Avaldaja Lääne-Harju Vallavalitsus, esindaja Küllike Zukker Puudutatud isik I (laps) P.C (isikukood XXX) Puudutatud isik II (laps) E.H (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Puudutatud isik III (laste ema) N.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Puudutatud isik IV (puudutatud isiku I isa) Y.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus muutmata ja N.M määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Lääne-Harju Vallavalitsus (avaldaja) esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste perekonnast eraldamiseks, esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse peatamiseks ja esialgse õiguskaitse korras lastele ajutise eestkoste seadmiseks.
1.1.Avalduse asjaolude kohaselt elavad lapsed P.C ja E.H koos oma ema N.M-iga ning peres kasvab ka veel 5-kuune laps Q. E.H käib XXX lasteaias ning P.C VVV 1. klassis. P.C isa Y.Q elab koos uue perega Ida-Virumaal ning igapäevaselt lapse elus ei osale.
1.2.07.–20.11.2024 viibisid lapsed ema nõusolekul Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodus. 20.11.2024 tegi avaldaja otsuse hädaohus olevate laste ajutiseks perekonnast eraldamiseks, nende viibimise ning suhtluskorra määramiseks kuni 72 tunniks alates perekonnast eraldamisest.
1.3.Avaldajal on olnud perega kokkupuude alates 2022. aastast. 2022. aasta septembris saabus lastekaitsele teade, et ema on P.C-d õues kaikaga löönud. Lastekaitsetöötajad käisid kodukülastusel ja vestlesid emaga. 09.03.2023 helistati lasteabi telefonile ning anti teada abivajavast lapsest P.C-st, kelle peale ema karjub ning lööb teda. Laste ema suhtes algatati 17.03.2023 kriminaalmenetlus, mis lõpetati. Menetluse käigus ütles P.C, et kui ta teeb pahandust, siis ema karjub, karistuseks vahel lööb sussiga või käega vastu peput, väänab kätest ja paneb
nurka. Tunnistaja sõnul on ta näinud, kuidas ema lõi last jalaga selja piirkonda, mille peale laps kukkus ja nuttis. Laste ema selgitas ise, et kasvatab lapsi üksinda ning tal on nii majanduslikult kui moraalselt raske. Ema tunnistas, et on vahel P.C-d löönud lahtise käega vastu pead või tagumikku ning ka vastu käsi, kuid mitte kõvasti. Kuna tütar on rahulik, ei ole ta teda löönud. Pärast vahejuhtumit suunati laste ema psühholoogilisele nõustamisele Keila Teraapiamajja, kus ta osales ühel kohtumisel. Ema otsustas jätkata vägivallast loobumise toetamise nõustaja juures Tallinnas. 10.05.2023 kohtumisel arutati pere liitmist SOS Lasteküla peretugevdusprogrammiga (s.t pere hakkaks regulaarselt kohtuma peretöötajaga). Laste ema teatas, et ei soovi peretöötajat. 29.04.2024 kohtumisel sõlmiti siiski emaga leping tugiteenuse osutamise kohta. Laste ema on peretöötajaga kohtumisi tühistanud ning teatanud, et ei vaja tema abi. On suhelnud peretöötajaga vaid telefoni teel. Peretöötaja soovitas tal pöörduda lastepsühholoogi poole, kuid laste ema ei teinud seda. Juulis 2024 röökis laste ema Ämaris maja ees valjul häälel P.C peale ning majaelanike sõnul kestab selline olukord juba nädalaid. 22.08.2024 rääkis laste ema peretöötajale, et P.C oli kodust ära jooksnud. Laste ema on saatnud peretöötajale ja laste heaolu spetsialistile mitmeid videoklippe, kus lapsed käitusid ema arvates halvasti, mistõttu pidi ta nende peale karjuma. 09.09.2024 toimus VVVs peretöötaja, laste heaolu spetsialisti, õpetaja ning sotsiaalpedagoogiga ümarlaud, mille teemaks oli P.C madal õpimotivatsioon ja logopeedilised probleemid, samuti ema vähesed vanemlikud oskused. 