lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-13390/14

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 23.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
2-25-13390/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-13390

Tsiviilasi

M.L hagi G.R-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Hagi lahendamine, kirjalik menetlus

Hagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M.L, isikukood XXX Kostja: G.R, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

Rahuldada M.L hagi G.R-i vastu abielu lahutamiseks. Lahutada M.L ja G.R-i abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxx Jätta abielu lahutamisel M.L perekonnanimeks G.R-i. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-13390

1.M.L (hageja) esitas 17.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse G.R-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxx Poolte abielulised suhted on lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik.
2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Harju Maakohus edastas 21.08.2025 määruse alusel asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
3.Hageja esitas 21.09.2025 täpsustuse hagile. Hageja märgib, et abielulised suhted lõppesid 2019 aastal ning kuna kostja viibib hooldekodus, siis ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuametis.
4.Kostja teatas 20.10.2025 kohtule, et ta on nõus lahutusega ning et tema tervislik seisund ei võimalda osaleda kohtuistungil. Kostja märkis, et viibib hooldekodus.
5.Kohus küsis 21.10.2025 kirjaga hageja seisukohta ning menetluskulude nimekirja. Kohus tühistas 21.10.2025 kirjaga asjas 28.10.2025 kell 10.30 määratud istungiaja.
6.Hageja esitas 22.10.2025 seisukoha, kus märgib, et jätab menetluskulud enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). TsMS § 102 lg 2 alusel võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Abielu lahutamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal (REÕS § 60 lg 1). Kui abielu lahutamine ei ole selle õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus (REÕS § 60 lg 2). Käesoleval juhul on tegemist Valgevene kodanikega, kes elavad rahvastikuregistri andmetel Eestis alates xxxxxxxx. Ka hagi kohaselt on mõlema poole elukoht Eestis. Seega leiab kohus, et Eesti kohtul on pädevus lahendada käesolevas menetluses esitatud hagi.
8.Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

2-25-13390

10.Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxx. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks G.R-i.
11.PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei näe aluseid kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatust. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust.

(digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval