Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-115043 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 04.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 301,71 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 05.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 27.06.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hageja esitas 20.07.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt lõpetati 30.04.2025.a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6903 ühine hooldusõigus hageja suhtes ning määrati kindlaks suhtluskord, mille tähtsamad punktid on lisatud hagisse. Kostja peaks maksma elatist, sest hageja elab püsivalt isa juures, kes kannab hageja igapäevased ja peamised kulud. Kostja osalus lapse elus on piiratud ja ebaregulaarne. Elatise määramine aitab vältida tühiseid vaidluseid lapse kulude kandmisel. Mõlemad vanemad peavad hagejat ülal pidama võrdselt. Kostja ei kanna lapse kulusid hariduse ja tervise osas. Isa maksab lasteaiakoha eest alates juuni 2025 kuni koolini 2026.a. Hageja igakuised kulud on 673 eurot. Isa saab palka 1920 eurot ja tal on kaks kinnisasja. Hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist alates 01.09.2025 muutuvas suuruses. Kostja ei võtnud hagi õigeks ning vaidles vastu hageja kuludele, mis kostja hinnangul on ebarealistlikult suured. Kostja töötasu on 1462,92 euro, koos lähetustega 1600 eurot. Kostja soetas värskelt kodulaenuga kinnisvara. Kostja teatas, et tema ülalpidamisel on ka teine laps. Kohus määras istungi 21.10.2025 elatise nõude arutamiseks. Istungil kinnitas hageja esindaja, et pere saab ka paljulapselise pere toetust 450 eurot kuus. Kohus selgitas pooletele elatise arvutamise komponente ja arvustuskäiku, sh seda, et arvesse läheb siiski aeg, mille laps veedab kuus keskmiselt teise vanemaga. Hageja esindaja soovis, et suvekuudel ema juures viibimine jaguneks aasta peale võrdselt, st et elatis oleks kogu aasta samas suuruses. Pooled saavutasid kompromissi elatise tasumise osas. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

2-25-115043 kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.