16.09.2024 ütles laste ema peretöötajale, et E.H käitus halvasti (pissis voodisse ning pani märjad riided venna voodisse) ning ta andis E.H-le tagumikule laksu ja pani nurka seisma. Ema on lapsi ähvardanud, et halva käitumise eest viiakse nad lastekodusse. Peretöötaja käes on videoklipp, kus lapsed nutavad ning nende asjad on kottidesse pakitud, et lastekodusse minna. Peretöötaja soovitas emal uuesti psühholoogi poole pöörduda, kuid ta keeldus. Ema karjus laste peale ka telefonivestluse ajal ning lubas peretöötajale, et viib lapsed kunagi laste heaolu spetsialistile – las siis võtab nad endale. 20.09.2024 tuli laste ema koos lastega avaldaja juurde vestlusele. Lapsed olid silmnähtavalt tõsised ja kartlikud. 13.10.2024 tuli koolist teade, et P.C-d on nähtud veipimas. Kool oli mures, kas ja kuidas seda infot lapsevanemale edastada, kuna vanema reaktsioon lapse suunas võib olla ettearvamatu. 18.10.2024 anti koolist teada, et õpetaja märkas P.C kaelal kriimustusi ning P.C väitis esmalt, et need tegi ema. P.C oli öelnud, et ei julge koju minna, kuna ema lööb. Hiljem muutis laps õpetajaga vesteldes oma ütluseid ning ütles, et kriimustused kaelal on tehtud teiste poiste poolt. Ema eitas kriimustuste tekitamist. 07.11.2024 teatati lasteabi numbrile, et laste ema on lastega kooli juures, lapsed keelduvad koju minemast ning lapsel on nägu suu juurest verine. Õpetaja sõnul jõudis ta kohale siis, kui lapsed olid hoovi peal maas ning ema üritas neid tirida. Lapsed olid väga ärevil ja nutsid, kuid õpetajal õnnestus nad maha rahustada. Koostöös politseiga tehti emale ettepanek, et suuremad lapsed võiksid minna õhtuks turvakodusse, millega ema nõustus. Turvakodus rääkis lastega psühholoog, kelle sõnul ei taha kumbki laps koju minna, sest ema riidleb, on tige ja lööb neid. Lapsed jäeti ema nõusolekul turvakodusse kuni asjaolude selgumiseni. 08.11.2024 algatati laste ema suhtes kriminaalmenetlus füüsilise vägivalla kasutamise kohta.
1.4.Laste emal puudub stabiilne tugivõrgustik. Oma ema ja vanaemaga on suhted pingelised ning ta läheb nendega sageli tülli. Samuti on nad selgitanud, et ei saa lapsi enda juurde elama võtta ning nad pole nõus nende eestkostjateks hakkama. Avaldaja arvates puudub laste emal lähedane suhe P.C-ga, sest ta on korduvalt väljendanud, et tegemist on halva lapsega, kes tuleks
„ära anda“. Olemasolev info viitab nii P.C kui E.H pidevale emotsionaalsele väärkohtlemisele ema poolt. Ema arusaamad laste vajadustest ei ole lapse-, vaid enesekesksed ning tema toimetulekuressurss stressiolukordades on väike. Ta ei suuda lahendada olukordi, kui lapsed käituvad lastena – on energilised või väsinud, unised või jonnivad, soovivad tähelepanu. Ta võtab laste käitumist laste teadliku isikliku rünnakuna ning ootab lastelt täiskasvanulikku ratsionaalsust ja kuuletumist. Ta on laste heaolu spetsialistile väljendanud, et tal on õigus last vastu lüüa, kui laps teda lööb. Ema ei mõista, millistel teemadel on sobilik väikeste lastega rääkida – ta on lastele rääkinud nii oma intiimtervisest kui arvustanud laste isadega seonduvat. Laste ema on sotsiaalmeedias üles laadinud arvukalt laste pilte ja videoklippe, seades sellega ohtu laste privaatsuse ja eraelulise puutumatuse. Laste heaolu spetsialistini on jõudnud vihjed, et laste ema jagab samas keskkonnas (TikTokis) nii lastega seotut, kui teda ennast eksponeerivat sisu. Laste ema ei tule ilma kõrvalabita toime kolme lapsega. Samas on ta pakutava abi suhtes enamasti tõrjuv. Ta ei suuda kahele vanemale lapsele tagada nende järelevalvet ning turvalist kasvukeskkonda. Tal puuduvad laste kasvatamiseks piisavad vanemlikud oskused ning tõenäoliselt ka suutlikkus nende oskuste parandamiseks.
1.5.Avaldaja taotleb laste emalt laste P.C ja E.H hooldusõiguse äravõtmist ja E.H-le eestkostja määramist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni E.H eestkostjaks sobiva isiku leidmiseni on avaldaja valmis täitma lapse eestkostjale seatud ülesandeid.
