lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-9580/9

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 17.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-25-9580/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
948
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-9580

Tsiviilasi

A. T. hagi E. P. ja E. A. P.-l vastu isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

Mõlema kostja suhtes 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. T., isikukood XXX, elukoht XXX-i Kostjad E. P., isikukood XXX , elukoht XXX-i ja E. A. P., isikukood XXX, elukoht XXX-i, seaduslik esindaja M. P. , lepinguline esindaja Andrus Post

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise nõudes.
2.Tuvastada, et E. A. P. (isikukood XXX, sünd registreeritud XXX dokumendiga nr XXX, väljaandja Siseministeerium) põlvneb A. T.-st (A. T. , isikukood XXX ) ega põlvne E. P.-st (E. P., isikukood XXX) ning et E. A. P. kehtiv sünnikanne isa osas on ebaõige.
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus E. A. P. perekonnanime muutmiseks.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks registripidajale (p 2 osas). Edasikaebamise kord

Sisulised asjaolud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Tsiviilasi nr 2-25-9580

1.17.06.2025 (hagi täpsustus 15.07.2025) esitas A. T. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse E. P. ja E. A. P. vastu isaduse vaidlustamiseks ja tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja enda isaduse tuvastamist E. A. P. osas ning kuivõrd lapse isaks on kehtivalt E. P., siis vaidlustab ta kõnealuse isiku isaduse.
2.Kostjad on kohtule vastanud samal kuupäeval, 27.08.2025, ning võtnud hagi õigeks (E. P. eraldi 01.09.2025 seisukohas) ega ole soovinud molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist. Kostjate kinnitusel on lapse ema M. P. ja E. P. abielus ning olid seda juba lapse sündides, kuid lapse bioloogiline isa on hageja.
3.Hageja on 08.09.2025 esitanud täiendava taotluse, et kohus määraks hagi rahuldamisel lapse perekonnanimeks „T.“. Kostja E. A. P. sellega oma seisukohas 23.09.2025 (seda on lapse ema M. P. eraldi 08.10.2025 kinnitanud) ei nõustu. Ta leiab, et hageja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega pole toetanud tema ülalpidamist mitte ühelgi ajahetkel. Pelgalt lapse eostamine ei tekita lähedussuhet isa ja lapse vahel. Laps on rohkem seotud emaga ja seda alates sünni hetkest, seetõttu on ka sisuliselt õigem kui laps kannab ema perekonnanime. P. hagi täienduse osas seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, sama sätte p 1 järgi loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 teise lause alusel võib ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus küll pole seotud põlvnemise asjas õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 4 kohaselt, kuid kostjad on kinnitanud hageja väidete (sh teadlikkuse lspae bioloogilisest isast) õigsust ning seega puudub kohtul alus kahelda kostjate õigeksvõtus ja hagejat mitte E. A. P. isaks pidada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünnikande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).
6.Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust E. A. P. perekonnanime muutmiseks. Kohus tutvus portaali eesti.ee vahendusel lapse ja tema ema rahvastikuregistri kannetega. Registri andmeil on lapse ema M. P. ja E. P. abielus alates ehk laps sündis abielu kestel (sellest isadus PKS § 84 lg 1 p 1 alusel). Lapse perekonnanimi ”P.” on seega pandud nimeseaduse § 8 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Tänaseks on lapse ema kandmas samuti perekonnanime ”P.” (abielu sõlmimise järgselt ”R.”), seda alates XXX nimemuutmiskandest. Nimeseaduse § 81lg 2 kohaselt võib kohus lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus anda lapsele uue perekonnanime. Kohus nõustub lapse esindajate seisukohaga, et nimetatud erisätet saab kohus kaalutlusõiguse 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-9580 alusel kohaldada vaid juhul, kui see on lapse huvides. Antud juhul see nii ei ole. Hageja ei ole lapse elus seni osalenud, lapse ema oli abielus E. P.-ga juba enne lapse sündi ning seega on igati põhjendatud mitte muuta lapse perekonnanime, mis ühtib tema pere täiskasvanute – ema ja tema abikaasaga.

7.Menetluskulud tuleb kohtu hinnangul jätta neid kandnud menetlusosaliste kanda TsMS § 164 lg 1 ja lg 1 1 teise lause alusel. Hageja on küll kandnud menetluskulusid tasutud riigilõivu näol summas 80 eurot, kuid pole nende hüvitamist nõudnud. E. A. P. on kandnud menetuskulusid seoses seisukoha esitamisega hageja taotlusele perekonnanime muutmiseks (kokku 46.50 eurot), hageja on leidnud, et kulud peaksid menetluses poolte endi kanda jääma. Kohus leiab, et kumbagi kulu ei ole mõistlik menetlusosalistelt välja mõista ja need tuleb pooltel ise kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium