2-15-17451/19 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 19.11.2015 esitas AG (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ PESUTEHNIKA (kostja) vastu, paludes tuvastada kostja 19. augusti 2015 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, millega kutsuti tagasi juhatuse liige VS ja valiti juhatuse liikmeks VK või teise võimalusena tunnistada vaidlustatud otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt on kostja osaühing, mille osakapital on jaotatud kaheks võrdseks osaks – neist üks kuulub hagejale ja teine MPV-le (teine osanik). Hageja sai äriregistrist teada, et on toimunud muudatus kostja juhatuse koosseisus, aga hagejale ei olnud teatatud kostja osanike koosoleku toimumisest. Äriregistrist saadud andmetest selgus, et juhatuse kooseisu muutmise kannete aluseks on väidetavalt 19. augustil 2015 toimunud kostja osanike koosoleku otsused. Kuigi protokolli järgi oli 19. augusti 2015 koosolek korduv, siis ei olnud hageja saanud kutset sellele ega ka eelmisele väidetavalt 5. augustiks 2015 kokku kutsutud koosolekule, samuti ei edastatud hagejale koosolekute päevakordi ega otsuste eelnõusid. Tulenevalt eelnevast on hagejale teadmata, kes kutsus kokku 5. ja 19. augusti 2015 koosolekud. Kostjale oli teada hageja tegelik aadress, samuti muud sidevahendite andmed, mille kaudu oleks saanud hagejale koosolekutest teatada, teine osanik on ilmselgelt pahatahtlikult soovinud üksi otsustada kostja juhtimise olulisi küsimusi ja määrata ise juhatusse talle sobiva isiku. Hageja leidis, et neil asjaoludel on vaidlustatud otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu või teise võimalusena kehtetud, sest need on vastuolus koosoleku kokku kutsumist ja osaühingu juhtimist reguleeritavate sätetega. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kulud kokku 1356 eurot, millest 1056 eurot (11 h eest määraga 96 eurot tunnis) on esindaja tasu ja 300 eurot riigilõiv hagi esitamisel. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ette nähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja nimekirjale kostja ei esitanud.

19.augusti 2015 koosolekul vastuvõetud otsused, millega kutsuti tagasi juhatuse liige VS ja valiti juhatuse liikmeks VK, on tühised. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 1356 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 1056 eurot). Kohus määras, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu tema avaldustest, ja mille kohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. Kostja on osaühing, mille osanikud on hageja ja teine osanik (tl 6– 7, 69–70). Kostja osanike 5. ja 19. augusti 2015 koosolekutel osales ainult teine osanik ja võttis 19. augusti 2015 koosolekul üksi vastu vaidlustatud otsused (tl 8–13). Vaidlustatud otsuste alusel on tehtud kanded äriregistrisse (tl 6–7). Kostja nimel saadeti 27. juulil ja 10. augustil 2015 AS Eesti Post vahendusel hageja nimele tähtkirjad kostja enda aadressil, mida hageja ei saanud kätte (tl 55–56). Vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on hageja esile toodud asjaoludel äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 koosmõjus §-ga 1721. ÄS § 1771 lg 1 esimene lause sätestab mh, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 1721 võimaldaks tühisust vältida, kui koosolekul osalesid kõik osanikud või puudujad otsuse hiljem heaks kiitsid. Käesolevas asjas ei väida kumbki pool eelviidatud nn heastavate asjaolude esinemist. Järelikult sõltub esimese alternatiivina esitatud tühisuse tuvastamise nõude lahendamine vastusest küsimusele, kas vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel rikuti selleks ette nähtud korda, mis tuleneb seadusest ja kostja põhikirjast. Seega saab kohus kontrollida, kas kostja järgis koosoleku kokkukutsumisel seaduses ette nähtud koda. Kostja väidab, et ta saatis hagejale teated 5. ja 19. augusti 2015 koosolekute kohta aadressile, mis on kantud hageja aadressina osanike nimekirja. Kostja ei toonud esile ega tõendanud saadetud teadete sisu. Hageja väidab, et teated ega muud seaduses nõutud dokumendid ei olnud nõuetekohased. Seega pidi kostja oma vastuväidete edukuseks tooma esile ja tõendama, millised dokumendid ta hagejale 5. ja 19. augusti 2015 koosolekute kokkukutsumiseks saatis. Kuna kostja esitas tõendeid ainult kahe tähtkirja saatmise, mitte aga nende sisu kohta, siis ei tuvasta kohus, et hagejale oleks saadetud 5. ja 19. augusti 2015 koosolekute kohta teated, milles on näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kostja nimel saadetud 27. juuli ja 10. augusti 2015 kirjad ei oleks vastavalt 5. ja 19. augusti 2015 koosolekutest teatamiseks ka tähtaegsed. ÄS § 172 lg 1 kolmanda lause järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kindlaks rahaliselt. Kohus leidis, et hageja esindaja tasumäär ja ajakulu menetluses osalemiseks on olnud vajalik ja põhjendatud. Samuti oli kohtu hinnangul vajalik riigilõivu tasumine hagi esitamisel. Kostja ei esitanud hageja taotlusele vastuväiteid. Kohus leidis, et seega saab kohus hageja taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebus 20.