimelisust kogumis ja tegi nende ühiste sissetulekute pinnalt kindlaks, kas nad on võimelised laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, st tasuma lepingujärgseid makseid. Hageja esitab tõendina kostja arvelduskonto väljavõtte (lisa 7), millest nähtub kostja laenulepingu sõlmimisele eelnenud perioodi sissetulek. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Hageja taotleb välja mõista kostjalt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, teenustasu võlgnevus 159.80 eurot, kokku 6 400 eurot

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja Juta Lanukopli ja Tõnu Lanukopli sõlmisid 07.08.2009.a laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt pank väljastas laenusaajale kokku laenu summas 11 461 eurot, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 05.08.2029, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,500%. Samuti puudub vaidlus selle üle, et nimetatud laenulepingust tulenevad kohustused on nõuetekohaselt täitmata ning hageja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud 26.06.2013.a.

Kostja on oma vastuses märkinud, et 07.08.2009.a. AS SEB Pank, Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli vahel sõlmitud laenuleping oli vaid vastutulek oma pojale Tõnu Lanukoplile. Laenu sai tema poeg Tõnu Lanukopli ning tema pidi teostama tagasimakseid. See, et Tõnu Lanukopli laenu tagasi ei maksa sai kostjale teatavaks alles siis, kui hagejalt hakkasid tulema nõudekirjad. Seega eeltoodust võib järeldada, et Juta Lanukopli on seisukohal, et laenu peab tagasi maksma tema poeg Tõnu Lanukopli ja mitte tema, seejuures on Juta Lanukopli märkinud, et tal puuduvad igasugused võimalused laenu tagasimaksmiseks. Kostja on oma 29.08.2016.a vastuses märkinud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 I lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet.

Kohus nõustub, et hageja ja kostja vaheline laenuleping on tarbijakrediidileping, samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte sätteid. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu, et nimetatud põhimõte ei tulene VÕS § 14 lg 1, vaid vastutustundliku laenamise põhimõte muutus kohustuslikuks alates 01.07.2011.a-st, mil hakkas kehtima VÕS § 4032, enne seda pidi laenuandja poolt olema täidetud VÕS § 404 sätestatu, ning mis antud juhul on täidetud hageja ja kostja vahelises laenulepingus.

Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud 07.08.2009.a krediidileping.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

07.08.2009.a sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxx (tlk 28-33) punkti 2 kohaselt on laenusaajaks 1 Tõnu Lanukopli ja laenusaajaks 2 Juta Lanukopli. Seega on laenusaajaks nii Tõnu Lanukopli kui ka Juta Lanukopli ning laen väljastati mõlemale laenusaajale solidaarselt.

Kostja on märkinud, et laen maksti välja tema pojale – Tõnu Lanukoplile ning tema pidi selle tagasi maksma. Kuigi lepingu punkti 3.2.1. I lause kohaselt maksab pank laenu välja laenusaaja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxEEK, mis vastavalt lepingu punktile 10 kuulub laenusaajale 1 (Tõnu Lanukoplile), on lepingu kohaselt laenusaajateks ikkagi mõlemad isikud: Juta Lanukopli ja tema poeg Tõnu Lanukopli ning poolte endi tahe ja valik oli see, kelle kontole raha kantakse. Seejuures lepingu punkti 10 kohaselt on nii Tõnu Lanukopli kui ka Juta Lanukopli andnud oma nõusoleku, et laenuandjal on õigus teostada lepingu täitmisega seotud makseid nii Tõnu Lanukopli kui ka Juta Lanukopli kontolt.

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Antud juhul ei oma tähtsust, kelle kontole laen väljastati, seejuures on Juta Lanukopli lepingu allkirjastamisel andnud oma nõusoleku, et laen väljastatakse Tõnu Lanukopli kontole. Kui Juta Lanukopli ja Tõnu Lanukopli olid oma sisesuhtes milleski kokku leppinud - et laenu saab Tõnu Lanukopli ja peab laenu ka tagasi maksma, siis see sisesuhte tingimus ei mõjuta välissuhte, ehk siis hageja ja kostjate lepingu tingimusi ja hageja õigust nõuda lepingu täitmist mõlemalt kostjalt, sh ka Juta Lanukoplilt.