1.6.Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras E.H eraldamist oma ema perekonnast ning ema isiku- ja varahooldusõiguse peatamist lapse suhtes; P.C eraldamist oma ema perekonnast ning lahuselavast isast ja vanemate isiku- ja varahooldusõiguse peatamist lapse suhtes; mõlemale lapsele ajutise eestkostja määramist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
2.Maakohus rahuldas 25.11.2024 avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning eraldas P.C esialgse õiguskaitse korras emast ja isast; peatas vanemate isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes menetluse ajaks; eraldas E.H esialgse õiguskaitse korras emast; peatas ema isiku- ja varahooldusõiguse E.H suhtes menetluse ajaks; määras laste ajutiseks eestkostjaks mitte kauemaks kui kuueks kuuks avaldaja; määras, et avaldaja teostab laste kogu isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust; määras, et laste ema suhtleb lastega ning P.C isa suhtleb P.C-ga eestkostja korraldamisel; lubas laste emal suhelda lastega igapäevaselt telefoni teel vastavalt turvakodu kodukorrale. Maakohus määras avaldajale tähtaja põhiavalduse esitamiseks. Avaldus
3.Avaldaja esitas 27.12.2024 avalduse, milles palus võtta täielikult ära laste ema isiku- ja varahooldusõiguse P.C ja E.H suhtes; taastada menetluse ajaks peatatud isa isiku- ja varahooldusõigus P.C suhtes; määrata E.H eestkostjaks avaldaja kuni eestkostjaks sobiva isiku selgumiseni ning määrata emale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis.
3.1.Avaldaja jääb esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolude ja põhjenduste juurde. Lapsed viibivad Tallinna Laste Turvakeskuses. Nad tunnevad end hästi, on rõõmsad ja tegusad, osalevad ühistegevuses ning on käinud väljasõitudel ja teatris.
3.2.P.C isa on avaldajale teatanud, et on valmis P.C enda juurde elama võtma. Lapse isa elab koos oma abikaasa ning kahe lapsega. Perekond elab neljatoalises korteris Narva-Jõesuus Sinimäe alevikus. Laste ema seisukoht
4.Laste ema palus avalduse rahuldamata jätta. Avaldaja argumendid põhinevad kuulujuttudel ning väited emotsionaalse või füüsilise väärkohtlemise kohta ei ole tõendatud. Laste ema on võidelnud oma laste eest, rahuldanud nende vajadusi ja osalenud aktiivselt nende kasvatamises. Talle pakutud toetus on olnud vähene. Tõhusalt ei ole rakendatud kergemaid meetmeid nagu nt sotsiaalne tugi. Hooldusõiguse täielik äravõtmine on õigustatud ainult äärmuslikel juhtudel, mida siin ei esine. P.C isa osas ei ole kontrollitud tema materiaalset olukorda ega suutlikkust pakkuda P.C-le kõike vajalikku. P.C isal on veel kolm last, kellest kahele ta maksab elatist. Tema suutlikkus rahaliselt ja emotsionaalselt hoolitseda veel kahe lapse eest on kaheldav. P.C isa seisukoht
5.Laste ema ei ole olnud viimase mitme aasta jooksul P.C-le sobiv vanem. Ema on korduvalt ise pakkunud isale võimalust poega enda kasvatada võtta, viidates sellele, et ta ei tule sellega ise toime. Telefonivestlustes P.C-ga ei ole isa tuvastanud füüsilise vägivalla kasutamist, kuid emotsionaalne vägivald on olnud ilmne. Isa kohtumised pojaga on olnud harvad, sest lapse ema on muutnud need konfliktseks ning osad neist on lõppenud politsei sekkumisega. Isa suhtlemine lapsega on viimasel ajal piirdunud peamiselt telefonivestlustega. Isa on nõus koos oma abikaasaga kasvatama P.C-d enda perekonnas. Laste esindaja seisukoht
6.Lastele määratud esindaja arvates on laste emalt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud. Laste eraldamine emast on mõjunud neile positiivselt. Vanemate varasem käitumine on näidanud, et neil mõlemal on probleemid, mille tõttu nad ei ole olnud suutelised oma vanemlikke kohustusi täitma. Ema on lapsi pika aja vältel väärkohelnud ning isa on jätnud oma poja hooletusse. P.C on isast võõrdunud ning sellises olukorras on turvalise ja kindla suhte taastamine problemaatiline. P.C ei ole kunagi elanud koos isaga ning isa pere on talle võõras. Ka isalt tuleks P.C hooldusõigus ära võtta ning laste eestkostjaks tuleks määrata kohalik omavalitsus. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukoht
7.Maakohus küsis arvamust ka isa elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes toetas isale laste hooldusõiguse andmist. Ärakuulamine
8.Maakohus kuulas 04.02.2025 toimunud kohtuistungil ära laste ema, P.C isa, avaldaja ning lastele määratud esindaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas avalduse; võttis laste emalt ära laste isiku- ja varahooldusõiguse; määras E.H eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni avaldaja; määras, et E.H-l on õigus teha
iseseisvalt pisitehinguid eestkostja nõusolekuta 80 euro eest kuus; määras, et lahendi jõustumisel tühistada 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määrus; lõpetas 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud P.C eraldamise isast ja taastas isa isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes, mis peatati menetluse ajaks.