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 20.05.2016 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 nõuetele, kuna see ei ole täidetav. Kostja hinnangul ei ole võimalik taastada VS juhatuse liikme volitusi tema tahte vastaselt. Arvestades, et VS ise ei ole vaidlustanud oma tagasikutsumist kostja juhatuse liikmest (19.08.2015 osanike otsust), samuti lisaks asjaolu, et VS on teinud avalduse juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta enne 19.08.2015 ning faktiliselt ei ole täitnud alates 2015 juunikuust enam juhatuse liikme volitusi, ei ole võimalik VS juhatuse liikme volituste taastamine. Kohtul ega äriregistril ei ole seadusest tulenevat pädevust juhatuse liikme valimiseks, vaid selline õigus on üksnes osanikel ja sedagi vastaval VS nõusolekul. Sellist nõusolekut ei ole menetluses esitatud. Samuti ei ole hageja taotlenud kohtult ÄS § 184 lg 6 alusel VS juhatuse liikmeks määramist kohtu korras. VS ei ole ka kohtuasja menetluse kaasatud. Maakohus ei ole TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastanud hageja õiguslikku huvi õigussuhte puudumise või olemasolu tuvastamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et oleks soovinud juhatusse mõnda teist isikut ja oleks hääletanud osanike koosolekul VK juhatuse liikmeks valimise vastu või poolt. Otsusest ei nähtu, milles seisnes hageja õiguslik huvi VS juhatuse liikme volituste taastamiseks. VS on edastanud 30.04.2015 edastanud äriregistrile kirjaliku avalduse, milles palub taandada end PESUTEHNIKA OÜ juhatuse liikme kohustustest alates 31.03.2014. VK volitused juhatuse liikmena on äriregistri kande kohaselt lõppenud 03.03.2016 seoses tagasikutsumisega. Eeltoodu tõttu ei ole maakohtu otsus täidetav. Apellatsioonkaebuses esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks, milles palus võtta vastu kaebusele lisatud väljavõte äriregistri andmebaasist ja kaks VS avaldust, kuivõrd need omavad olulist tähendust asja õigeks lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 576 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.05.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vastates apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohtu otsus ei ole täidetav ja et kohus ei ole põhistanud tuvastusnõude aluseks olevat õigustatud huvi. Sisulisi vastuväiteid apellatsioonkaebus ei sisalda. Ringkonnakohus nimetatud väidetega ei nõustu ning nõustub hagejaga selles, et tuvastushagi osas tehtud otsus ei peagi olema otse täidetav – tegemist on teatud väidet kinnitava otsusega, milles puudub otsene kohustav juhis pooltele. Hageja on hagiavalduses ka esile toonud õigustatud huvi kostja 19.08.2015 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Osaühingu osanikul on põhjendatud õiguslik huvi tuvastada, kas ilma tema osaluseta kostja osanike üldkoosolek oli pädev uut juhatuse liiget valima. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata TsMS § 652 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel. Kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks apellatsioonkaebusele lisatud VS 28.08.2014 teadet ja 31.03.2014 avaldust ei olnud võimalik esitada maakohtus. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastuses apellatsioonkaebusele esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses kulu lepingulisele esindajale kokku 576 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 6 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 96 eurot tunnis koos käibemaksuga. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmised toimingud: apellatsioonkaebuse analüüs – 1h; nõupidamine kliendiga, kus töötati välja hageja positsioon – 1h ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 4h. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja et hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu on nimekirjas toodud kulud arvestatud käibemaksuga. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja Kalle Oja tunnitasu 96 eurot koos käibemaksuga ei saa esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada käesoleval juhul ülemäära suureks. Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele ei saa pidada põhjendatuks, arvestades, et kaebuse sisuline osa on kokku ca 3,5 lehel, millest ca 1 lk moodustab hageja menetluskulude nimekiri. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku