Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. november 2025.a, Tallinnas
Tsiviilasi
K. I. hagi A. I. vastu elatise nõudes
Hagihind
4003,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-24-12786
nende Hageja: K. I. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik Kostja: A. I. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 10.08.2024.a kuni 22.08.2024.a eest.
3.Jätta rahuldamata hageja edasiulatuva elatise nõue perioodi 23.08.2024.a kuni 31.12.2024.a eest.
4.Välja mõista A. I.lt K. I. kasuks igakuine elatis alates 01.01.2025.a kuni 30.06.2025.a eest summas 155 eurot kuus ning alates 01.07.2025.a 235 eurot kuus kuni K. I. omandab keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui K. I. 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX.a.
5.A. I.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda ette iga kuu 01. kuupäevaks K. I. arveldusarvele nr XXX.
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 23.08.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja elas kuni 10.08.2024.a kostjaga ning sealt edasi emaga. Kostja hagejat peale ema juurde minemist ei aita. Hageja õpib XXX klassis kuni 30.06.2025.a ning alates 01.09.2025.a XXX. Hageja varaline olukord on puudulik ning lapsetoetus 80 eurot laekub kostja kontole. Hageja töötas XXX kuni 29.11.2024.a. Arvestades suurt õppekoormust ja hageja tervislikku olukorda, ei olnud võimalik töötamist jätkata. Hageja avaldas esialgselt hagis, et ühe kuu kulud on kokku 690 eurot (dtl 3). Hagi täienduses märgib hageja, et kviitungite summa ilma korteri, telefoni ja internetikuludeta on kokku 905,67 eurot (dtl 13). Kuivõrd lapsetoetus laekub kostja kontole, siis taotleb hageja välja mõista kostjalt perioodi 10.08.2024.a kuni 16.10.2024.a eest elatis summas 425 eurot (345+80) ning edasi 345 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja töötab ning seega puudub alus elatise nõudmiseks. Kostja majanduslik olukord ei võimalda elatist hagetavas summas tasuda. Kostja töötasu on 1945 eurot kuus. Kostjal on tuvastatud püsiv puue ja osaline töövõime. Kostja elab koos alaealise lapsega. Kostja vältimatud kulutused moodustuvad iga kuu 1300-1500 eurot. Hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.10.2024.a kohtumääruses (dtl 258-262) kui ka 25.08.2025.a kohtumääruses (dtl 2225-2228).
5.Hageja nõuab elatist alates 10.08.2024.a kuni 16.12.2024.a summas 425 eurot kuus (koos lapsetoetusega) ning alates 17.12.2024.a 345 eurot kuus (dtl 2-4). Kostja leiab, et ta pole võimeline sellises summas elatist tasuma ning hageja igakuised kulud on ülepaisutatud ja tõendamata (dtl 269).
6.Kohus leiab, et kuivõrd hagi on esitatud kohtule 23.08.2024.a, siis saab hageja nõuda edasiulatuvat elatist alates 23.08.2024.a ning 10.08.2024.a kuni 22.08.2024.a nõuda elatist tagasiulatuvalt. Kõigepealt lahendab kohus hageja edasiulatuva elatise nõude.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodu tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada ning üldjuhul tuleb õppiva täisealise lapse ülalpidamine tagada vanematel.
8.Hageja on tõendanud, et õppis hagi esitamise ajal XXX (dtl 5) ning alates 01.09.2025.a õpib hageja XXX statsionaarses õppes (dtl 2271). Seega on hagejal õigus nõuda elatist kuni hageja õpib, kuid mitte kauem kui XXX.a, s.o kui hageja saab 21-aastaseks.
9.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist
saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
10.Seega, kuivõrd PKS-st ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest.
11.Hageja on märkinud, et hageja igakuised kulutused ühes kuus on kokku 690 eurot ning hagi täiendustes on igakuised kulutused tõusnud, igakuiselt erinev summa (dtl 3, 13, 581607, 610-616). Kostja leiab, et hageja kõik kulud on ülepaisutatud ja tõendamata (dtl 269).
12.Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on menetluse ajal korduvalt esitanud samu tabeleid ja suures mahus kviitungeid ning hageja pole välja toonud tabelites näiteks, mis on muud kulud, üksnes teinud viiteid kviitungitele, siis leiab kohus, et põhjendatud kuludeks, tuleb lugeda järgmised kulud – toidukulu, elektrikulu, elamiskulu, sidekulu, riiete kulu, ilu- ja tervisekulu, trennikulu ning koolikulu.
13.Hageja on märkinud, et toidukulu on ühes kuus 413,39 eurot (dtl 13). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtub, et perioodil august 2024.a kuni juuni 2025.a oli hageja keskmiseks toidukuluks 417 eurot kuus (581-607, 610-616). Kostja leiab, et toidukulu on ülepaisutatud ning igapäevane normaalne kodune toit ei saa olla kviitungitel kajastatud sushi, pitsa, burgerid, närimiskummid jne (dtl 269). Kohus palus hagejal selgitada, miks on toidukulud ühes kuus niivõrd suured ning kas hageja vajab nt eritoitu (dtl 87). Hageja vastas kohtule, et ei vaja eritoitu ning kui kohus leiab toidus olevat midagi üleliigset, siis tuleb hagejal kohtuga nõustuda (dtl 90).
14.Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et kviitungitel kajastatud kõik toidu, nt pitsad, energiajoogid, nätsud ei ole põhjendatud toidukulud, mida saab lugeda vältimatult vajalikeks kuludeks. Samuti ei ole tõendatud, et esitatud kviitungid on kõik seotud hageja toidukuludega, kuivõrd hageja pangakontolt ei nähtu sellised igakuised tasumised toidupoes ning hageja ema pangakontode väljavõtteid kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades hageja selgitusi kohtule igakuise toidukulu suuruse osas ning kohtupraktikat, loeb kohus põhjendatuks toidukuluks 250 eurot kuus.
15.Hageja on märkinud, et riiete kulu on ühes kuus 339,88 eurot (dtl 13). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtub, et perioodil august 2024.a kuni juuni 2025.a oli hageja keskmiseks riiete kuluks 219 eurot kuus (dtl 581-607, 610-616). Kostja leiab, et see kulu on ülepaisutatud (dtl 269-270). Kohus palus hagejal selgitada, miks on riiete kulu ühes kuus niivõrd suur, kuivõrd tegemist on täiskasvanuga, kes enam ei kasva (dtl 87). Hageja vastas kohtule, et ta on täiskasvanud ning seega tuleb kõik lapseriided välja vahetada täiskasvanute rõivaste vastu. Lasteriided olid odavamad (dtl 90).
16.Kohus leiab, et riiete kulu on ülepaisutatud ja sellises summas ka põhjendamata. Arusaamatu on ka hageja väide, et hageja pidi kõik lapseriided välja vahetama, kuivõrd hagi esitamise ajal, s.o 23.08.2024,a oli hageja juba 18 aastane ning sai XXX kuu pärast 19 aastaseks. See tähendab, et hageja pidi enda garderoobi täiskasvanute riiete vastu vahetama juba mitu aastat tagasi. Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles, et laste riided on odavamad. Pigem vastupidi, tänapäeval leiab kaubanduses täiskasvanutele suures valikus erinevas hinnaklassis riideid. Kui aastatega on toidukulu läinud kallimaks, siis on Statistikaameti andmetel riiete ja jalanõude hinnad jällegi langenud, kuivõrd turul on palju erinevaid kauplejaid. Hageja on täiskasvanu, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti ei ole tõendatud, et kõik
kviitungitel kajastatud riideesemed on ostetud hagejale. Hageja pangakontod selliste summade tasumist riiete eest samuti ei kajasta. Kohus leiab veel, et näiteks september 2024.a riiete kulu all kajastatud 278,10 eurot (dtl 582) viitega kviitungile nr 23 (dtl 702), milleks on Gucci prillid (ilmselt päikeseprillid), ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga ja sellises summas prille, saab hageja endale lubada siis kui läheb tööle. Seega leiab kohus, et arvestades kohtupraktikat ning seda, et tegemist on täiskasvanud isikuga, siis saab mõistlikuks pidada riiete ja jalanõude kulu 60 eurot kuus.
17.Hageja on märkinud, et enesehooldus (ilu ja tervis) ühes kuus on 108,29-142,54 eurot (dtl 13). See sisaldab juuste värvimist ja lõikamist ning kosmeetikat (dtl 13, 90). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtub, et perioodil august 2024.a kuni juuni 2025.a oli hageja keskmiseks ilu ja tervise kuluks 98,62 eurot kuus (dtl 581-607, 610-616). Kostja leiab, et see kulu on ülepaisutatud (dtl 269). Hageja arvestab enesehoolduse alla ka trennikulud spordiklubis Reval-Sport, nt ilu ja tervise esimene kulurida (dtl 588) ja kviitung nr 11 (dtl 688). Kostja leiab, et see kulu on ülepaisutatud (dtl 269).
