Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016 otsuse peale täiteasjas nr 195/2015/2974
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (rk 70008747), volitatud esindaja Agne Niido Puudutatud isikud: Kohtutäitur Kaja Lilloja (ik XXXXXXXXXXX), esindaja kohtutäituri asendaja Piret Altosaar Täitemenetluses võlgnik AK (ik XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4646.
2.Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldada.
3.Tühistada kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016 otsus täiteasjas nr 195/2015/2974.
5.Menetluskulud jätta kohtutäitur Kaja Lilloja kanda.
6.Avaldaja taotlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja menetlusse kaasamiseks jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Määruse peale saab edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 23.03.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 195/2015/2974. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 08.12.2015 avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi TARN kaudu avalduse rahatrahvi sundtäitmisele pööramiseks. Kohtutäitur määrati 22.12.2015, avaldus jõudis täiturini ja võeti täitmiseks vastu 22.12.2015. Kohtutäitur esitas 16.02.2016 kaebajale nõude täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu hüvitamiseks kogusummas 34 eurot 46 senti põhjendusel, et täiteasjas 195/2015/2974 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks pärast seda, kui võlgnik oli nõude sissenõudja ees tasunud 14.12.2015. Kaebaja ei nõustunud nimetatud tasu väljamõistmisega ja vaidlustas kohtutäitur Kaja Lilloja tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 195/2015/2974. 14.03.2016 otsusega (dokumendi kuupäev otsusel on 11.03.2016, digiallkirjastatud ja PPA-le edastatud 14.03.2016) jättis kohtutäitur sissenõudja kaebuse rahuldamata põhjendusel, et võlgnik tasus nõude enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu kuulub rakendamisele kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 1. AK kaebuse osas seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtutäitur jäi 11.03.2016 otsuses märgitud seisukohtade juurde ja leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kohtutäiturimäärustiku § 522 lg 1 järgi on infosüsteem Justiitsministeeriumi ühetasandiline elektrooniline andmekogu ning määrustiku § 523 kohaselt on infosüsteemi vastutav töötleja Justiitsministeerium. Väide, et Politsei- ja Piirivalveamet ei saa iseseisvalt hankida tõendeid Justiitsministeeriumi hallatava infosüsteemi kohta ja vastavad tõendid saanuks kohtutäitur hankida ise Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja kaudu, ei ole asjakohane. Kohtutäitur lähtub oma töös formaliseerituse põhimõttest, mis tähendab, et menetlusse tuleb võtta kõik täitedokumendid, mis vastavad TMS § 2 lg-s 1 välja toodud täitedokumentidele esitatud nõuetele. Kohtutäituril puudus alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtutäituril on võimalik jälgida avalik võimu kandja nõuete kohtutäiturile menetlusse saatmise aega TARN sündmuste logi juurest ning vaidlusaluse nõude juures seisab esitamise rea juures esitamise tähtaeg 22.12.2015. Sissenõudja vastutab täitmisavalduses olevate andmete õigsuse eest ning kohtutäituri kohustus ei ole enne täitemenetluse alustamist sissenõudjalt üle küsida, kas soovitakse ikkagi menetlust alustada ning kas avalduses olevad andmed on vahepeal muutunud. Kohtutäitur saab ainult eeldada, et esitatud andmed on õiged.
Maakohtu määrus
2.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus jättis, tuginedes TsMS § 175 lg-le 31, kohtutäituri võimalikud õigusabikulud tema enda kanda, kõik ülejäänud menetlusosaliste kulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. Sisuliselt taandus vaidlus sellele, kas olukorras, kus Politsei- ja Piirivalveamet esitas infosüsteemi TARN kaudu täitmisavalduse 08.12.2015, võlgnik tasus trahvi 14.12.2015, ning täiturini jõudis täitmisavaldus alles 22.12.2015, oli täituril õigus alustada täitemenetlust ning nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ning pool kohtutäituri tasust. Täitemenetluses kehtib formaliseeritusse põhimõte, s.t kohtutäitur peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, mitte kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid (kas nõue on üldse olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus on enne täituri poole pöördumist täidetud jms). Kohtutäitur pidi TARN kaudu täitmisavalduse saamisel kontrollima avalduse olemasolu ning seda, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Infosüsteemist TARN nähtus täitmisavalduse esitamine ning täitedokument, milleks oli PPA poolt määratud trahv. Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetluse. Seda vaatamata asjaolule, et PPA oli täitmisavalduse esitanud TARN vahendusel täitmiseks 08.12.2015 ning täitur sai selle enda menetlusse alles 22.12.2015. Kohtutäituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, mh seda, millal sissenõudja on täitmisavalduse koostanud ja kas võlgnik on nõude juba rahuldanud. Nõuetekohase avalduse esitamise ja nõude sisu osas lasub vastutus sissenõudjal. Seda isegi olukorras, kus sissenõudja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik nõude täitmise takistustest. Seadus kohtleb selles olukorras ühetaoliselt nii sissenõudjaid, kel on vaid üks täiteasi, kui ka neid, kes peavad esitama menetlemiseks tuhandeid täiteasju. Kohus möönab, et kui täitmisavalduse täiturini jõudmisel tekkinud ajalise viibe põhjustas infosüsteemi TARN rike, ei pruugi juba täidetud nõude täitmiseks esitamine olla PPA-le etteheidetav. PPA on infosüsteemi TARN volitatud töötleja ning ei vastuta selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Samas ei saa selle eest vastutada ka kohtutäitur, kes on avalduse õigesti menetluse võtnud. Vajadusel saab PPA kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist TARN volitatud töötleja vastu. Täitmisavaldus on sisuliselt sissenõudja tahteavaldus täitemenetluse alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-s 1 on sätestatud, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega on täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks hetk, mil avaldus jõuab täiturini (olenemata sellest, millal sissenõudja avalduse esitamist alustas). Täitur sai täitmisavalduse infosüsteemi TARN väljatrüki kohaselt kätte 22.12.2015. Seega tuleb lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks 22.12.2015. Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud, on põhjendatud tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Täitur sai täitmisavalduse kätte 22.12.2015, kuid nõue oli täidetud 14.12.2015. Seega oli võlgnik nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile ning sissenõudja on kohustatud tasuma kohtutäiturile menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Vastavalt ülalmärgitule tuvastas kohus, et kohtutäituri 15.02.2016 tasu väljamõistmise otsus on seaduslik. Eeltoodust tulenevalt on korrektne kohtutäituri 11.03.2016 otsus sissenõudja kaebuse kohta. Määruskaebus
3.Politsei- ja Piirivalveamet palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus jättis arvestamata, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist tavapärase täitemenetlusega võlaõiguslikus mõistes, vaid TARN-i kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudega karistusõiguslikus tähenduses. Kohus lähtus reeglipärasest eeldusest, et kohtutäituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus ja õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid. Kõnealune põhimõte hõlmab üksnes täitedokumendi (sissenõude) sisu. Praegusel juhul on tegemist ebareeglipärase täitemenetlusega, milles puudub küll vaidlus sissenõude täidetavuse üle, kuid on vaidlus täiteavalduse esitamise-vastuvõtmise tehniliste toimingute üle. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäituril puudub õigus sissenõudega seonduvaid, s.o täitedokumendi sisu puudutavaid asjaolusid kontrollida. Tavapärases täitemenetluses, kus sissenõudja esitab avalduse menetluse alustamiseks omal valikul konkreetsele täiturile vahetult, puudubki täituril kontrollimisõigus täiteasja sisu osas. Kaebuse esitaja ei nõustu aga kohtu hinnanguga, et formaliseerituse põhimõte laieneb igale üksikule täituri toimingule, millest võiks järeldada, et kohtutäitur ei peagi täitemenetluse käigus kontrolli teostama. Formaliseerituse põhimõte ei ole samatähenduslik pealiskaudsusega. Täiteasja formaalne menetlusse võtmine ei vabasta täiteorganit rutiinsest kontrollikohustusest. Kohtutäiturimäärustiku § 15 lõige 3 sätestab, et kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tavapärane dokumentide kontrollimine iseenesest mõistetav, mistõttu ei ole seadusandja pidanud täitemenetluse seadustikus rutiinsete kontrollimist kohustavate sätete eraldi väljatoomist vajalikuks. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamise põhimõtted sätestab teatavasti täitemenetluse seadustiku (TMS) § 231 lõike 1 alusel kehtestatud „Avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord“ § 2, mille lõige 1 nimetab, et avaliku võimu kandja nõuded jaotab kohtutäituritele täitmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Vastavalt TMS § 231 lõikele 5 avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korraga hõlmatud nõude täitmiseks esitamine on lubatud üksnes koja vahendusel infosüsteemi TARN kaudu. Sissenõudjal puudub õigus, võimalus ja kohustus täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus jõuab täiturini, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja avalik-õigusliku nõude esitamisel. Sissenõudja ei esita avaldust kohtutäiturile, kuna täiteavalduse KPK kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud. Eeltoodut silmas pidades on tahteavalduse saajaks TsÜS tähenduses koda, mitte kohtutäitur. Asjaolu puhul, et vastavalt kehtestatud korrale tehakse sissenõudja tahtest sõltumata veel teatud toiminguid, et asi täiturile üle anda, on tegemist vastuvõtja viivitusega. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle täitmiseks vastuvõtmise aega 22.12.2015 vaid selle tegelik esitamise aeg 08.12.2015. Kohtutäituril piisanuks tähelepanelikult tutvuda TARN kannetega vaidlusaluses täiteasjas tehtud toimingute kohta. Nõude tasumise andmed kajastuvad TARN-i vastavas lahtris võlgniku kohta. Täituril piisanuks lugeda TARN andmeid trahvi tasumise kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise vajaduse puudumises. Kui täitmisteatega teavitatakse võlgnikku menetluse alustamisest ning määratakse tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks, siis avalik-õigusliku nõude puhul on võlgnikule määratud karistuse vabatahtliku täitmise aeg teises seaduses ja asi on suunatud kohtutäiturile siis, kui võlgnik ei ole nõuet vabatahtlikult seaduses sätestatud aja jooksul täitnud.
TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Oma ülesannete piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli koostatud oluliselt varasemalt. Seega ei oleks ta tohtinud jääda passiivseks, vaid tal oli määrustiku § 15 lõike 3 alusel kohustus enne täitemenetluse alustamist dokumente kontrollida. Selle asemel alustas kohtutäitur automaatselt täitemenetluse ning püüab tagantjärgi Politsei- ja Piirivalveametile panna kohtutäituri tasu maksmise kohustuse. Kohtutäitur rikkus menetluse reegleid täitemenetluse alustamisel. PPA esitas avalduse õigeaegselt ja ta ei saa kanda vastutust selle eest, et nõue viivitamata täitmisele võtmise kohta ei ole täidetud. Tegemist on ilmselgelt vastuvõtja viivitusega. Asjaolu, kas avaldus jõudis täiturini kohe või viibis mingi tehnilise tõrke tõttu või täiteasja ümberjagamise tõttu teisele täiturile, või viivitas täitur ise menetluse alustamisega, ei oma sissenõudja jaoks õiguslikku tähendust ega too kaasa täiendavaid kohustusi ega vastutust. Võlgnik täitis nõude sissenõudja ees pärast täiteavalduse esitamist ja kohtutäituril oli võimalus veenduda selles, et isik on rahatrahvi ära tasunud ning täituril puudus vajadus täitetoimingute tegemiseks. Vaidlusaluse juhtumi korral seadus sissenõudjale kohtutäituri tasu maksmise kohustust ei sätesta, seega ei ole kohtutäituri tasu nõudmine Politsei- ja Piirivalveametilt õiguspärane. Menetluse edasine käik
4.Kohtutäitur palus jätta maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab kohtutäituri otsuse. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus kohaldas ebaõigesti KTS § 41 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Sissenõudja kinnitas selleks ettenähtud infosüsteemis TARN täitmisavalduse 08.12.2015. Võlgnik täitis nõude sissenõudja ees 14.12.2015. Sellekohase märke kandis sissenõudja samas infosüsteemis sisse (vt X-tee väljavõte tl 13). Kohtutäitur sai infosüsteemist täitmisavalduse ning alustas täitemenetlust 22.12.2015. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul tuleb täitmisavaldus lugeda KTS § 41 lg 1 esimese lause tähenduses sissenõudja poolt esitatuks 08.12.2015. TMS § 231 lg 2 järgi kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra, võib korraga hõlmatud avalik-õiguslikke nõudeid anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastavad nõuded kojale. Seega sai ja pidi avaldaja esitama täitmisavalduse üksnes koja vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada otse kohtutäiturile. Süsteemi sisestatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile ei sõltu enam sissenõudja tegevusest. Infosüsteemi kaudu avalduse esitaja ei saa kontrollida ega mõjutada selle edastamist kohtutäiturile. Võimalikud viivitused mistahes põhjusel täitmisavalduse jaotamisel konkreetsele kohtutäiturile ei saa seetõttu mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.
Ringkonnakohus kohaldab analoogia korras TsMS § 336 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt loetakse elektrooniline dokument esitatuks, kui see on salvestatud dokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Sissenõudja esiletoodud asjaoludest, kohtutäituri 11.03.2016 otsuse faktilistest põhjendustest ja X-tee logi väljavõttest nähtub, et sissenõudja tegi 08.12.2015 kõik toimingud, mis olid vajalikud täitmisavalduse esitamiseks. Kolleegium leiab, et sissenõudjal ei saa lasuda vastutus täitekulude eest juhul, kui ta on täitmisavalduse seaduses sätestatud korras esitanud ja pärast seda on nõue täidetud. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tuleb jätta menetlusse kaasamata. Koda ei ole praeguses asjas menetlusosaline TsMS § 198 lg 3 järgi. Ringkonnakohtul puudub vajadus koguda kojalt tõendeid. Asjaolud on selged ja määruskaebuses ei ole neid vaidlustatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Indrek Soots
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.