9.1.Maakohus märkis, et jätab lapsed ärakuulamata, kuna nendega on põhjalikult ja korduvalt suhelnud lapse heaolu spetsialist ning lastele riigi õigusabi korras määratud advokaat. Lisaks ei ole 8-aastane arenguprobleemidega P.C ja 5-aastane E.H võimelised omama adekvaatset seisukohta vanema poolt hooldusõiguse teostamise ja rikkumiste küsimustes.
9.2.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-le 2, § 123 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 134 lg-le 1 ja § 135 lg-le 1 ning leidis, et laste emalt tuleb hooldusõigus tema laste suhtes ära võtta. Laste ema raskused lastega toimetulekul on tuvastatavad alates 2022. a septembrist. Maakohus tõi välja avaldaja poolt avalduses esile toodud juhtumid. Pere kirjeldustest on läbivalt näha, et ema peab lapsi endaga arengus võrdseks ega oska pidada lapsi isikuteks, kellele tema ise peab tagama emotsionaalselt turvalise keskkonna. Näiteks jagab ema lastega oma tervisemuresid oskamata hinnata, et see ei ole lastele jõukohane. Ema arvab, et kui laps teda lööb, siis ta võib vastu lüüa. Ema on soovinud ametnikele näidata oma laste käitumislikku „tõelist palet“, et lõpuks „mõistetaks“, miks ta jõhkralt käitub. Ema manipuleerib lastega mõistmata, milliseid kestvaid emotsionaalseid kahjustusi see tekitab – näiteks on ema ähvardanud lapsi lastekodusse viimisega, on ka nende asjad pakkinud kodust lahkumiseks ning kui lapsed on viibinud turvkoduteenusel, siis on ema väitnud lastele, et keegi neid sinna vaatama ei tule. Laste ema põhiliseks probleemiks laste hooldamisel on olnud vähene vaimne ressurss. Ta ei talu, kui lapsed käituvad eakohaselt ning ta ärritub nende peale. Ärritudes ta riidleb lastega, lööb neid ja hirmutab emotsionaalselt. Ema on lastesse kahtluseta kiindunud, kuid see ei ole piisav. Laste ema kasvatab ka alla aastast Q, kelle hooldamisega ta tuleb toime. Ta tuleb toime ka P.C ja E.H hooldamisega osas, mis puudutab esmaste vajaduste (toit, riided ja peavari) katmist. Laste kasvatamistega ning neile emotsionaalselt turvalise kasvukeskkonna tagamisega ta toime ei tule. Ema on P.C-le vägivalla tarvitamise tõttu otseselt ohtlik. Ema on mõlemat last kahjustanud neile emotsionaalsete kannatuste tekitamisega, mis on tingitud sellest, et ta on ise emotsionaalselt ebaküps. Ema on E.H-d emotsionaalselt väärkohelnud. Laps on kasvanud emapoolsete etteheidete, riidlemise, ähvarduste, vihapursete ja manipulatsiooni hirmus. E.H-l ei ole olnud oma emaga turvalist emotsionaalset suhet. Kohalik omavalitsus on pere suhtes rakendanud toetavaid meetmeid alates 2022. aastast, kuid need ei ole tulemusi andnud. Samuti ei andnud soovitud tulemust kriminaalasja lõpetamise tingimuseks määratud meetmete kasutamine. Laste ema läbis nõustamised, kuid käitus lastega endiselt neid kahjustavalt. Laste ema on püüdnud erinevate põhjendustega vältida teda ja lapsi toetavate meetmete kasutamist. Ta keeldus koostööst peretöötajaga väites, et tuleb ise toime ning vajadusel abistab teda tema vanaema. Kuigi laste emal on olemas lähedased ema ja vanaema näol, on ilmnenud, et neil ei ole vajalikku ressurssi tema ja laste pidevaks toetamiseks. Seega kokkuvõtvalt tuleb laste emalt laste isiku- ja varahooldusõigus ära võtta seetõttu, et tal on vähene vaimne ressurss ja vaimne ebaküpsus, mis ei võimalda lastele turvalise elu tagamist ning ta ei soovi lastekaitse abi vastu võtta, kuna leiab, et tuleb ise toime.
9.3.Isa ei ole P.C eest aastaid hoolitsenud, kuid on nüüd avaldanud soovi asuda lapse eest ise hoolitsema. Eestkosteasutused leiavad, et P.C isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama.