18.Kohus leiab, et enesehoolduse kulu on põhjendatud, kuivõrd aegajalt on igal täiskasvanul vajalik juuksuri ja kosmeetiku teenus, samuti kosmeetika ja hügieeni tarbed. Samas ei ole see kulu põhjendatud sellises summas. Esiteks arvestab kohus sellega, et juukselõikust ei pruugi hageja vajada igakuiselt. Samuti ei ole eluks hädavajalik juuste värvimine. Küll aga on põhjendatud aegajalt kreemide, hügieenisidemete, kosmeetika ja trennikulud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtupraktikat, on ilu ja tervise kulud põhjendatud 50 eurot kuus.
19.Hageja on märkinud mai 2025.a ilu ja tervise kulu alla breketite kulu 2000 eurot (dtl 606). Kohus leiab, et see kulu ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et üksnes breketite arve ei tõenda (dtl 609), et hageja on nende ees tasunud. Arvel on märgitud ,et arve on tasutud sularahas. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja kellelt ta nii suure summa sularahas sai. Lisaks leiab kohus, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et breketid olid vältimatult vajalikud meditsiinilisel näidustusel (mitte esteetilisel), siis ei ole ka sellel põhjusel see kulu põhjendatud.
20.Hageja on märkinud, et elab emaga kahekesi ning seega tuleb igakuised korterikulud jagada pooleks (dtl 3). Hagi juurde esitatud korteriühistu arvetest nähtub, et suveperioodil on korteri kulud keskmiselt 82 eurot ning talvel 187 eurot (dtl 660, 662, 1755, 1833). Seega on keskmiseks korterikuluks ühes kuus 130 eurot. Kuivõrd hageja elab emaga kahekesi, siis tuleb see summa jagada kahega ning põhjendatuks eluasemekuluks on 65 eurot kuus (130:2).
21.Hageja on märkinud, et igakuised elektrikulud tuleb samuti jagada emaga pooleks (dtl 3). Hagi juurde esitatud elektriteenuse arvetest nähtub, et keskmiseks elektrikuluks on 28 eurot kuus (dtl 643, 1023, 1478). Kuivõrd hageja elab emaga kahekesi, siis tuleb see summa jagada kahega ning põhjendatud elektrikuluks on 14 eurot kuus (28:2).
22.Hageja on märkinud, et koolikulud on ühes kuus 44,11 eurot (dtl 13). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtub, et perioodil august 2024.a kuni juuni 2025.a oli hageja keskmiseks koolikuluks 24 eurot kuus (dtl 581-607, 610-616, 661, 866, 962, 1834, 1776). Kohus ei pea põhjendatuks mai 2025.a tabelis väljatoodud kooli arvet 280 eurot (dtl 607, 928), kuivõrd arvest ei selgu, mille eest see tasutud on ja miks eraisikule. Küll aga peab kohus kohtupraktikat arvestades põhjendatud koolikuluks ühes kuus 24 eurot.
23.Hageja on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 7 eurot (dtl 581-607, 610-616, 926, 988, 1740). Kuivõrd hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et sidekulud ühes kuus on 7 eurot, siis leiab kohus, et see kulu on põhjendatud.
24.Hageja on märkinud, et arst soovitas hagejale ratsutamisteraapiat, mille maksumus on 450 eurot kuus (dtl 264, 823, 1783). Suhtlemine hobustega aitab hagejat psüühiliselt (dtl 318). Lisaks on hageja esitanud kviitungid, millest nähtub ratsutamise riiete ja ratsa vahendite
ostmine (dtl 736, 739, 744). Kostja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et ratsutamisteraapia vajadus on tõendamata. Samuti on ratsutamine hageja ema hobi (dtl 309).
25.Kohus leiab, et see kulu on põhjendamata. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi selgitust, miks hagejat on vaja psüühiliselt aidata. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks käinud psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtul. Hagejat on ratsutamisteraapiasse suunanud väidetavalt perearst, kuid see tõenditest ei selgu. Aneemia kindlasti selleks põhjuseks ei saa olla, kuivõrd ratsutamine ei saa kuidagi aidata kaasa hageja nõrkustele ja minestamistele. Kohus leiab, et enne niivõrd suures summas hobiga tegelema hakkamist, peab vanemaga läbi rääkima, kas vanemal on võimalus toetada valitud hobi või mitte. Käesolevatest tõenditest ei nähtu, et kostjaga oleks see kulu läbiräägitud.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud igakuised kulud on kokku 470 eurot kuus (250+60+50+65+14+24+7).
27.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
28.Kuigi nimetatud säte näeb ette reeglid eelkõige alaealise lapse miinimumelatise arvestamiseks, tuleb kohtu hinnangul rakendada sätet ka lapsetoetust saava täisealise lapse puhul, sest lapsetoetuse maksmise eesmärk alaealise ja täisealise lapse puhul on sama.
29.PHS § 17 lg 1 kohaselt makstakse lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 järgi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
30.Kuivõrd kostja sai 19-aastaseks XXX.a ning alustas õpinguid XXX 01.09.2024.a, siis sai hageja lapsetoetust kuni 30.06.2025.a (vt Lapsetoetus | Sotsiaalkindlustusamet). Lapsetoetuse suuruseks oli 80 eurot (PHS § 17 lg 3).
31.Hageja on väitnud, et lapsetoetus laekub kostja arvele (dtl 3). Hageja väide ei ole õige. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et lapsetoetus laekub alates september 2024.a hageja kontole (dtl 384-416). Samuti on kostja esitanud tõendid, et 08.08.2024.a saatis kostja hagejale 80 eurot edasi (dtl 2210).
32.Seega arvestades saadud elatisesummast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus 23.08.2024.a kuni 30.06.2025.a 155 eurot kuus (470:2-80) ning alates 01.07.2025.a 235 eurot kuus (470:2).
33.Kuivõrd tegemist on täiskasvanud hagejaga, siis tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka hageja igakuise sissetulekuga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja töötas august 2024.a kuni november 2024.a XXX (dtl 303). Hageja pangakontolt nähtub, et hageja kontole on XXX laekunud september 2024.a 610,80 eurot ja haigushüvitis 82,06 eurot, oktoober 2024.a 158,75 eurot, november 2024.a 382,59 eurot, detsember 2024.a 399,52 eurot. Lisaks sai hageja 26.09.2024.a koolitoetust 100 eurot. Hagejale laekus igakuiselt ka lapsetoetus 80 eurot. Hagejale on tehtud kolmandate isikute poolt ülekandeid 23.10.2024.a 20 eurot, 28.10.2024.a 35 eurot, 02.12.2024.a 264,68 eurot, 11.12.2024.a 250,37 eurot (dtl 382-400). Samuti on kostjalt laekunud 18.11.2024.a 75 eurot ja 80 eurot ning 13.12.2024.a 60 eurot (dtl 2211-2212, 2214).
34.Eeltoodust nähtub, et ajavahemikul 23.08.2024.a kuni 31.12.2024.a hageja ülalpidamist ei vajanud, kuivõrd tal olid piisavad rahalised vahendid olemas.
35.Alates 01.01.2025.a hagejal sissetulekud puuduvad ning hageja ei tööta. Seega leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine kostjalt alates 01.01.2025.a.
36.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
37.Kostja leiab, et kostja sissetulek ei võimalda suuremat elatist tasuda kui 70 eurot kuus (dtl 309). Kostja on avaldanud, et saab töötasu 1945 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on 1300-1500 eurot kuus. Lisaks on kostjal veel üks alaealine laps ning ülaltoodud summa ei kajasta kostja ja alaealise lapse toidu, riiete, õppematerjalide jne kulusid (dtl 269-297). Kostja on ka avaldanud, et kui hageja kolib tagasi kostja juurde, siis on kostja nõus kandma kõik ülalpidamise kulud vahetult, s.o. toit, riided, eluasemekulud (dtl 309).
38.Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud perioodil aprill 2024.a kuni märts 2025.a väljamakseid summas 2177-3056 eurot (bruto). Seega on tõendatud, et kostja saab ühes kuus töötasu keskmiselt 2000 eurot kuus (dtl 2253-2259).