Kohus leiab, et kostja väide, et talle jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai olla panga silmis maksujõuline, sest juba lepingu sõlmimise ajal puudus Juta Lanukoplil võimalus laenu tagasi maksta. Et Juta Lanukopli oli maksujõuetu aastal 2009, ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Kohtul ei ole võimalik hinnata käesoleva asja menetluse raames asjaolu, kuidas on hageja hinnanud Juta Lanukopli majanduslikku olukorda laenulepingu sõlmimisel.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist nii Tõnu Lanukoplilt kui ka Juta Lanukoplilt, kui ka ainult ühelt neist.

Hageja nõuab kostjalt põhiosa võlgnevuse väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenuleping nr xxxxxxxxxx on kehtivalt üles öeldud (tlk 34) alates 26.06.2013.a.

VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Kohus on tuvastanud, et poolte vaheline laenuleping ei ole kostjate poolt nõuetekohaselt täidetud. Alates 07.05.2012.a tekkis laenusaajatel võlgnevus hageja ees. Seega kuni 05.04.2013.a oli kostjatel osaline viivitus osamaksete tasumisel. Alates 05.04.2013.a ei laekunud hagejale laenusaajatelt ühtegi osamakset (tlk 36-41), seega enne laenulepingu ülesütlemist oli kostja osalises viivituses 11 osamaksega ning täielikult viivituses oli kostja kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjalikud lihtkirjad — kohtule on esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade (tlk 34), mis on saadetud Juta Lanukopli elukohta. Kirjast nähtub, et hageja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Hageja on oma kirjas hoiatanud kostjat, et juhul, kui kostja ei täida lepingut, siis ütleb hageja lepingu üles alates 26.06.2013.a, seega oli kostjale antud aega enam kui 2 nädalat — ehk siis hageja arvestas ka kättetoimetamiseks kuluvat aega. Kirjas on hageja märkinud läbirääkimiste võimaluse olemasolu. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude summas 3 898,13 eurot.

Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 313,53 eurot.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Pooled on laenulepingu punktis 4 kokku leppinud fikseeritud intressimääras, milleks on 5.000% aastas, intressiperiood on 1 kuu ning intressi maksmise tähtpäevaks lepiti kokku iga kuu 5. päev, alates 05.09.2009.a kuni laenutähtpäevani. 07.08.2009.a sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxx lisa nr 1 (tlk 27), millega muudeti laenulepingu punkti 4.1.. Laenulepingu lisas muudeti intressimäär muutuvaks: 6 kuu Euribor + 5% aastas, muid tingimusi ei muudetud.

Hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestusest nähtub, et kostja võlgneb hagejale intressi summas 313,53 eurot ning võlgnevus intressi tasumises on tekkindu alates 07.01.2013.a.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude intressi osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 313,53 eurot.

Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 028.54 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

Eelnevalt on tuvastatud, et kostja on rikkunud omapoolset rahalist kohustust, ehk ei ole lepingu kehtivuse ajal tasunud osamakseid ning pärast lepingu ülesütlemist ei ole hagejale tagastanud laenu kogusummat selleks antud tähtajaks. Kohtule esitatud viivise arvestuselt (tlk 42) nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud perioodil 07.05.2012.a – 04.02.2016.a, viivisemääraks on olnud 7,75% kuni 8,75% aastas (sõltuvalt perioodidest), mis ei ületa VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra perioodide lõikes.

Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks, kuna viivised on ebamõistlikult suured. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mille põhjal oleks kohtul võimalik kujundada siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-14-22088 märkinud, et kui viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05).

Kuna kostja ei ole tõendanud, et viivise suurus on ebamõistlikult suur, seejuures on kohus andnud mõlemale poolele aega tõendite - lisatõendite esitamiseks, siis jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.

Seega kuna kostja on rikkunud rahamaksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, siis hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 028,54 eurot.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta Juta Lanukopli kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv kokku summas 450 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 450 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.