9.4.E.H sünniakti ei ole tema isa kohta kannet tehtud. Käesoleval ajal ei ole sobivat füüsilist isikut, keda määrata lapse eestkostjaks, mistõttu tuleb E.H eestkostjaks määrata tema elukohajärgne kohalik omavalitsus ehk avaldaja (PKS § 176 lg 2). Avaldaja asub teostama kogu isiku- ja varahooldusõigust (PKS § 124 lg 1 ja § 127). Kuna eestkoste seatakse kuni täisealiseks saamiseni (TsMS § 557 lg 21), tuleb määrata, et E.H võib teha pisitehinguid kuni 80 euro eest kuus (TsMS § 557 lg 2 p 4).
9.5.Määruse jõustumisel kuulub tühistamisele 25.11.2024 esialgse õiguskaitse abinõu, millega lapsed eraldati emast ning P.C isast, vanemate hooldusõigus peatati ja lastele määrati ajutine eestkostja. Esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse kadumisel taastub isa hooldusõigus P.C suhtes.
9.6.Maakohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel laste esindamise kulud riigi kanda ja muud kulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
10.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks (võimalusel teisele kohtukoosseisule).
10.1.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, mis annab aluse saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus ei määranud laste emale sõltumatut psühhiaatrilist ekspertiisi, et hinnata tema tegelikku vaimset seisundit hetkeseisuga. Maakohus ei tellinud lastele psühholoogilist hinnangut, kuigi nad viibisid pärast turvakodusse paigutamist kriitilises seisundis. Üksnes lastele määratud esindaja arvamust ei saa võtta aluseks laste vaimse seisundi osas hinnangu andmisel. Turvakodus ei saanud P.C vajalikke ravimeid (ADHD), ei saanud käia koolis ning E.H veetis päevi nutiseadmetes. Maakohus ei teinud päringuid laste elu- ja kasvukeskkonna, ema hoolitsuse ning ema ja laste suhete kohta. Samuti ei tehtud päringuid ema käitumise ja väidetava vägivalla kohta. Tõendid ema käitumise kohta baseerusid kuulujuttudel ega olnud objektiivsed. Maakohus ei tugine määruse põhjendustes ühelegi dokumentaalsele tõendile, vaid viitab üksnes avalduse asjaolude kirjeldusele. Maakohus pole välja toodud, milliseid toetavaid meetmeid, mis ei ole tulemust andnud, on ta silmas pidanud. Pole hinnatud, kas on rakendatud alternatiivseid peret toetavaid meetmeid nagu nõustamine, sotsiaalabi, lapse toetamine lasteaias või koolis. Maakohus ei kuulanud ära lapsi, kuigi nende arvamus on oluline ja arvesse võetav tegur. Laste esindaja esitas kohtule arvamuse, ilma et ta oleks rääkinud emaga, kogunud objektiivseid andmeid laste olukorra kohta ning hinnanud laste seisundit koostöös spetsialistidega. Maakohus omistas esindaja arvamusele määrava kaalu, kuigi see oli ühepoolne ja kallutatud. Maakohus ei hinnanud isa vähest osalemist laste elus. Isa ei olnud lastega aktiivselt suhelnud pärast 13.02.2025. Ema seevastu külastas lapsi regulaarselt, hoolitses nende eest, säilitas emotsionaalse kontakti ja vastutustundliku vanemliku käitumise.
10.12.2024 esitas laste ema määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale, millega piirati ajutiselt tema vanemlikke õigusi. Kaebust ei arutatud kohtus sisuliselt ja laste paigutamine turvakodusse toimus ilma piisava hindamiseta. E.H anti uude asendusperre juba 27.03.2025, st enne lõpliku kohtulahendi jõustumist.
10.2.Koos määruskaebusega esitas ema ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kohtumääruse täitmine E.H paigutamise osas asendusperesse; kohustada ajutist eestkostjat tooma E.H tagasi turvakodusse kuni asja lõpliku lahendamiseni; kohustada eestkostjat tagama, et lapse hooldus toimub kohtu järelevalve all ning et ema saab osaleda lapse edasise hoolduskorralduse aruteludes; keelata lapsendamise või uude asendusperele suunamise menetluse alustamine enne, kui vaidlus lõplikult lahendatakse; määrata kindlaks E.H ja ema suhtluskord, mille kohaselt on emal õigus kohtuda lapsega kolm korda nädalas nelja tundi jooksul. Menetluse edasine käik
11.Avaldaja ja lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. P.C isa leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas P.C parimate huvidega.
12.Maakohus tegi 04.07.2025 määruse, millega lõpetas esialgse õiguskaitse korras 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määrusega P.C isa hooldusõiguse peatamise ning taastas esialgse õiguskaitse korras isa isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes ning määras teha vastavad kanded rahvastikuregistris. Maakohus leidis, et kuna lõpplahend ei ole jõustunud, kuid P.C vajab tema elu korraldamiseks seaduslikku esindajat kohe, tuleb kohtu algatusel taastada P.C isa hooldusõigus, mis peatati kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse määrusega.