39.Kostja on avaldanud, et kostja igakuised kulud on 1300-1500 eurot kuus. Kostja kulud koosnevad eluasemelaen 618 eurot kuus, kommunaalteenused suvel ca 135 eurot, talvel kuni 300 eurot, elekter suvel ca 30 eurot, talvel kuni 50 eurot, kodused sideteenused 31,50 eurot, mobiilside teenused ja järelmaks 78 eurot, kohustuslik kodukindlustus 14 eurot, kohustuslik liikluskindlustus 24 eurot, televiisori järelmaks 47 eurot, sõiduauto kütus 150 eurot kuus (tšekke pole kogunud), sõiduauto hooldus ja remont 50 eurot kuus (tšekke pole kogunud), abielu kestel ostetud mootorratta järelmaks 164 eurot.
40.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et põhjendatud on eluasemelaen 618 eurot kuus, kommunaalteenused keskmiselt 190 eurot kuus, elekter keskmiselt 40 eurot kuus, sideteenused 31,50 eurot kuus, mobiilside teenused ja järelmaks 78 eurot kuus, kodukindlustus 14 eurot kuus, liikluskindlustus 24 eurot kuus ja mootorratta järelmaks 164 eurot kuus, mis lõppes lepingust nähtuvalt 15.08.2025.a (dtl 280-289, 291). Kohus leiab, et põhjendatud kulu ei ole väidetav televiisori järelmaks 47 eurot kuus, kuivõrd esitatud arvelt ei nähtu, mille eest see arve tasutud on ning mis on lepingu esemeks (dtl 290).
41.Lisaks on kostja avaldanud, et tal on sõiduauto, mille kütusele kulub 150 eurot kuus ning hooldusele ja remondile 50 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kütuse ja sõiduki hoolduse osas. Samuti pole põhjendanud, miks igakuiselt nii suur kütuse kulu on ning miks sõiduk iga kuu sellises summas hooldust vajab. Seega leiab kohus, et arvestades kohtupraktikat, saab põhjendatuks pidada keskmist kütuse kulu 70 eurot kuus. Kuivõrd hoolduse ja remondi osas pole kostja esitanud ühtegi tõendit, siis seda kulu kohus põhjendatuks ei pea.
42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja igakuised kulud on kuni 15.08.2025.a kokku 1229,50 eurot kuus (618+190+40+31,50+78+14+24+164+70) ning alates 16.08.2025.a ilma mootorratta järelmaksuta 1065,50 eurot kuus (1229,50-164). Seega jääb kostjale peale igakuiste kulude tasumist kätte veel 770,50-934,50 eurot kuus.
43.Seega leiab kohus, et kostja sissetulek võimaldab tasuda hagejale elatist 155-235 eurot kuus, ilma, et kostja kahjustaks enda tavalist ülalpidamist (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 34).
44.PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele.
45.Kostja on avaldanud, et peale hageja on tal veel alaealine laps (dtl 269). Kostja ei ole alaealise lapse igakuiseid kulusid välja toonud. Samuti ei ole kostja väitnud ega esitanud tõendeid, et alaealine laps jääks elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui täisealine elatist saav laps. Lisaks sellele, tuleb arvestada, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, mitte ainult kostjal. Seega isegi kui arvestada, et kostja keskmiseks igakuiseks kuluks on 1100 eurot kuus ning hagejale tasutav elatis on 155-235 eurot, jääks
kostjale alles veel 665 eurot (1100+235-2000). Kui sellest summast arvestada kostja igakuiseks toidukuluks 350 eurot kuus, siis jääb kostjale vabasid vahendeid summas 315 eurot. Kohus leiab, et see ületab alaealisele lapsele seaduses sätestatud miinimumsummat, milleks on 301,74 eurot ning alaealine laps ei jää võrreldes hagejaga vähem kindlustatuks.
46.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale igakuine elatis välja mõista alates 01.01.2025.a kuni 30.06.2025.a summas 155 eurot kuus ning alates 01.07.2025.a 235 eurot kuus (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 32). Tagasiulatuva elatise nõue
47.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 10.08.2024.a kuni 22.08.2024.a eest.
48.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
49.Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vaata Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, punktid 11 ja 12).
50.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elas kuni 10.08.2024.a kostjaga ning kolis seejärel ema juurde. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks enne käesoleva hagiavalduse esitamist kostjalt ülalpidamist küsinud. Asja materjalidest nähtub, et hageja pöördus kostja poole alles 02.09.2024.a ehk peale hagi esitamist kohtule.
51.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 10.08.2024.a. kuni 22.08.2024.a eest tuleb jätta rahuldamata.
52.Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 01.01.2025.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
53.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
54.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4003,23 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
55.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
56.Menetlusosalisteks on selles asjas isa ja tütar ning tegemist on ülalpidamisnõudega. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud
ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.