2-25-11594
Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-25111594
Tsiviilasi
E.J. hagi K.J. vastu elatise nõudes
Hagi hind
2700€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.J. (isikukood: XXX), hageja seaduslik esindaja E.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, Jõgevamaa,); Kostja: K.J. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx,) Kirjalikus meneltuse vastavalt 24.09.2025 määrusele.
Kohtuistungi toimumise aeg
1.Hageja nõue ja põhjendused 1.1.Hageja esitas 18.07.2025 kohtule hagiavalduse ja 31.07.2025 avalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas 300 eurot alates 01.08.2025.a kuni täisealiseks saamiseni ja kui laps õpib koolis siis kuni tema 21 aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2024.a suves koos isaga. Ema ei ole pärast seda lapsele ülalpidamist andud ega last toetanud. Lapse ja ema suhte ei ole olnud head. 1.2.Vastuseks kostja seisukohale teatas hageja esindaja, et elatis on mõeldud lapse kulude katteks, mistõttu tuleb see kanda lapse hooldaja- isa- kontole. Kostja väide, et isa kulutaks raha endal, on vale. 2.Kostja vastuväited 2.1.Kostja 02.09.2025 esitatud seisukohas teatas, et on valmis tasuma lapsele elatist 300 eurot kuus kuni tema täiealiseks saamiseni. Kostja avaldas, et on augustis tasunud 200€ ja tasub koheselt veel 100€. Pärast lapse täisealiseks saamist soovis kostja saada kooli tõendit õppimise kohta ja oli siis valmis elatise tasumist jätkama. Kostja viitas, et lapsele makstakse ka lastetoetust 80€. Kostja leidis, et lapse teine vanem peab lapse ülalpidamisse panustama samas ulatuses kui kostja. Kostja avaldas, et soovib elatise kanda otse lapse kontole, sest muidu võib juhtuda, et lapse seaduslik esindaja- isa- kulutab selle alkoholile. 2.2.11.09.2025 esitas kostja täiendava vastuse. Seoses elatise nõudega on olulised järgmised menetlusdokumendis tehtud avaldused. 01.09.2021.a koostatud advokaadi poolt elatise kohta kompromissleping, mille alusel tasus E.J. kostjale elatist laste Cxxxxxxx, Exxxx ja E.J.-i ülalpidamiseks. Lapsed elasid koos emaga. Hageja lahkus ema juurest ja asus elama isaga 03.08.2024 ja ema oli sellega nõus. Hages esitatud lahkumise põhjused aga pole õiged. Kostja teatas, et tema sissetulekuks on ca 1400€, talle kuulub sõiduauto. Kostja elab üürikorteris, mille kulusid ta kannab proportsionaalselt teiste pereliikmetega. Koos kostjaga elab vanemete teie ühine laps täisealine laps Exxx E.J., keda kostja võimalusel toetab, sest ta täidab sõjaväekohustust. Kostja avaldas, et tal on võimalik maksta elatis 200 eurot kuus. Kostja seadis kahtluse alla, kas lapse kulud võiks olla 2x300+80 =680 eurot- laps ei käi trennides, tal puudub vajadus kasutada autot ja ka küttepuud ei maksa nii palju. Ilmselt hageja esindaja ise kostjaga samas ulatuses lapse ülalpidamisse ei panusta või kasutab saadud elatist enda huvides. 2.3.Kohus määras asjas istungi 14. oktoobriks 2025 eesmärgiga sõlmida poolte vahel kompromiss, kuid kostja teatas 21.09.2025, et kohtuistungile ei tule, sest ei soovi viibida hageja seadusliku esindajaga samas ruumis. Kostja kinnitas, et tasub alates 01.08.2025.a kuni 30.04.2028 hagejale 3000€ kuus. 3.Kohus jättis kohtuistungi ära ja otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses. 4.Kohtu põhjendused 4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Hageja esindaja on esitanud kaks nõuet: elatise nõude 300€ kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja nõude täisealisena elatise saamiseks kuni kooli lõpetamiseni samas summas. 4.2.Kohus leiab, et täisealise lapse elatise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna seadus sellele nõudele käesoleval ajal õiguskaitset ei võimalda. PKS § 97 l p 2 kohaselt on ülalpidamist
õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on sellise nõude esitamise eelduseks, et 1) hageja on saanud täisealiseks ja 2) et ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Käeolevalt ei ole täidetu esimene tingimus, sest hageja ei ole veel täisealine. TsMS § 423 lg 1 sätestab: Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kuna hagejal puudub käesoleval ajal õigus PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamist nõuda, siis ei ole hageja õigused selles osas praegu ka rikutud. Lisaks märgib kohus, et ülapidamist andma kohustatud vanem võib selle kohustuse alati täita vabatahtlikult. On võimlik, et kostaja annab hagejale ülalpidamist vabatahtlikult kui hageja saba täisealiseks, mistõttu puuduks siis ka alus kohtule hagi esitamiseks. 4.3.Kostja on õigeks võtnud hageja nõude saada igakuist elatist 300 eurot kuni täisealiseks saamiseni. Kostja teatas, et on alates augustist 2025 seda kohustust ka täitnud ja hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Kuna kostja on nõude õigeks võtnud, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse ja hagi õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tuleneval ei põhjenda kohus hagi rahuldamist sisuliselt. Kohus märgib vaid, on lapse huvides on saada elatist ja õigeks võetud summa tagab lapse piisava ülalpidamise, sest see summa on samas suurusjärgus PrKS § 101 alusel arvestatava elatise miinimumsuurusega. Hagis soovis hageja elatist alates 01.08.2025.a. Seega mõistab kohus elatise välja alates nimetatud kuupäevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et eeldatavalt on kostja täitnud ülalpidamiskohustust alates 01.08.2025 kuni lahendi tegemiseni vabatahtlikult ja sama kohustust uuesti täitma ei pea. Kuigi kostja soovis tasuda elatise lapse enda arveldusarvele, tuleb see siiski tasuda teise vanema arveldusarvele. Sellise taotluse on esitanud hageja esindaja ja kohus rahuldab selle TsMS § 445 lg 1 tulenevalt. Kohus märgib, et hageja esindajal on kohustus tagada lapse kulude kandmine ja kui kanda elatis lapse kontole, võib sellega tekkida probleeme. Vastutus raha kasutamise eest lasub varahooldusõiguslikul vanemal mitte lapsel. 5.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.