13.Maakohus tegi 26.07.2025 määruse, millega jättis laste ema poolt koos määruskaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Maakohus võttis 28.07.2025 laste ema määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
15.Ringkonnakohus tegi 15.10.2025 järelpärimise Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsusele, milles palus neil anda ülevaade selle kohta, kuidas P.C-l isa juures elades läinud on ning kuidas isa poja kasvatamisega hakkama saab.
16.Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsuse 03.11.2025 vastuse kohaselt on P.C isa perega toimunud regulaarsed kohtumised. Lapsel on tekkinud kiindumus nii isa kui ka tema abikaasa vastu. P.C on lastekaitsespetsialistile avaldanud, et ei soovi ema juurde tagasi minna ning talle meeldib isa perega elada. Koolis on ta üldiselt aktiivne, uudishimulik ja õpihimuline. Isa abikaasa on kooliga pidevas kontaktis. Laps on koolis alati puhas ja hoolitsetud ning tal on olemas kooliks vajalikud vahendid. P.C-l on ilmnenud ka mõningaid raskusi – esinesid juhtumid, kus laps võttis ilma loata raha ja maiustusi ning kahel korral lahkus kodust teadmata suunas. P.C vajab spetsialisti hinnangut, et paremini mõista tema käitumist ja emotsionaalseid vajadusi. Pere ootab psühhiaatri vastuvõttu, et kinnitada P.C diagnoos ja leida sobiv ravi ning taotleda rehabilitatsiooniteenuseid (sh psühholoogilist tuge).
Lastekaitsespetsialisti hinnangul sobib isa pere P.C kasvatamiseks. Pere teeb koostööd lastekaitsespetsialistiga, kasutab tugiteenuseid ja osaleb arendavates programmides. Kodune keskkond on turvaline, hooliv ja lapse vajadustele vastav.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
18.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
19.Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et esinevad PKS § 135 lg-s 2 sätestatud alused emalt laste hooldusõiguse äravõtmiseks.
19.1.Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Kohus peab esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Vanemalt võib hooldusõiguse PKS § 135 lg 2 järgi täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14).
19.2.Avaldaja tõi avalduses välja mitmeid juhtumeid P.C füüsilise väärkohtlemise kohta alates 2022. aastast: 2022. a septembris lõi ema pealtnägija sõnul P.C-d õues kaikaga; 2023. a märtsis teavitati lasteabi telefonile, et ema lööb pidevalt P.C-d ning karjub ta peale; pealtnägija sõnul lõi ema P.C-d jalaga selja piirkonda, mille peale laps kukkus; 06.03.2023 tutistas ema Keilas söögikohas P.C-d ning lükkas ta pingilt maha; 2024. a jaanuaris tekkis emal P.C-ga konflikt Tallinnas kaupluses, mida nägi pealt teine kauplusekülastaja, kes sekkus; 22.07.2024 kuulis peretöötaja teise kliendiga õues vesteldes, kuidas ema valjuhäälselt P.C peale karjus; 07.10.2024 peretöötaja aruande kohaselt on teised lapsed bussis näinud, kuidas ema P.C-d ja E.H-d lükkab ja tirib ning nende peale karjub; 18.10.2024 märkas õpetaja P.C kaelal kriimustusi ning P.C väitis esmalt, et need tegi ema (hiljem ütles, et teised poisid õues tegid); 07.11.2024 rüseles ema P.Cga kooli ees ning kasutas tema peal vägivalda, mille tulemusena oli lapsel suunurk verine. P.C on ka korduvalt kodust ära jooksnud. Avaldaja esitatud andmetest nähtub, et ema ärritub laste peale kergesti ning kui nad sõna ei kuula, siis ta karjub nende peale ning ähvardab neid. Näiteks on ta lapsi ähvardanud, et halva käitumise eest viiakse nad lastekodusse ning ema ise on saatnud peretöötajale videoklipi, kus lapsed nutavad ning nende asjad on kottidesse pakitud, et lastekodusse minna. Samuti tõi avaldaja välja, et ka 20.09.2024 vestlusele valda saabus ema koos E.H ja Qga, kes olid silmnähtavalt tõsised ja kartlikud. Hiljem selgus, et ema oli lapsi eelnevalt hoiatanud, et halva käitumise korral pannakse nad lastekodusse. Kuigi ema on lastekaitsetöötajale avaldanud, et tal on probleemid peamiselt P.C-ga, mitte E.Hga, sest tema on rahulik, on ta 16.09.2024 peretöötajale ka E.H osas tunnistanud, et kuna laps käitus halvasti, andis ta E.H-le tagumikule laksu ja pani ta nurka seisma. Lapse ema senist käitumist arvestades on seega tõenäoline, et ta võib edaspidi olla füüsiliselt vägivaldne ka E.H suhtes, kui laps ema arvates hästi ei käitu.
Eeltoodud juhtumid kinnitavad maakohtu seisukohta, et laste ema ei ole võimeline tagama lastele emotsionaalselt turvalist kasvukeskkonda. Ema on olnud P.C suhtes korduvalt füüsiliselt vägivaldne ning on mõlemat last emotsionaalselt väärkohelnud ja sellega neid kahjustanud. Laste korduv väärtkohtlemine päädis lõpuks sellega, et lapsed paigutati novembris 2024. a turvakodusse. Ka lastele määratud esindaja tõi oma 27.01.2025 arvamuses välja, et laste käitumisest nähtus selgelt, et nad on täiskasvanute suhtes umbusklikud ega usalda neid ning see viitab korduvatele traumaatilistele kogemustele. Turvakodu töötajad avaldasid laste esindajale, et lapsed on traumeeritud ning ühegi võõraga algselt kontakti võtma ei nõustu. Seega on leidnud tuvastamist, et ema juures elades laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ohustatud. Põhjendamatu on ema väide, et andmed tema käitumise osas põhinevad üksnes kuulujuttudel ega ole objektiivsed. Laste ema pole põhjendanud oma arvamust, et lastele määratud esindaja arvamus on kallutatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja kui laste huve kaitsva asutuse esitatud andmete usaldusvääruses ja seisukohtade objektiivsuses. Juhtumisse on lisaks avaldajale kaasatud ka teisi spetsialiste (kooli sotsiaalpedagoog, peretöötaja, turvakodu töötajad). Samuti on avaldaja esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Näiteks on avaldaja esitanud otsuse hädaohus olevate laste ajutiseks perekonnast eraldamiseks, millest mh nähtub, et piirkonnapolitseinik toimetas lapsed 07.11.2024 turvakodusse, sest lapsed kartsid ema ja ei tahtnud koju minna ning puudus veendumus, et lastel on ema juures turvaline (dtl 22-25). Samuti on esitatud 14.11.2025 ümarlaua protokoll, millest nähtuvalt prooviti koos laste ema, tema ema ja vanaemaga, turvakodu sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, laste heaolu spetsialistiga ning peretugevdusprogrammi tugitöötajaga leida lahendusi ning arutada mh laste kojumineku küsimusi. Tulenevalt ema käitumisest ümarlaual leiti, et ema emotsionaalse seisundi tõttu ei ole võimalik lapsi koju lubada (dtl 26-27). Viidatud tõendid kinnitavad avaldaja poolt esile toodud asjaolusid.
19.3.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse poolt korduvalt pakutud abimeetmed ei ole tulemusi andnud. Avaldaja on avalduses välja toonud, milliseid abimeetmeid on laste emale pakutud. Ema suhtes 17.03.2023 algatatud kriminaalmenetluse lõpetamisel suunati ta psühholoogilisele nõustamisele Keila Teraapiamajja, kus ta osales vaid ühel kohtumisel, sest ei olnud nõustamise tulemusega rahul. Seejärel otsustas ta jätkata vägivallast loobumise toetamise nõustaja juures Tallinnas. 2023. aasta suvel pakuti emale osalemist SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis, mille raames hakkaks pere kohtuma regulaarselt peretöötajaga. Laste ema ei olnud sellest esialgu huvitatud, kuid 2023. aasta sügisel õnnestus peretöötajaga kohtumine kahel korral siiski kokku leppida. Lapse ema tühistas siiski mõlemad kohtumised ning andis teada, et ei soovi peretöötajat. Jaanuaris 2024 pakuti laste emale taaskord peretöötaja abi, kuid laste ema ei olnud nõus ning väitis, et talle saab vajadusel abiks olla tema vanaema. 29.04.2024 sõlmiti leping SOS Lasteküla perede tugitöötaja ning laste heaolu spetsialistiga, kuid juba 20.05.2024 teatas laste ema jälle, et ei soovi peretöötaja abi. Peretöötajal õnnestus laste emaga kohtuda alles augustis 2024. Samuti on peretöötaja korduvalt soovitanud laste emal psühholoogi poole pöörduda, kuid ta ei ole seda teinud. Laste ema käitumisest nähtub, et ta ei soovi pakutavat abi vastu võtta ning on teda abistada proovivate inimeste suhtes negatiivselt ning kohati ka ründavalt meelestatud. Näiteks on ta 07.11.2024 saatnud lastekaitsespetsialistile kirja, milles ütleb mh, et ei soovi, et teda laste kasvatamisel õpetatakse ning palub enda perekond rahule jätta (dtl 16). 07.11.2024 on kooli sotsiaalpedagoog avaldajale teatanud, et laste ema on ta peale karjunud ja teda süüdistanud. 14.11.2024 toimunud turvakodu ümarlaua protokollist (dtl 26–27) nähtuvalt oli laste ema
ümarlaual ärritunud ja ebaviisakas ning teistel ruumis viibijatel (sh tema emal ja vanaemal) ei õnnestunud teda maha rahustada. Ta süüdistas kooli, peretöötajat ja lastekaitset ning samuti enda ema ja vanaema. Kuna laste emaga ei õnnestunud lastega seonduvaid teemasid arutada, vestlesid spetsialistid tema ema ja vanaemaga. Viimased avaldasid samuti laste pärast muret ning märkisid, et laste ema ei saa tegelikult aru, miks lapsed üldse turvakodus on. Seega arvestades ema senist käitumist ja suhtumist pakutud abi osas, ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et muude meetmete rakendamisest piisaks ohu ärahoidmiseks. Laste ema ei saa ise aru, et ta midagi laste kasvatamisel valesti teeb ning leiab, et tal ei ole kõrvalist abi vaja.
19.4.Asjaolu, et maakohus ei kuulanud lapsi ära, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 5521 lg-st 1 tulenevalt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Lg 3 ütleb, et kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Maakohus põhjendas laste ärakuulamata jätmist sellega, et lastega on põhjalikult ja korduvalt suhelnud lapse heaolu spetsialist ning määratud esindaja. Lisaks leidis maakohus, et 8-aastane arenguprobleemidega P.C ja 5-aastane E.H ei ole võimelised omama adekvaatset seisukohta vanema poolt hooldusõiguse teostamise ja rikkumiste küsimustes. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus on leidnud tuvastamist, et laste ema on lapsi väärkohelnud ning laste turvalisus on ema juures elades ohus, ei ole lapsed oma emotsionaalsest olukorrast ning ka vanusest tulenevalt ilmselt võimelised kohtule olukorra osas adekvaatset seisukohta esitama. Seda kinnitab ka laste esindaja kokkuvõte lastega kohtumisest, mille kohaselt olid lapsed kinnised ja traumeeritud ning ei soovinud tema küsimustele vastata. Seega oli praegusel põhjendatud jätta lapsed TsMS § 5521 lg-st 3 tulenevalt ära kuulamata.
19.5.Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks asjaolu, et maakohus ei määranud laste emale psühhiaatrilist ekspertiisi ega küsinud laste osas psühholoogilist hinnangut. Menetluses esitatud andmete ja tõendite põhjal on PKS § 135 lg-s 2 sätestatud aluste olemasolu tuvastatud ning ema suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine ega laste osas psühholoogilise hinnangu küsimine ei muudaks lõppjäreldust. Samuti ei muuda lõppjäreldust asjaolu, et maakohus jättis lapse ema poolt 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse ekslikult lahendamata. Tegemist on küll menetlusõiguse normi rikkumisega, kuid see ei too praegusel juhul kaasa maakohtu lahendi tühistamist.
19.6.Kui algselt leidis avaldaja oma esialgse õiguskaitse taotluses, et esinevad alused ka isa hooldusõiguse peatamiseks P.C suhtes, täpsustas avaldaja hiljem põhiavalduses, et isa hooldusõiguse piiramiseks alus puudub ning isa soovib P.C enda juurde elama võtta. Maakohus leidis eestkosteasutuste arvamuste põhjal, et P.C isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama. Ringkonnakohtul puudub alus nimetatus kahelda, kuna isa elukohajärgne linnavalitsus on oma 03.11.2025 vastuses välja toonud, et isa pere juures elamine vastab lapse huvidele ja vajadustele ning lapsele on tagatud turvaline ja hooliv kasvukeskkond.
19.7.Lapse ema heidab määruskaebuses avaldajale ette, et E.H anti uude asendusperre juba enne lõpplahendi jõustumist. Maakohus märkis määruses tulenevalt TsMS § 531 lg-st 1 koostoimes TsMS §-ga 554, et määrus eestkostja määramise osas hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Avaldaja on
vastuses määruskaebusele selgitanud, et otsustas lapse eestkostjana paigutada ta sobivasse hooldusperesse oma venna P.C uue elukohaga samas piirkonnas, et hõlbustada laste edasist läbikäimist. Avaldajal oli E.H eestkostjana õigus ta hooldusperre elama suunata.
20.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.